Milutin Milanković – matemaatik, astronoom, klimatoloog

Ridamuse postiloendist: 1879 – sündis Serbia matemaatik, astronoom, klimatoloog, geofüüsik ja teaduse populariseerija Milutin Milanković. Tema tuntuim panus teadusesse on nn. Milanković’i tsüklid – Maa pikaajalised kliimamuutused on seotud Maa asendiga Päikese suhtes, seletades jääaegade tekke Maa kliimaajaloos ning võimaldades ennustada tulevikukliimat. Sellega demonstreeris ta taevamehhaanika ja maateaduste otsest seotust ning algas maateaduste muutumine kirjeldavast…

Eelajalooline asteroidiga kokkupõrge võis kiirendada mandrite liikumist

Doc kirjutas, et teadlaste sõnul on nad suutnud rekonstrueerida asteroidi maale potsatamise, mis ületas enam kui kolm korda selle mürtsu, mille tagajärjel dinosaurused väidetavalt välja surid ning mille tagajärgi tervel maakeral tänase päevani tunneme. Uurimise alla võetud Lõuna-Aafrika peidab endas üht huvitavat geoloogilist struktuuri, mis tunnistatud nüüd umbkaudu 3,5 miljardi aasta vanuseks 37 kuni 59…

Täna algab kevad 16:57 UTC, 18:57 kohaliku aja järgi

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Käesoleval aastal leiab see aset kell 16:57 UTC ehk 18:57 Eesti talveaja järgi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö.…

20. märts, 1727 suri Briti füüsik ja matemaatik Isaac Newton

20. märts, 1727 suri Briti füüsik ja matemaatik Isaac Newton. Ta sõnastas põhilised jõu, liikumise ja gravitatsiooni seadused, leiutas diferentsiaalarvutuse ja kirjeldas orbiite matemaatiliselt. Newton oli esimene, kes avastas, et valge valgus koosneb paljudest komponentvärvustest ning esimene, kes pakkus välja valguse ja mateeria osakeseteooria. Samuti formaliseeris ta tänapäevani kasutatava universaalse teadusliku uurimismeetodi. allikas: ridamus.ee postiloend

Suure Paugu mudel sai täiendavat tõestust

ERR kirjutab, et rahvusvaheline töörühm on koostöös lõunapoolusel asuva BICEP2 teleskoobi kollektiiviga leidnud tulemuste paikapidavusel esimest korda otsest tõestust inflatsioonist – kosmilisest epohhist, mille vältel universum vahetult pärast sündi valguse liikumiskiirusest märgatavalt kiiremini paisus – toestades sellega omakorda Suure Paugu mudeli vundamenti. BICEP2 teleskoop mõõdab kosmilise mikrolaine-taustkiirguse polarisatsiooni, mis peegeldab valguslainete elektrivälja võnkesuunda. Viimane kannab…

Kollane hüperhiidtäht HR 5171 A

Maakera on suur, Päike on suuremgi veel, aga nüüd tuleb välja, et Kentauri tähtkujus paistev täht HR 5171 A on nii suur, et kui see asuks meie Päikesesüsteemi keskel, siis jääksid selle sisemusse nii Päike ise kui ka Merkuur, Veenus ja Maa, aga lisaks veel Marss ja isegi Jupiter. HR 5171 A asub meist 12…

Pulsar image form turbosquid.com

Pulsarit tabas miljard tonni kaaluv asteroid

(Jaan-Juhan Oidermaa, ERR.ee toimetus) Raadiolainete majakana käituvad ülikiiresti pöörlevad neutrontähed on oma täpsuse poolest teada-tuntud. Astronoomid järeldavad nüüd PSR J0738-4042’na tuntud pulsari käitumises nähtud häirete põhjal, et seda tabas miljard tonni kaaluv asteroid. Pulsarid kiirgavad pidevalt raadiolaineid. Pööreldes muutuvad need seeläbi Maalt vaadatuna regulaarsete ajavahemike tagant eredamaks ja tuhmimaks. Tihti lahutab üksikute vihkude Maal registreerimist…

Kuud tabas suur asteroid

Astronoomidel õnnestus jäädvustada moment, kui Kuud tabas suur, 1.4 m läbimõõduga, asteroid. Sarnase suurusega kobakad tabavad Maad iga päev, kuid need põlevad atmosfääri ülemistes kihtides. Kosmosest siseneb Maa atmosfääri umbes 100 tonni materjali päevas. Aastaga jõuab Maa pinnale aga umbes 40 000 tonni kosmosest pärit tolmu. Kuud tabanud asteroidide sähvatusi on ennegi filmida õnnestunud. Need…