Soome poliitik soovib abirahadest elavaid soomlasi kiibistama asuda

Soome kodanike sotsiaalsed garantiid on viimasel ajal üsna kuum teema olnud ning toonud välja üsnagi kummalisi väljaütlemisi. Põlissoomlaste partei nimekirjas olev poliitik Pasi Mäenranta paistab eriti mures olevat selle üle, kuidas neid sotsiaalseid teenuseid või abivahendeid võidakse pahatahtlikult ära kasutada mujal riikides olles ning seetõttu pakub oma Facebooki postituses välja idee kõik riigist lahkuvad kodanikud kiibistada. Tegemist võiks olla küll vabatahtliku kiibistamisega, kas siis naha alla sisestavana või käepaelana. Niipea kui kodanik Soome pinnalt lahkub, lõpevad ka tema pensionimaksed või haigusrahad – sedasi välditakse väidetavalt priiskavat elu mõnes odavamas riigis ning lisaks ka võimalikku terroristide rahastamist. Kasu tekkivat ka loodusõnnetuste või katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Mäenranta ei tunne mingit muret privaatsuse üle kuna inimesed lasevad end juba Googlel või Facebookil niigi enda järgi nuhkida ning selle üle ei kaeblevat keegi.

Üks arvamus “Soome poliitik soovib abirahadest elavaid soomlasi kiibistama asuda” kohta

  1. Mis puutub sellesse, et inimesi kiibistamine ei häiri ja kiibile veel mõned “mugavusteenuseid” lisades rahvas enda kiibistamisele tormi jookseb, siis selles osas on tal paraku tõenäoliselt õigus. Millega ta aga puusse paneb, on kiipide kasutamise kasulikkus nuhkimisel, sest raadiosidet saab segaja abil segada, nood kiibid tõenäoliselt suhtlevad vaid mingil paaril raadiosagedusel ja isegi kui need küsimused lahenduse leiavad, jääb ikkagi probleem, et kui ligidalt/kaugelt neid kiipe lugeda tuleb, a la kas sadamast taksoga mööda sõitev või sadamakohvius tuttavat ära saatev soomlane peaks kiibi abil “loetud” saama, või peaks olema lugemis-kaugus nii väike, et inimene peab kiibistatud käega mingist “kassi-kiibi-lugejast” üle lohistama, rääkimata siis veel soome “heavy-metal’i” rokkaritest, kelle metall-võrega nahk-tagi võiks kohati toimida natuke sarnaselt Faraday kastile, muutes kiibilugemiskaugust. Klassikaline teema on ju ka RF-ID-põhised passid, mis jälle suure ameerikaliku hurraaga, ameerikalikult vähese mõtlemisajaga, kasutusele võeti. Arvan, et palju töökindlam on kasutada näotuvastust kombineeritult mõne “äriloogikaga”.

    Teine variant on kasutada inimeste mobiili-lokatsiooni. Kui soomlane asub oma telefoniga teatud mustri kohaselt väljaspool Soomet, kusjuures mobiilivõrk ju teab seda alati, või ta soome mobiili kõned on suunatud kuidagi läbi skype’i mõnele välismaa mobiilile, siis järelikult elab ta väljaspool Soomet. Mobiiltelefonidest ju inimesed tänapäeval nii naljalt ei loobu.

    Usun, et inimeste kiibistamine toimib üli-mugavalt näiteks inimeste represseerimisel. Näiteks vanglaid pole tulevikus mõtet pidada, sest inimesele saab panna kiibi, mis lubab tal liikuda vaid teatud piirkondades ning piirkonnast lahkudes võib kiip inimese verre lahti lasta kas tapva mürgi või teda teadvuse kaotuseni uimastava uinuti. Süsteem võib koosneda kiibi ja võru kombinatsioonist, et nagu võru “illegaalselt” eemaldatakse, kiip reageerib. Samas, võrus on ruumi suuremale akule, mis võimaldab kiibi aktiveerumisel mobiil-telefon-käekella kombel üle mobiilse interneti inimese asukohta organitele raporteerida ning tulevase Galileo satelliit-navigatsioonisüsteemi abil kontrollida, kas inimene asub lubatud piirides. Hoiatusena võib nii võru kui kiip kasutada ka elektrišokke. Näiteks inimese närvisüsteem toimib lihaste liigutamisel suhteliselt väikeste pingetega, mistõttu umbes 5V (viis volti) on piisav, et kiip saaks inimesele räige elektrišoki anda. Sellise tehnoloogia korral ei tasu vangla pidamine end ära ja inimesi saab töö-orjadena pidada täiesti väljaspool vanglasüsteemi. Isegi sadistlikku vangivalvurit pole piitsaga vaja, sest elektrišokkide andmise saab ära automatiseerida, lausa tsentraalselt, üle interneti hallatavaks teha, keskserveris arvet pidada, et kui mitu ja millist elektrišokki keegi saanud on.

    Nii et, elekroonika abil saab olla räigelt sadistlik. Edasi võite mõelda, kui jube saab olema siis, kui kasutusele tulevad heli-tuvastusega pommi-sütikud, kus pomm õhib end vaid teatud inimese teatud sõna-fraasi peale.

    Võibolla see üli-efektiivne e-riik siiski ei ole nii hea mõte. Selle väite juurde tasub mainida, et sõltumata sellest, et Stalin värises pidevalt oma elu pärast, ei ole ükski neist “suurtest juhtidest” arvanud, et nende endi loodud süsteem võiks nende endi elu kuidagi põrguks muuta. Sellega seletub ära ka praeguse(2015) Eesti partokraatia usin Maksuameti infosüsteemide arendus, a la ükski Autorollotaja ei usu, et nende endi loodav süsteem võiks neile endile kuidagi kahjulikuks osutuda.

Kommenteerimine on suletud