Ukraina teema sundis peldikuseinad kommentaariumi tsenseerima

urinals_painting_201002081ERR Kuna lugejate arvamusavaldused ei lähtu ukrainateemaliste uudiste puhul sageli kommenteerimise headest tavadest, on uudisteportaalid piiranud anonüümse kommenteerimise võimalusi.

Seoses Ukraina sündmustega on Postimehe ja Delfi kommentaariumidesse lisatud väga palju arvamusavaldusi, mis ei lähtu kommenteerimise headest tavadest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

“Ukraina rahva mõtlev osa teab, mis on tegelikult Euroopa timukraatia: rahvusriikide hävitamine, Aafrika rahva paljaks röövimine, oligarhide ja suurkorporatsioonide võimu kindlustamine.”

“Noh venku, kui siia tuled, saad peksa! Tervitustega Ossid Tartumaalt.”

Need on vaid mõned näited kommentaaridest, mis Ukraina-teemalistes kommentaariumides lugejale vastu vaatavad. Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on Ukraina sündmused tekitanud kommentaariumides mitmeid probleeme.

“Me näeme, et nii Eesti kui Vene keskkonnas on oluliselt tulnud juurde kommentaare, mis ei johtu ega lähtu headest kommenteerimise tavadest. Sellepärast oleme võtnud ette ka meetmeid ja piiranud Ukraina-teemaliste lugude kommenteerimisvõimalust,” selgitas ta.

Soonvald märkis, et kuigi tema ei töötanud 2007. aastal veel Delfis, siis need inimesed, kes tollal Delfis töötasid, on toonud palju paralleele tollaste sündmustega ehk niinimetatud pronksiööga.

Delfi muutis eelmisest pühapäevast kõik Ukraina-teemalised lood kommenteeritavaks vaid neile inimestele, kes on registreeritud kasutajad. Seejärel avati kolmapäeval taas kommentaariumid, sest Soonvaldi sõnul olid suurem pinge, viha, hirm ja äng ühiskonnas selleks ajaks möödumas. Nüüd kasutatakse jälle nii-öelda järelmodereerimist ehk modereeritakse siis, kui kommentaarid on juba üleval.

Ka Postimehe kommentaaride toimetaja Andrus Avamäe sõnul on kommentaariumide sulgemine kõige viimane meede. Postimehes eelistakse eelmodereerimist ehk kõik Ukraina konfliktiga seotud eesti- ja venekeelsed lood modereeritakse enne avaldamist.

“Ajalugu on näidanud, et probleemsed kommentaarid tulevad just Vene kommentaariumi poole pealt,” lisas Avamäe.

Endine justiitsminister Rein Lang, kes on pikki aastaid võidelnud anonüümsete kommentaaride vastu, arvab, et iga kommentaari autor peaks olema alati tuvastav.

“Kommentaariume pole mõtet sulgeda, küll aga peaks olema täiesti normaalne kommentaariumis enda nimel arvamuse esitamine. [Kommenteerimise] ID-kaardi põhiseks tegemine on imelihtne, aga kindlasti võib sinna juurde ehitada sellise võimaluse, et kui inimene oma nime ei taha avaldada, siis tal on võimalus teha seda pseudonüümiga, aga inimese isik oleks ikkagi tuvastatav,” leidis Lang.

ei uus. ega “vana” Minut ei kommenteeri.

Üks arvamus “Ukraina teema sundis peldikuseinad kommentaariumi tsenseerima” kohta

  1.     Pole olemas valet ilma, on vale riietus.
        Kui tõde taevast alla sajab ja sind sulatab, siis ei saja taevast mitte hapet, vaid sa ise oled suhkrust või karastamata savist …

    Veel teemast …
        Näib, et anonüümsete kommentaatorite tulihingeline esmavihkaja Margus Lepa ei saa aru anonüümsuse olemusest, miks? Arvan, et sellepärast, et kogu oma teadliku elu on ta olnud justkui anonüümsuse antikehastus – kuulus: varajases lapsepõlves oma peres; ning hiljem, mil tavaliselt kogetaksegi esmakordselt anonüümsust ühiskonnas, rikkus Arvo Kruusement mängu ja tegi ta tuntuks kogu talle teadaolevas maailmas. Meie kallis Margus pole kunagi teadnud, ega tundnud, mida tähendab olla anonüümne. Ja et asi ikka kindel oleks, andis jummal talle veel kaugele paistva kasvu … Ainus võimalus tal anonüümsust kogeda on minna välismaale …
        Kuid kommenteerimise ja üldse igat sorti arvamuse avaldamise juures on üks tahk, mida pole eriti käsitletud. Nimelt on asi selles, et kui keegi avaldab mõtteid oma ristinime all, siis kõik algupärane selles kuulub autorile ja teised võivad/saavad seda kasutada vaid tingimustes, kus teatakse, kellele mingi idee kuulub – seega vaid laenates ja „makstes” autorile vähemalt tuntuses. Seevastu aga, kui kommenteerib Nimetu, siis jagab ta oma misiganes idee nö. no copyright litsentsi all tasuta ja seda kõigile korraga – nagu sõber … või vaenlane – võtke või jätke – tehke sellega, mida tahate (ja jätke siis mind rahule, sest kes teab, kelle idee see tegelikult on, mina lihtsalt leidsin selle … [saate aru – no ei ole „juut”]). Teised võivad nõnda avaldatu võtta, omaks närida, midagi lisada, kärpida, peapeale pöörata, ja siis enda omana uuesti avaldada. See ongi see indiaanlaste: „jaga, siis jätkub kõigile” … No mis on selles siis nii väga halba, Lible?
        Muidugi on ka olemas hirm enda või pere pärast, sest oma pärsinimega öeldut kinnitades tekib platvorm (fookuspunkt, mille ümber saavad hakata kogunema mõttekaaslased [kontrollimatu opositsioon – võimurite suurim hirm]), mille tõttu võib kommentaator sattuda mõnda nimekirja, milledest, nagu teame, on nii mõnigi olnud aluseks nii isemõtlejate panemisel seina äärde, kui ka saatmisel trellide taha või Külmale Maale …
        Veel üks asi on muidugi see, et tänapäeva perverssel nuhkimisorgia ajastul rääkida tegelikust anonüümsusest on ilmne naiivsus, kuid siin on siiski veidi mänguruumi – nad kindlasti ei taha ära kaotada seda näilistki anonüümsust, kui tahavad teada, mida rahvas neist tegeliklult arvab; samas ei saa nad ka kergelt kedagi vahele võtta ennast kompromiteerimata …
        Minu soovitus on: kommenteerige puhta südametunnistusega, aga ärge unustage, et saatan kuuleb ja näeb kõike, mille kirjaga ära saadad. Ja mis jäi välja ütlemata, ole mureta – jumal teab – me kõik teame …
    algupärane lugu: Ukraina uudised sundisid uudisteportaale kommenteerimisvõimalusi muutma (10)

Kommenteerimine on suletud