Soome pakub NSA-le Eesti järgi nuhkimise teenust

Edward Snowden’i lugudega kuulsaks saanud Glenn Greenwald’i kolleeg nimega Ryan Gallagher kirjutas loo sellest, kuidas lisaks Rootsile tegeleb NSA hüvanguks nuhkimisega nii Saksamaa, Taani kui ka paljud teised Euroopa Liidu liikmesmaad, sealhulgas Soome.

NSA tallalakkujad ehk lakeid

NSA tallalakkujad ehk lakeid

Kuupäeval 2014_07_07 publitseeritud DemocracyNow! saatetunnis on ligikaudu ajahetkel 42min 49s näha kaart, kus Baltikum, Eesti kaasa arvatud, on sarnaselt Saksamaale ja Taanile üks peamisi NSA luure sihtmärke, samal ajal kui Venemaa ja Moskva näivad seal kaardil luuresihtmärgina üpris vähe esindatud olevat. Sarnaselt minut.ee’s varemgi jutuks olnud kahtlustele väidab Julian Assange, et Intel ja 2014. aastal mobiiltelefonidele kiipe valmistav Qualcomm, kes muuseas valmistab kiipe ka Raspberry Pi’le, on oma kiipidesse paigutanud tagauksed. Antud juhtumil teostas NSA hüvanguks oma maksuorjade järgi luurav Saksa valitsus “näidis-poomise”, pistes USA hüvanguks spioneerinud Saksamaa luureteenistuse ametniku vangi, kuid nagu minut.ee’s varemgi jutuks olnud, ei ole Eestis keegi peale minut.ee foorumlaste huvi tundnud asjaolu vastu, et eestlasest Skype direktori, Sten Tamkivi, teadmisel paigutati Skype’sse NSA tagauks, mis võimaldab välisluureteenistusel nuhkida paljude eestlaste järgi.

Positiivsel noodil lõpetamise huvides mainin 2 projekti: Bitmessage ning Tor Browser Bundle.

Tänan lugemast. :-)

10 arvamust “Soome pakub NSA-le Eesti järgi nuhkimise teenust” kohta

  1. Võibolla ma nüüd liialdan, kuid kas ei ole nii, et president Toomas Hendrik Ilves töötas NSV-Liidu ajal “Ameerika Hääle” kui USA valitsuse rahastatud propaganda-teeninstuse palgal ning on nüüd, sarnaselt Afganistani ning Iraagi presidentidele, ilusti USA soosikuna troonil ning seda huvitavas piirkonnas, kust kuulujuttude järgi käib läbi suur osa Venemaa oligarhide raha?

    Üks väike nali.

    • Kui kellelgi aega oleks, siis päris huvitav oleks teada, kuivõrd WikiLeaks’i poolt publitseeritud materjal toetab end Susan Lindauer’iks kutsuva inimese lugu. Tegu võib olla tavapärase propaganda-informatsiooniga, mille üheks eesmärgiks võib olla uurivate inimeste vastu suunatud DOS-rünnak, aga atraktiivne on see sööt küll. Alustuseks võiks lasta grep’iga mingid suured dokumendi-hunnikud rekursiivselt läbi. (Mul on hetkel paraku pakilisemaid asju käsil, mistõttu mul pole võimalusi sellega tegelemiseks.)

  2. Nõustun Michael N. Nagler’i poolt tema Peace and Conflict Studies 164a: Introduction to Nonviolence raames välja öeldud mõttega, et ainult plakatiga vehkimisest ei piisa, vaid isegi mitte-vägivaldne vastupanu baseerub kalkuleeritud, strateegilisel, väljapressimisel, mille käigus sümboolsed tegevused nagu plakatitega vehkimine, passide/lippude põletamised, on vaid tuleviku mobilisatsioone silmas pidades soodsad, efektiivsed, reklaamüritused.

    Mu praeguse kommentaari eesmärk on siia kirja panna üks viide, mille ma leidsin Tahoe-LAFS projekti kodulehelt ning mis üllatas mind selle poolest, et seal kutsutakse üles tegema täpselt seda, mida ma viimase paari aasta jooksul minut.ee’s erinevate lahenduste kajastamise kaudu teinud olen. Väike viide artiklitele, mida silmas pean:

    Paar väikest nalja räsifunktsioonide teemal


    Väikekodanlik krüptotarkvara

    Füüsilise võtme vaba ühekordsete paroolide meetod

    Hästi, tunnistan, et olen nüüd siinses kommentaaris natukene edev kutsuke, kes oma saba kergitab, aga seda eelnevalt mainitud viidet soovitan ikkagi vaadata ja tegutseda, kui mitte päris nii, nagu seal kirjas, siis ehk vaimus, et tühjade sõnade asemel proovige mingi koodiga välja tulla. :-D

    Tänan lugemast. :-)

  3. Kuskilt internetiavarustest jäi mulle silma, et mobiiltelefonide raadiosideühenduse CPU pidavat tava-CPU-ga ühist mälu jagama ning raadiosideühenduse CPU tarkvara pidavat vähemalt osadel juhtudel võimaldama mingeid silumiskäsklusi vastu võtta või muidu mälupiiride ületamisel põhinevat rünnet teostada. Mõtisklesin, et kas äkki õnnestuks tänapäeva puute-ekraaniga telefonist teha vanamoodset “Personal Digital Assistant” nimelist seadet telefoni varjestamise kaudu.

    Paigutasin mobiiltelefoni mikrolaine-ahju, ILMA, ET MIKROLAINE-AHJU SISSE LÜLITAKS, ning helistasin oma numbrile lauatelefonit. Mikrolaine-ahjust kostus telefoni helinat. Läbi klaasi vaadates vähenes välja tugevus maksimum-väärtuselt vaid ühe kriipsu VÕRRA vähemaks, s.t. mobiililevi oli mikrolaineahjus suurepärane. Minu järeldus: lutikaid ei õnnestu varjestada. Huumoriga asjale lähenedes võib ju öelda, et on ju tore, kui igast küljest metallplaatidega kaetud liftis lifti kinni-kiilumise järel mobiililevi on. Kui väga musta huumoriga teemale läheneda, siis see mobiililevi peab ju hea olema, kui kokku-varisenud New York’i kaubanduskeskuse rusude all surevad inimesed enne oma surma koju, lähedastele, saavad helistada.

  4. Järjekordses Glenn Greenwald’i artiklis viidatud dokumendist on näha, et sõltumata sellest, et supermafiatel(riikidel) on ressursse, mida röövida õnnestub, külluslikult, ei tule supermafiad toime pikema-ajalise, süstemaatilise, loomingulisust nõudva arendustööga. Wikipediast ja dokumentaalfilmidest USA erinevaid sõjaväe tellimusprojekte muude, erasektori-põhiste, arendusprojektidega võrreldes selgub, et supermafiad ning suurkorporatsioonid suudavad arendustöid teostada vaid üüratu raha-laristamisega, meeletult madala efektiivsusega, mis ehk seletab ka ära asjaolu, miks suurkorporatsioonide juhtkonnad eelistavad oma enda organisatsioonis toodete arendamise asemel osta üles idu-firmasid, makstes selle eest idu-firma omanikele Skype esmase müügi-tehingu kombel räiget marginaali.

    Kui mõelda, et orjadest ei tule kunagi puudu ja mingi ebaolulise summa eest saab kuskilt kolkast manuaalset tööd tegevaid inimesi palgata praktiliselt üks-kõik kui palju, siis põhjus, käsitsi tindiga maalivatele inimestele eelistatakse laserprintereid ning autotehastes eelistatakse inim-karjadele roboteid seisneb selles, et robotid ja printerid on ODAVAMAD kui orja-karjad. Teisisõnu öeldes, just tehnika ongi see, mis võimaldab tänapäeva inimesel mugavamalt ja külluslikumalt elada kui ürginimesel see võimalik oli. Kui ühe-lasulised kolakas-püssid võimaldasid treenimatul inimesel tappa ära mitu kõrg-tasemelise treeninguga samuraid, siis tavaline Калашников võimaldab terve karja mõõkadega samuraisid “automatiseeritumalt” ära tappa. Sama lugu rahumeelsemates oludes: traktor versus hobune, kraavi-ekskavaator versus “labidamees”. Just tehnoloogia efektiivsusest ja jõudlusest sõltub inim-ahvi edu ning seda kasvõi võrdluses, et inimene jääb ilma töövahenditeta (odad, mõõgad, noad, püssid) alla praktiliselt igale mets-loomale: mets-seale, hundile, karule, põdrale, lõvile.

    Loo moraal: nagu täheldatud, supermafiad suudavad vaid röövida, omades külluslikult vana tehnoloogiat, kuid nad ei suuda ise uudset tehnoloogiat arendada, mistõttu väikesel grupil aktivistidel on võimalik riiklike, hästi-rahastatud, samuraide vastu minna oma-arendatud “Калашников-iga”, mida riiklikud samuraid ei pruugi osata kasutadagi.

    (Eelnevalt mainitud, Snowdeni poolt lekitatud, dokumendist on näha, et “organid” ei ole ise toime tulnud oma enda anonümiseerimisvõrgu ehitamisega ja sõltuvad “organite” vastu seismiseks ehitatud Tor’i võrgust. Vastupidisel juhul oleks “organitel” Tor’i asemel kasutusel nende endi, aastaid järgi proovitud ja testitud, firma-sisene Tor’i asendus.)

    Tänan lugemast. :-)

    • Tere,

      Minumeelest on siin loogikaviga: ükskõik kui arenenud ja peen tehnoloogia ka pole, on ikkagi vaja inimest ja kütust, kes seda käivitab. Kui inimesi on käputäis, siis on käivitajaid käputäis. Näiteks teises MS oli jaapani lennuväe Zero hävitaja tehniliselt selgelt parem kui USA hävitajad, aga hea tehnoloogia käitlus vajab head väljaõpet ning lennumasina käitlusoskuse omandamine võttis niipalju aega, et hukka saanud piloote ei suudetud lihtsalt asendada. Lisaks veel see ka, et polnud ei kütust ega üldse tooret lennukite vorpimiseks. USA-l ja Venemaal seda muret polnud. Seega edu ei taga mitte ainult tehnoloogiline paremus, vaid selle sobivus saadaoleva inim- ja muu ressursiga.

      Üldse on minumeelest see küber-über kaitse jutt üks paras lollitamine. Tegeliku jõusuhte, millega välispoliitikas arvestatakse, määrab see palju inimesi riik on suuteline ajaühikus teise ilma saatma.

      • Tänan kommentaari eest.

        Mulle näib, et Teie poolt, dropall, öeldu ühildub väitega, mida ma arvan Ian Clarke väitvat, et üks tark viis ressursse mõõta on vaadelda vaid neid ressursse, mis kõige esimesena otsa saavad. Erinevatel osapooltel, erinevais situatsioonides, on kiireimini otsa saavateks ressurssideks erinevad asjad.

Kommenteerimine on suletud