USA roteeruvad üksused Baltimaades

unnamedERR kirjutab, et USA kavatseb koostöös NATOga paigutada Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse roteeruvaid väeüksusi.

USA rahvusliku julgeoleku nõuniku asetäitja Ben Rhodes’i sõnul on see osa vastusammudest Venemaa sissetungile Ukrainasse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Rhodes ütles, et eesmärk on suurendada kohalolu NATO liikmesriikides, kes tunnevad ennast Venemaa provokatsioonidest ohustatuna.

USA ootab ka Euroopa riikidelt panust kohalolu näitamisse. Rhodes’i väitel pöörab USA erilist tähelepanu Poolale, Leedule, Lätile ja Eestile.

Täna teatas ka Taani, et saadab alates maikuust Balti riikide õhuturbemissioonile kuus lennukit.

“Tahame saata selge signaali Balti riikidele, kes on meie head sõbrad ja kes on meie moodi väikesed riigid, et oleme nendega solidaarsed olukorras, millega nad on vastamisi. Nad on närvis, nad palusid NATO-l õhuturvet tugevdada ning tahame panustada. Oleme selles päris head. Oleme panustanud mitu korda varem, tunneme piirkonda ning Taanile on loomulik oma osa anda,” selgitas Taani välisminister Martin Lidegaard.

USA tahab Ida-Euroopasse ja Baltimaadesse paigutada roteeruvaid üksusi

Üks arvamus “USA roteeruvad üksused Baltimaades” kohta

  1. Mul on selle suhtes kahtlusi ja vastandlikke tundeid.

    Kahtluste poole pealt on üleval kindlasti mõte, et nii kiiresti, kui need väed siia tulevad, nii kiiresti nad siit sõja korral ka lähevad.

    Teisest küljest, 2014. aasta Saksamaa stiilis permanentseid USA baase ma ei toeta.

    Omamoodi must huumor on see, et isegi sobiva raha olemasolu korral — väidan, et oma enda originaal-relvastuse välja-arendamiseks oli viimase 20 aasta jooksul NII RAHA KUI AEGA KÜLL JA KÜLL— ei tule see eesti rahvas oma julgeoleku küsimustega toime. Ma mõtlen siin päriselt RAHVAST, mitte toda punti, nelikparteid, kes kommunistide troonipärijateks on. Kuigi, usun siiralt, et isegi nelik-partei juhtidel, “paindlik” Paet ja alati poliit-korrektne Ansip kaasa arvatud, meeldiks selg sirgu seada ja oma kuningriigi sõjaküsimustega ilma suuremate super-mafiate poistele-tüdrukutele pugemata toime tulla.

    Omamoodi huvitav küsimus on, et kas Ansip, Aaviksoo, Ergma, kes kõik on reaal-valdkondade inimesed (keemik, füüsik, kosmosefüüsik) tõesti ei küündinud intellektuaalselt äratundmiseni, et nutikate tehniliste lahendustega on võimalik palju saavutada ning et tipp-füüsikaks ei ole alati vaja miljoneid? Päris ilma rahata ei saa, aga palgaküsimuste ära-lahendamise ning mõningase materjalikulu ja labori-hoonestuse maksumuse kompenseerimisega on VÄGA PALJU võimalik ära teha. Näiteks välismaised tipp-tehnoloogia-firmad, erasektorist, kes ei ole üldse sõja-tööstusele orienteeritud, tulevad väga ilusti korraliku äri-plaani korral nii palkade kui materjalikulu tasustamisega toime. Eesti IT-firmad on ka toime tulnud, sealhulgas väga väikesed IT-firmad, aga KaMin ja Haridusministeerium oma miljarditega ei tule kohe kuidagi ühegi arendustööga toime. Hea, kui mõne üksiku sõjaväelase mõne vana tehnoloogia putitamise akadeemilise töö kinni maksavad, a la kütuse säilitamine reservis olevate sõjaveätranspordivahendite paakides. Tõenäoliselt on lugu nii, et mis iganes summa Defendec oma toodete Riigile müümisest sai, on tegu KaMin’a mõistes tühise, absurdselt väikese, piisaga. Edasi võib vaid mõelda, mida selle tehnoloogiaga kõik teha on võimalik, kui seda paindlikumalt rakendada, edasi arendada, sissetungivate vägede liikumisteede tuvastamiseks kasutada. Nähtust, et 12. klassi füüsika vabariikliku olümpiaadi võitjad saadetakse kutsealusena porri mudas roomama, selle asemel, et postele-tüdrukutele pakkuda lepingut, et KaMin maksab kinni kogu ülikooli-aja elamise tingimusel, et inimene oma enda firma loob ja suve-vaheajal kuskil eriala-välisel tööl aja-raiskamise asemel oma firma toodet arendab, ma ei hakka pikemalt rääkimagi. Pigem palgatakse 4. aastaks oluliselt kõrgema palgaga hunnik poliit-nõunikke ja muid partei-hoole-aluseid, kui et maksaks kinni 3 aastat (baka õpe) või 5 aastat (baka + magister) ilmselgelt andekust üles näidanud tudengi elu-olu, nõudes, et erialaselt andekas tudeng ei raiskaks oma aega palgatööl vaid võtaks eeskuju Google ja Inteli, miks mitte ka Facebook’i, asutajatest ja paneks oma erialased teadmised ka tõesti käiku, kellast kellani kellegi IT-asjatundmatu majandus-inimese ekseli-tabeli-tarkvara-arendamise asemel.

    Minu silmis ei ole küsimus vaid selles, et isegi ise-enda huvides olevat tehnilist arendus-tegevuse-tööd tegema MITTE-KÜÜNDIVAD kaabakad pukis on, rääkimata kaabakate motiividest, vaid peamine ämber siin loos on ikkagi erasektori enda küündimatus. Eesti Rahvas ei küündi INTELLEKTUAALSELT oma elu ise nii korraldama, et sellest midagi välja tuleks, sest vastupidisel juhul oleks kaitse-küsimused nii ära lahendatud, et need, kel harilikult on kombeks mõnda vana-aegset autot või mootorratast putitada, oleks hoovis hoopis mõni korralik tank või sõja-helikopter, kui mitte ostetult, siis mõni kohalikele jõukohase raha eest kohalikult toodetud. (Nutikusega saab ka korralikke asju madala hinnaga toota, nii nagu paljusid odavaid, aga korralikke, laia-tarbe-esemeid tänapäeval toodetakse, a la tavaline, korralik, valge portselan-taldrik oli kesk-ajal üüratu luksus, jne.)

    Ja ongi siinne seltskond jälle valiku ees, et kas Natsi-Saksamaa baasid, mille analoogiks on tänapäevane USA armee, või vene baasid. Sellise valiku korral eelistan ma pigem Natsi-Saksamaa/USA baase. NSA, piinamis-kambrid, surmanuhtluse taastamine, Washington’is asja-ajamine (märksa odavamate lennuki-piletitega Brüsseli asemel), tarkvarapatendid, imperaatori poolsed mõrvad (a la Obama määrab, milline inimene kohtuväliselt maha lastakse, keda farsi kohtuprotsessiga, üldnimetusega militaar-tribunal, Manning’u stiilis lõputult vangis hoitakse, looduse laus-saastamine, jne. tuleb välja kannatada ja moraalselt, salaja, sõprade seltskonnas, pole ka selle režiimi kohta võimalik midagi vastu väita, sest see on parim, milleni siinne seltskond, praegu 50-ndates olevad inimesed ehk 90-ndate algusest saadik siinset elu-olu nii era-sektoris kui super-mafia koosseisus tegutsedes töötanud inimesed KÜÜNDIVAD.

    Muidugi, filosoofiline küsimus on, et mida võisid tunda aastal 1950 teismelise eas olevad sakslased, kui nad hiljem, umbes 20-aastaselt, 25-aastaselt, 40-aastaselt, oma vanemate poolsele 2. Maailmasõja, Natsi koonduslaagrite ja muu sarnase korraldamisele peale vaatasid. Inteligentsemad neist, eriti NSV-Liidu alla sattunud Ida-Saksamaal, ütlesid tõenäoliselt, et mis kuradi sita Te meile kokku keerasite, et suur aitäh!!! Thanke Schön!!!

Kommenteerimine on suletud