9 arvamust “Ühe pildiga globaalse haardega massimeediast” kohta

  1. Saad, mille eest maksad!

    Eraldi teema on, et kas leidub üldse pakkujaid. NSV-Liidu ajal oli äri-pidamine kriminaliseeritud ja tulemust võrreldes tänapäevasega me teame. Tänapäeval on avameelne ajakirjandus kriminaliseeritud(+ allika “kaitse” seadus) ning ega vist väga palju inimesi ei ole, kes sooviks avameelselt probleemidest kirjutada. Lääne-maailmas on viimase aja trendiks hooandja.ee stiilis ajakirjanduse finantseerimine, mille ilmekaimaks näiteks on kindlasti Amy Goodman’i DemocracyNow!, millele pakub konkurentsi Laura Flanders.

    Minu meelest ekstra kurb on olukord siis, kui materjaalselt ning tehnoloogiliselt on head võimalused olemas, aga ei tulda toime nende heade võimaluste ära kasutamisega. See skeem ei rakendu vaid meedia korral, vaid ka näiteks ülikoolides, kus mõne hea, tasemel, õppeaine vastu on ülivähe huvilisi, sõltumata sellest, et õppetööks on ruumid reserveeritud, head ja elukogenud juhendajad on olemas, õppevahendid on olemas, isegi laboriassistent on olemas, valmis nii tudengeid kui õppejõude aitama. Sama lugu näiteks elekroonika kasutamisega, tarkvara valdkonnas. Riistvara on, mitte kõige, aga päris paljude tegevuste jaoks suurepärane, aga näete ju isegi, millist rämps-tarkvara selle riistvara kasutamiseks kirjutatakse, raisates tarkvara aegluse ja vigasuse kaudu lõppkasutajate aega. Meedia valdkonnas on pigem kurb lugu see, et neil, isegi Amy Goodman’il, lihtsalt ei ole midagi, millest rääkida, sest maailmas ei muutu mitmekümne aasta jooksul pea-aegu midagi, välja arvatud tehnoloogia.

    Israellased sooritavad Gazas massimõrvu ja muud represseerimistegevust, Gaza-lased ei suuda end ei vägivaldseks vastupanuks ega vägivalla-vabaks diplomaatiaks isegi väikeste grupeeringutena, fraktsioonidena, organiseeruda, sest neil lihtsalt ei ole psühholoogiliselt võimet rahulikult mingi plaan paika panna ja see lõpuni viia, USA peab USA relvatöösturite majanduslikuks hüvanguks meelelahutuslikke gladiaator-võistlusi. Pööbelmeedia mõttetus ei muutu(video aastast 1998). Ainuke asi, mis läbi ajaloo tõeliselt kogu mängu on muutnud, on tehnoloogia. Heinategemise leiutamine võimaldas lõunamaalt põhja, loomadele söödavaba talvega alale, kolida. Püss muutis vägivallatsemise tava-inimestele super-mafioosode vägivallatsemisvõimalustega võrreldavamini kättesaadavaks (polnud vaja elu aeg samurai kombel mõõgaga harjutada, sai põllutööd teha ja vajadusel super-mafiooso palgasõdur-samurai maha lasta). Laevade leiutamine võimaldas kaubavahetust, aurumasin muutis nii transpordi kui kaubad tava-inimesele kättesaadavamaks, külmkapi leiutamine võimaldab tava-inimesel kuskil kaugel püütud krevette süüa, elektri avastamine, “leiutamine”, muutis kommunikatsioonitehnoloogiad(telegraaf, telefon, raadio, jne.) võimalikuks. Kommunikatsiooni-tehnoloogiad omakorda muutsid inimeste võimet õppimiseks infot kätte saada, äri efektiivsemaks muuta, propagandale alternatiivseid infoallikaid leida. Arvutuste automatiseerimine, mitte isegi ing-tingimata arvutite leiutamine, võimaldab tootmise ja kaubavahetuse automatiseerimist, mis võimaldab inimestel masinate opereerimise nürima osa asemel loovama tegevusega tegelda. Tehnoloogia arengu etappidena, mis maailma muutsid, väärivad mainimist ka trükipress ja vinüülplaadid.

    Minu praeguse kommentaari kokkuvõte on, et rahastuse poolega saab väärikas ajakirjandus veel üle kivide ja kändude hakkama, aga ainuke UUDIS, mida väärikal ajakirjandusel üldse on võimalik UUDISENA sotsiaalsetest protsessidest kajastada, on teade sellest, et passiivsetele, oma saatuse suhtes ükskõiksetele, lammastele on selga monteeritud uued, StarWars’i stiilis, automaat-kahurid, mis automaatselt, ilma, et lammas midagi tegema peaks, efektiivsemalt hunte tulistavad.

    Tänan lugemast. :-)

    • Tootmistehnoloogia põrkub otseselt tooraine ja nõudluse vastu või on selle järgi pidevalt seotud. Kapitaliraha hüppab ühest kohast teise aina kiiremini. Börsil on 24h stress. Meedia ja poliitilised otsused on börsiga kokku sulatatud.

      Maa puhtus vs. mesilaste elu.

      Billi sõbrad garaažis kirjutasid Inteli jaoks paremat tarkvara kui Intel ise suutis. Algselt (kuigi Bill vana ärikas ostis kellegi teise käest DOS-laadse) oli MS-DOS sentide eest per arvuti. MS-DOS oli odav ja Bill oskas hakata tootjaid litsentseerima.

      1984 aastal tuli Stallman välja vajadusega, et litsents peab olema kasutaja jaoks suurema kopeerimise ja lähtekoodi jagamise vabadusega. 1991 sai GNU toimiva tuuma Linux. Umbes 1996 aastal hakkas Linus Torvalds massiliselt riistvara kinniseid koode/binaare kernelisse toppima:
      http://www.fsfla.org/ikiwiki/selibre/linux-libre/

      • Oleksin tahtnud Teie vastusele esimese hooga vastata, et riskikapitalistidele teostatavaid esitluste-voore, tava-laenu-taotluste läbivaatamisele kuluvat aega pangas ning idufirmade austajatel tööga alustamiseks raha kogumisele kuluvat aega arvestades see kapital nüüd ikka nii kiiresti ka ühest kohast teise hüppa, aga siis tekkis mul ühest videoloengust inspireerituna idee, et kui aktsiahind on sõna otseses mõttes juhu-arvu-generaatoriga genereeritud, siis milline võiks olla spekulandi võimalus sellelt raha teenida eeldusel, et spekulant ostab aktsiaid suvalisel ajahetkel. Sellise, lihtsustatud, ülesande korral pole mineviku hindu mõtet uurida, sest ülesandes on hinnad defineeritud juhuslikuks arvjadaks. Lihtsustavaks eelduseks on ka see, et hind ei muutu negatiivseks, s.t. müües ei pea müüja ostjale peale maksma.

        Lahenduse idee

        Kui aktsiaid müüb börsi arvuti ning börsil on vaid üks kleint, spekulant, kes juhuslikul ajahetkel atsiat ostab, siis nullise komisjonitasu korral on spekulandi ainuke viis kahjumit vältida müüa aktsia maha hinnaga, mis on vähemalt nii suur, kui oli ostuhind. Sellisel juhul tuleb spekulandil lihtsalt oodata, millal hind jälle piisavalt suur on. Tõenäosuslikult on nii, et mida kaugemale juhuarvugeneraatoriga saadud hind, ostu hinnast triivib, seda kauem tuleb spekulandil aktsiat oma käes hoida. Tuleb välja, et sellistel tingimustel on spekulant praktiliselt alati mingi suhteliselt väikese aja jooksul kasumis ja täiesti juhuslikult kõikuva hinna tingimustes on spekuleerimise kaudu teenimine täitsa võimalik, kusjuures mida suurem on juhusliku muudatuse maksimum, seda suurem on spekulandi kasum.

        Muidugi, reaalselt on juhusliku hinnaga tegu vaid ausalt koostatud aktsia-fondide korral, sest aktsiaseltsi pankrotistumise järgi on aktsia väärtus null ning vaid väga vähesed mega-korporatsioonid peavad vähemalt 100 aastat vastu.

        • Börsis kaubeldakse aktsiatega iga päev. Kui kompaniil on head majandusnäitajad või oli tehtud eduka tooteesitluse, siis aktsiad tõusevad.

          Üks üliedukas elektrooniline rahasüsteem on bitcoin. 1BTC võrdub täna 259 Eurot. 2in1 – võib olla fond, aktsia või osak ja samalajal elektrooniline raha või elektrooniline kapital.
          BTC edukus sõltub nõudlusest. Tore oleks kui arvuti lihtsalt ostaks bitcoinid kokku. Seda annab korraldada.

  2. Kuna H.H Luik on end korralikult täis sittunud, siis kes see uus “eesti meedia isake” on?
    Legaalse narkokaubanduse isake ja Posimehe suuromanik Linnamäe?
    Räägitakse, et isegi riigikogu pidi selle tüüpi pilli järgi tantsima. Nii palju siis demokraatiast siin Banaanias.

    • Tsiteerin ühte oma enda ütlust:
      “Kaabakate kaabakluses süüdistamine on samaväärne kirumisega, et päike paistab, vihma sajab, maa käib ümber päikese. Pigem tasub mõelda, et kas UV-filtriga kreem on hangitud, vihmavari kaasa võetud, erinevate aasta-aegadega arvestatud.”

      :-)

    • Nii vähe kui mina sellest maailmast tean, pidavat ühiselt tajutav kriis pigem poolakate enam-vähem ainuke edasi liikuma panev jõud olema. Ei mäleta, et MaSu ajal, mil tava-inimestel raske oli, partokraatia ladvik või korporatiiv-õukondade ladvik oma palku vähendanud oleks.

Kommenteerimine on suletud