Windowsi turuosa on jätkuvalt languses

ms windows is crapDoc kirjutab, et Redmondi tippjuhid võivad muret tundma hakata Windowsi turuosa pärast, sest kaks turuanalüüsi tegevat firmat on märganud olulist langust, mille taolist pole nähtud paarikümne aasta jooksul. NetMarketShare on erinevate arvutustega saanud alates XP-st turuosaks 89,96%, StatCounter aga pakub vaid 89,22 protsenti. Apple Max OS X on kaugel taga sellest, kuid number tõuseb üsna kiiresti – kui aastal 2009 oli see vaid alla viie protsendi siis nüüd on juba üle 8 protsendi. Veel tasuks silma peal hoida ChroneOS-i tegemistel – ka sealt võib tulla põnevaid liigutusi. Loodetud Linuxi töölauale jõudmist pole veel toimunud, kuid ka siit võib oodata mingit protsendi murdosa tõusu, Android on edukas tahvlite ja nutitelefonide seas ning riistvara edenedes võiks ka sealt mingeid muudatusi oodata.

2 arvamust “Windowsi turuosa on jätkuvalt languses” kohta

  1. Vastus selle:

    by Tundmatu Sõdur 2:00 1. jaanuar, 1970 (#115595)
    “Linuxi töölauale jõudmist pole veel toimunud”

    Lause konstruktsioonis on eeldus, et see peagi juhtub. Miks peaks? See maagiline Linuxi töölaud, mis pidi juba Slackware’ varastele versioonidele tulema, pole seni juhtunud ega ilmselt juhtu kah.

    Ja põhjus seks on triviaalne – inimestel (arvutikasutajatel) on vaja töö ära teha, mitte tehniliste veidruste lahendamisega tegeleda. Pingviin seks ei sobi. Jah, pingviini lõust läheb tasahilju kenamaks, kuid kasutusmugavus ei arene piisavalt osx/win vastu saamiseks.

    Kuule Microsofti sokinuku, su jutt on täiesti arusaamatu. Mis mõttes “Linuxit pole töölaual”? Või, et “kasutsumugavus pole” jne. Millest sa räägid?

    Mul on ainult Linux juba aastaid kasutusel nii koduses PC, kui tööl läpakas. Ei, ma ei ole mingi IT-pede vaid täiesti tavaline arvutikasutaja.
    Laps kasutab, ise kasutan, naine kasutab ja mitte midagi pole jäänud tegemata ja keegi ei nuta.

    Tõsiselt, ma ei saa sellest “pole töölauale jõudnud” ja “tehniliste veidruste lahendamisega tegeleda” jutust aru.
    Sul pole vist mingit kogemust antud teemas ja trollid niisama.

    • Trollimise kohta ütlen nii, et ehk tasub siin, antud juhtumil, alguses lähtuda “süütuse printsiibist”.

      Asi on selles, et tõepoolest, ka mina olen üle 10 aasta Windowsit kasutanud vaid erand-korras, s.t. pea-töömasin on olnud kas mõni BSD või Linux, kuid kriitika Linux’i suunal on varasemate distrode korral igati õigustatud. Näiteks oma Emale julgen ma Ubuntut kui kasutajate praktiliste vajadustega enim arvestavat distrot alles 2013. aasta sügisest alates soovitada. Ülejäänute korral oli ikka nii, et jah, mina kui IT-spets sain Linuxiga asjad kiiremini ja töökindlamalt tehtud kui Windowsiga, aga kui üldpilti vaadata, a la et mis juhtub kui foto-aparaadi USB-pessa pistad, WiFi-t kasutada soovid, või midagi muud sarnast, siis isegi draiverite olemasolul oli pea-aegu alati mingi kiiks kuskil ning ma räägin hetkel vaid arvuti KASUTAMISEST, mitte sinna Linuxi installimisest.

      Mis installimisse puutub, siis installer peaks küsima kõigilt vaid ühe küsimuse: kas hävitan kõik andmed arvutist ja kirjutan “arvuti sisu üle”, panes sinna Linuxi, või olete Te IT-spetsialist ja Teile võib lisaküsimusi esitada?

      Rõhutan, et see KÜSIMUS peabki TÄPSELT SELLISES SÕNASTUSES OLEMA, mitte mingut jura partitsioonidest ja muust ajama. Tean näiteks minust LibreOffice kasutamises kordades osavamat ja oskuslikumat kontori-ametnikku, kes ei tee vahet RAM’il ja USB-pulgal, võrreldes samas kontekstis RAM’i suurust ja USB-pulga suurust. Kui mõtlema hakata, siis miks peakski tava-kasutaja hakkama vahet tegema SWAP’il, kõvakettal, RAM’il, Network Attached Storage’l, pilve-kataloogidel, jne. Sellised küsimused peaksid tarkvara-inimeste poolt, näiteks minu-suguste, poolt LAHENDATUD OLEMA TARKVARA-ARHITEKTUURI KAUDU ja seda mitte sellepärast, et teised inimesed on “lollid ja harimatud” vaid põhjusel, et meil ikkagi tuleb tunnistada, et ei ole võimalik olla kursis kõigega. Kui see liiga ekstreemne mõte tundub, siis mõelge, millised on Teie teadmised juura ABC kohta või farmaatsia või bioloogia ABC kohta? Tõenäoliselt põrute lausa keskkooli bioloogia-tunni kontrolltöö küsimuste teemal, rääkimata bioloogia keskkooli-aegsetest riigi-eksamitest.

      Põhimõtteliselt on valik see, et kas osata käituda väärika spetsialistina multi-distsiplinaarses meeskonnas ilma, et teisi inimesi, meeskonna liikmeid, mõnitaks, või olla tümakas põmmpea, kelle korral tekib küsimus, et kuidas selline mühakas üldse ülikoolist diplomi kätte sai.

Kommenteerimine on suletud