TTIP ja TiSA – salajased lepingud, mis mõjutavad meid kõiki

Tõenäoliselt pole sa midagi kuulnud ei TTIP’st ega TiSA’st. Demokraatlikus EU’s peetakse seda normaalseks.
Neljapäeval, 19.06.2014, avaldas WikiLeaks info salajase kaubandusleppe kohta – TiSA ehk “Trade in Service Agreement”. Kuigi see leping mõjutab meie kõigi elu, hoidsid poliitikud ja suurkorporatsioone esindavad lobigrupid seda saladuses nii kodanike kui ka ajakirjanduse eest.
Tänaseks on TiSA’le aga alla kirjutanud juba 50 riiki (EU, kelle seas on ka Eesti).
Lühidalt on kokkuleppe eesmärgiks lõdvendada kontrolli finants- ja telko sektori üle, vähendada suurkorporatsioonide läbipaistvust, nõrgendada andmekaitset jne.

Analysis Article – Secret Trade in Services Agreement (TISA) – Financial Services Annex

Teine sarnane pärl, samas kees, millega on kinniste uste tagad kõvasti vaeva nähtud on TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership), millele on loomulikul ka Eesti selgrootud poliitikud juba alla kirjutanud.

TTIP peamised eesmärgind on nõrgendada regulatsioone, vähendada kohalike regulatsioonide/piirangute mõjuvõimu, anda korporatsioonidele ja investoritele eriõigusi, ignoreerida kohalike kõrgema kohtu otsuseid, lihtsustada riikide kohtusse kaebamist (kui mingi seadus ei sobi suurettevõttele) jne.

Why is TTIP more than a trade agreement?

Üks arvamus “TTIP ja TiSA – salajased lepingud, mis mõjutavad meid kõiki” kohta

  1. Et siis, kui jutt on mõnest Brüsseli susserdisest, siis räägitakse, et “globaalne kapital” on jube paha ja tuleb kõik jälgimise ja kontrolli alla saada, aga kui jutt on BitCoin’idest ja muust krüpto-rahast, siis hõisatakse, et hurraa, pääseb valitsuste ja pankade türanniast?

    Või siis see mõte, et ühest küljest ollakse veendunud, et Brüssel ei seisa tava-inimeste eest, kuid siis, propagandavideos, räägitakse, et kui era-firmad ehk VALITSUSVÄLINE SEKTOR vabamalt asju ajama hakkab, siis “ei seista tavainimeste huvide eest”?

    Kummalisel kombel sain isegi daamilt telefonikõne, kes väitis end olevat EMOR’i esindaja. Daam küsis vastuseid just antud seadusandluse kohta, väites muuseas, et tegu olevat “Brüsseli” hüvanguks teostatava uuringuga. Enamus selle küsitluse küsimustest olid, minu subjektiivsel hinnangul, teemat niivõrd ebaõnnestunult, asjakohatult, käsitlevad, et enamikel juhtudel oleksin ma saanud täiesti siiralt tõtt rääkida sõltumata sellest, kas ma oleks vastanud “täiesti nõus” või “üldse mitte nõus”.

    Minu poolt lihtsustatud illustratsiooniks välja mõeldud stiilinäide:
    “Kas nõustute väitega, et meie päikesesüsteemis eksisteerib energiapuudus?”
    Kui ma vastaksin, et olen täiesti nõus, siis ma ei valeta, sest leidub taevakehi, kus vihmaks on vedel maagaas. Kui ma vastaksin, et ei nõustu üldse, siis ma ka ei valeta, sest kogu tuul ja elu Maal toimub päikese-enrgia abil ning enamus päikese-energiast kiirgub päikesesüsteemi taevakehadest üldse mööda, avakosmosesse.

Kommenteerimine on suletud