Päikesepurjega LightSail kosmoselaevuke vaikib

Nädal tagasi orbiidile lennutatud väike päikesepurjega “kosmoselaev” LightSail vaikib ning pole teadaolevalt maalt saadetud restart käsku vastu võtnud. Peale kahte päeva laitmatut töö, kadus side laevukesega. Korduvad katsed kutsuda esile restart on tänase seisuga läbi kukkunud. Väidetavalt oodatakse nüüd spontaanset operatisoonisüsteemi taaskäivitumist, mis peaks teoreetiliselt toimuma mõne päeva jooksul. Projekti rahastati Kickstarter abil. Allikas: Software…

ISS-ilt avastati mereplanktoni jälgi

Tundmaru Lugeja kirjutab, et kosmoses liigub palju asju, kuid maise päritoluga mereplankton ei tohiks olla küll üks nendest. Ometigi on leitud just selle organismi jälgi maa orbiidil liikuvast kosmosejaamast ISS. Eksperimendid on varasemalt näidanud, et mikroorganismid nagu bakterid on võimelised võimelised kosmilistes tingimustes ellu jääma, kuid taoline avastus oli ootamatu. ISS-i illuminaatorite pinnalt kogutud kaabetest…

Buran

Kallutatud kokkuvõte NSV-Liidu infotehnoloogia arengu ajaloost, episood 1

Ameeriklaste arvutimuuseum on päris hästi kajastanud USA kui ühe külma sõja osapoole infotehnoloogia-alast arengut, alates “Silicon Valley” sünnist 2. Maailmasõja aegse radarisegajate tootmispiirkonnana kuni tänapäevani välja. USA infotehnoloogia-sektori üheks külma sõja aegseks saavutuseks saab nimetada tänapäevaseid lennujuhtimis-keskusi, mille ühe esimese realisatsiooni, SAGE arvuti, amtetlik otstarve oli valvata USA-d ümbritsevat õhuruumi NSV-Liidu poolt USA poole välja…

kvarkide teekond osakeste kokkupõrkel

Kas tabamatu tetrakvark on lõpuks leitud?

EER kirjutab, et kuigi alates 2012. aastast, mil Suure Tuumaosakeste Põrguti abil Higgsi bosoni olemasolu kinnitati, on põrguti abil suudetud teoreetikute poolt loodud universumit lahtimõtestavate mudelite ringi oluliselt kitsendada, pole uusi osakesi siiski leitud. Nüüd teatab aga LHCb eksperimendi töörühm, et on suutnud üheselt kinnitada näiliselt neljast kvargist koosneva eksootilise osakese olemasolu. Enne teist maailmasõda…

Eelajalooline asteroidiga kokkupõrge võis kiirendada mandrite liikumist

Doc kirjutas, et teadlaste sõnul on nad suutnud rekonstrueerida asteroidi maale potsatamise, mis ületas enam kui kolm korda selle mürtsu, mille tagajärjel dinosaurused väidetavalt välja surid ning mille tagajärgi tervel maakeral tänase päevani tunneme. Uurimise alla võetud Lõuna-Aafrika peidab endas üht huvitavat geoloogilist struktuuri, mis tunnistatud nüüd umbkaudu 3,5 miljardi aasta vanuseks 37 kuni 59…

NASA kinnitab Saturni kuul vee olemasolu

NASA teadlased tunduvad üha rohkem olevat veendunud, et meie päikesesüsteemis võib leiduda mingil kujul elu väljaspool maakera. Sellele viitab ka hiljutine pressiavaldus, et Cassini kosmosesondilt ja Deep Space Networkilt kogutud andmed viitavad Saturni kuu Enceladusel olevale jääalusele ookeanile. Juhul kui seal on tõesti vedel kujul vesi siis tõenäoliselt leidub seal ka vähemalt mikroobide kujul mingi…

NASA annab avalikuks enam kui tuhat oma tarkvaraprojekti

Kosmosevallutuste ja Venemaa kosmosesõitude suur sõber NASA annab avalikuks enam kui tuhat oma tarkvaraprojekti ning jagab näpunäiteid, kuidas huvilised saavad küsida lähtekoodi erinevate tarkvaralahenduste kohta oma tarbeks. Eesmärgiks on luua nõndaöelda Github kosmoselennufännide jaoks, kes saaksid ise parandatud koodijuppe edasi jagada. Varasemalt on jagatud lähtekood Apollo 11 juhtarvutilt ning tähelepanu juhitakse ka merebioloogidele, kes Hubble…

20. märts, 1727 suri Briti füüsik ja matemaatik Isaac Newton

20. märts, 1727 suri Briti füüsik ja matemaatik Isaac Newton. Ta sõnastas põhilised jõu, liikumise ja gravitatsiooni seadused, leiutas diferentsiaalarvutuse ja kirjeldas orbiite matemaatiliselt. Newton oli esimene, kes avastas, et valge valgus koosneb paljudest komponentvärvustest ning esimene, kes pakkus välja valguse ja mateeria osakeseteooria. Samuti formaliseeris ta tänapäevani kasutatava universaalse teadusliku uurimismeetodi. allikas: ridamus.ee postiloend

20 aasta pärast võib-olla teame, mis on tumeaine

Kõik, mida me enda ümber näeme, kuni taevatähtedeni välja, moodustab universumi massist kõigest neli protsenti. Tartu Ülikooli kõrge energia füüsika professor Martti Raidal loodab, et just tumeaine uuringud on järgmise 20 aasta suurim läbimurre, kirjutab ERR. Mis võiks olla järgmine leiutis, mis muudab inimkonna elu sama palju, kui internet? Praegu korjame infotehnoloogia arengu vilju. Euroopa…