Twitter muutis jälgitavate piirmäära – jõgi tekstipõhist soppa

Twitter tõstis jälgitavate piirmäära 5K peale aga mida see tegelikult muudab?
Taustaks. PM kommentaarist võetud ja https://fakers.statuspeople.com abil kontrollitud testist selgub, et Toomas Hendrik Ilvesel (@IlvesToomas) on 60.5K jälgijat, millest 16% on võltsid ning 68% mitteaktiivsed kontod. Võttes siia juured 4.5 miljoni jälgijaga @POTUS konto on tulemus sarnane – 11% võlts, 51% mitteaktiivsed ja vaid 38% on midagi twitteris teinud.

Mida sa näed, kui sa jälgid 2000 tuhandet kontot? Lähtudes minutee enda kogemusest (oli 1700+ jälgitavat kontot), millest enam kui pooled osutusid ebaaktiivseteks, võime öelda vaid ühte – see on täiesti jälgimatu. See on nagu kiire jõgi tekstipõhist soppa, millel puudub igasugune praktiline otstarve.

Twitter raises its follow limit to 5,000 users

10 arvamust “Twitter muutis jälgitavate piirmäära – jõgi tekstipõhist soppa” kohta

  1. Keegi võiks ka twitteri “shadowban”-dest ja “trending hashtag”-de manipuleerimisest rääkida – nimelt summutatakse vaikselt poliitiliste otsute põhjal salaja tweete ja blacklistitakse hashtage. “Shadowban”-d toimubad siis nii, et kasutaja postitab tweet-i ja näeb seda ise, ent järgijatele ei ilmu see üldse, või ilmub see sinna teatud aja järel.
    Soust – https://d.maxfile.ro/tztylvuqdp.pdf
    Kirjutaks ise, aga pole praegu aega.

    • Censorship that doesn’t look like censorship. It
      deliberately reduces the spread of information that might otherwise go viral. Vicious. “You can say
      what you like but no one will hear you. And also, you’ll think no one cared, so you’ll give up trying.”
      Subtle, deniable, and quite ruthless.”

  2. blogirull.ee on sulgunud. Autor, Ardis Reinman, väidab, et sulges lehe kulude, oletan, et majutuskulude, tõttu ja seda mitte põhjusel, et külastajaid oleks ülipalju olnud, vaid vastupidi, et külastajaid olevat jube vähe olnud. Antud teema haakub siinse, sotsiaal-meedia-teemaga viisil, et bountysource.com all näib väga palju projekte olevat seotud Diaspora projektiga.

    Ma ise ei ole seda Diaspora’t kunagi üles seadnud, sest minu meelest see näib üks paras diletantlikult, kuid ilmselgelt suure entusiasmiga, kokku-klopsitud käkk olevat. Paistab, et kellelgi oli lihtsalt jube hea idee olnud, aga realisatsioon on jäänud korralikult tegemata. Tulemuseks on see, et Diaspora projekti tarkvaral on rida suhteliselt kalli raha eest majutatavaid ja isegi oma enda koduarvutisse tüütult installitavaid sõltuvusi. Meenutan, et Raspberry_Pi fenomen seisneb peamiselt odavuses, sealhulgas väheses voolutarves, mitte selles, et inimestel ei oleks paremaid arvuteid võtta. Odavus kombineeritult vastupidavusega võimaldab asju kasutada pika ajaperioodi jooksul, ka siis, kui rahaliselt nii hästi ei lähe või asja kasutus-sagedus muutub võrreldavaks arhiivi-eksponaadi kasutus-tihedusega. (Illustratsioon: millal Te viimati mõnda vana raamatut arhiivis lugemas käisite? Kas see, et nodi raamatuid loetakse ehk paar korda aastas või kord paari aasta jooksul, tähendab, et need raamatud tuleks kulude kokkuhoiu eesmärgil vanapaberikonteinerisse visata, eriti kui tegu ei ole veel “nii vanade” raamatutega?) Teisisõnu öeldes, tarkvara ja muude infomaterjalide, sealhulgas infokollektsioonide, isegi vanade telefoniraamatute, jõukohaselt odav ja kerge kättesaadavusega arhiveerimine on oluline teema, millega laiema avalikkuse silmis tegi algust Interneti-arhiiv, aga igasugu tsensuure arvestades on tark alati ka ise, endale, arhiiv luua. Minu versioon asub lõviosas aadressil archive.softf1.com, kust lähevad ka lingid muudele arhiividele ja infokogudele. Erinevatel põhjustel on nii mõnigi seal arhiveeritud tarkvara, video, jne. oma originaal-URL-lilt ära kadunud, mistõttu saan öelda, et sel minu arhiivil on, kahjuks, jumet.

    Mis puutub eelnevalt kirjeldatud blogirull.ee kinni-minekusse, siis majutuskulude tõttu onlainist kadumine ei ole üldse nii harv juhtum. Konkreetne näide on minu poolt töös oleva tarkvarana arhiveeritud Kortsleht, kus on artikleid ikka päris palju. Üks ägedaim arhivaar aga on mul Elver’i FinSpy artikkel, mis oleks ilma erinevate arhiivideta praeguseks täiesti offlainis. Nagu aru saate, igasugu tsentraliseeritud arhiivide korral on oht, et tullakse tsenseerima, arhivaare hävitama, mistõttu ma ei eelda, et see onlain-arhiiv mul igavesti sellisel kujul püsida saab, aga kui privaatselt failid olemas on, siis saab ju hiljem “lekitada”, öeldes, et need, keelatud, arhivaarid olid pikka aega avalikult kätte-saadavad ja ei ole võimalik kindlalt määrata, kes lekitas. Väidetavalt olevat 90-ndatel olnud mingi ajaaken, kus Eesti praeguse partokraatia kommunismiaegsed sigadused olid avalikes, NSV-Liidu kokkuvarisemise käigus toimunud avalikustamise tuhinas avalikustatud, arhiivides kättesaadavad, kuni siis tabati ära, et tuleb kinni mätsida, arhiive rohkem sulgeda. Roheliste partei ajast mäletan nii mõndagi inimest totaalse valgekraelise pätina, aga kui uurida ja guugeldada tema kohta internetist, siis seal ei ole pea-aegu midagi, tüüp valetab tuimalt otse kaamerasse ja keegi, kes ise ei ole juures olnud, ei tea, mis toimub.

    +++++mitmetunnine-kirjutamis-paus-mil-tegelesin-muude-asjadega+++++

    Igas tahes, mu jutu iva, milleni jõudmist ma ei viitsi siin praegu pikemalt enam lahti seletada, on, et kui tarkvara arhitektuuri koostada, siis tasub mõelda ka tolle tarkvara kasutuskuludele, mis tekivad pärast seda, kui arendajate töö arve on ära makstud, riistvara hakkab moraalselt vananema, vastavad arvutustehnika komponendid või majutus-teenuse-tüübid ei ole enam nii hõlbsalt kätte-saadavad, jne. Tarkvara peaks olema võmalikult sõltuvuste-vaba, et kui tõesti muud üle ei jää, siis saab teda hõlbsalt, talutava raha eest, uuele riistvarale, uutele opsüsteemidele, portida ning muul ajal võiks olukorras, kus kasutajaid on vaid paar tükki, nagu see “10 unikaalset külastajat päevas”, see tarkvara jooksta millelgi hästi vähe voolu võtval ja odaval, mis töö ära teeb, näiteks Raspberry Pi-l. Mis puutub juttu, et Pi on aeglane, siis jah, ta ongi aeglane, aga on ka ütlus, et saad, mille eest maksad, ning kui ta on piisavalt kiire, et kord nädalas sealt midagi vaadata, natuke mingeid vana-aegsedi faile ümber konverteerida, lasta sel PI-l näiteks taustal tundide kaupa midagi “jahvatada”, ilma, et see kasutaja seda PI-d üldse interaktiivselt kasutakski, siis pole aeglus probleemiks, eriti veel, kui süsteem on piisavalt automaatne, et tõmbab ise vastava faili alla, teeb töö ära ja laeb töötulemuse ise ~12h pärast üles. Perfekte ja odav ja töökindel mõnede äri-bürokraatlike ülesannete lahendamiseks. Küsimus on vaid tarkvara-arhitektuuris, et kas tarkvara on sellise töö-tempoga, stiiliga, arvestanud. Näiteks kui tahta midagi sellist, mida on kallis majutada, mingit Java-põhist, tarkvara lõppkasutajatele tarnida, mis mingeid faile konverteerib, siis võib teha nii, et kasutaja maksab hästi odava majutus-teenuse eest, näiteks planet.ee või kui töökindluse ja tsensuuri osas ekstra vähe nõudmisi esitada, siis lausa tasuta RedHat OpenShift, kust siis Raspberry Pi asja NSA-le koopiat tarnides alla laeb, töö ära teeb, tulemuse uuesti üles laeb ja Telegram.org kaudu kasutajat töö valmimisest teavitab.

    Ah jaa, lisan siia, et Gigablast täitsa töötab. Gigablast sobib tsensuurivabaks otsimootoriks. Selle onlain demo on ka päris kobe alternatiiv.

    Nii, nii palju siis seekordsest süsteemitust, kiiruga kokku klopsitud ja ise mitte läbi loetud, lobast.

    Tänan lugemast. :-)

Kommenteerimine on suletud