Reply To: Päeva riistvara-idee

Home Forums Riistvara Päeva riistvara-idee Reply To: Päeva riistvara-idee

#2355

Oletan, et mõtlesin välja, kuidas tavalises õhupallis, kui soovite, täispuhutud kondoomis, hoida sellist õhurõhku, mis on autorehvides. Idee seisneb selles, et õhupall suudab vastu pidada vaid teatud õhurõhkude erinevuse raames, s.t. kui õhupallist välja jääva õhurõhu ja õhupalli sees oleva õhurõhu erinevus muutub mingist väärtusest suuremaks, siis õhupall läheb plaksti katki. Talutav maksimum õhurõhkude vahe on konstant. Õhupallist tehtud veepomm, mis koos Titanikuga sügavale merepõhja läheb, tegelikult ju seal ei lõhke, sõltumata sellest, et selle õhupalli seesmine vee rõhk on sobiv metallitöötluseks. Seega, mere pinnal saab õhupalli salvestada autorehvide õhurõhuga õhku viisil, et autorehvide õhurõhuga õhupall asub teise, väiksema õhurõhuga, õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees. Õhupalle peaks saama sedasi üksteise sisse panna viisil, et tuukrite ülerõhu-õhukambri sarnases kambris puhutakse täis auto rehvide õhurõhuga õhupall. Siis vähendatakse õhukambris rõhku ja puhutakse natuke õhku eelmist õhupalli ümbritsevasse õhupalli, misjärel vähendatakse kambris jälle rõhku, jne. Asja ilu aga on see, et 2 õhupalli vaheline õhuala võib olla väga väike, sest konstantse temperatuuri korral ei sõltu õhurõhk seal õhu ruumalast, mistõttu erinevatest õhupallidest moodustuv sein võib tegelikult olla üpris õhuke.

Sama ideed peaks saama kasutada vastupidises vormis, allveelaevade korral. Allveelaeva kere suudab taluda mingit rõhkude erinevust, kuni siis selle erinevuse suurenemise korral kokku variseb. Allveelaeval võib olla mitu keret, mis on üksteise sees ja kerede vaheline veerõhk võib erineda. Vaja on lihtsalt õigel hetkel, õigel sügavusel, kerede vahelist vett ookeaniveest eraldav ventiil kinni keerata, ei mingeid pumpasid ega midagi sellist poleks vaja.

Antud mõttekäigu edasiarendus on, et sedasi peaks saama ilma suure temperatuurita tekitada, toa-temperatuuril, selliseid rõhke, mis annavad tulemuseks päikesel toimuva termotuuma-reaktsiooni. Ma ei ole välja arvutanud, et kui mitu sellist üksteise sisse pandud anumat vaja läheb, et vastav rõhk kätte saada, aga kui sedasi on üksteise sisse pandud kuidagi elekripatareilt motoriseeritult oma sisemist rõhku suurendavad anumad, mis välismaailmaga suhtlevad kasutades Atmeli uusimat raadiovastuvõtja ja saatjaga mikrokontrollerit, siis vähemalt mingid huvitavad nanotehnoloogiast lähtuvad materjalide omadused võiks avalduma hakata küll. Võibolla piisab jube suure rõhu all oleva vesiniku termotuumareaktsiooni käivitamiseks vaid ühest korralikust surakast vesinikus hästi neelduvast laseri-kiirest, mis ahelreaktsiooni tööle laseb. Eraldi teema on, et mis materjalist hakkavad koosnema anumate seinad kui nad on mõlemast küljest ümbritsetud küll natuke erineva rõhuga, aga siiski väga suure rõhuga vesinikuga. Võibolla tekib mingi vesiniku ja metalli sulam. Teisest küljest, kui kogu seda asja hoida hästi madalal temperatuuril, siis peaks difusiooni kiirus suhteliselt aeglane olema. On ju tegu seadmega, mis võimaldab hästi suurt rõhku hästi madalal temperatuuril.

Ma ei tea, et hästi suur rõhk hästi madalal temperatuuril kuskil looduses planeedil maa eksisteeriks, sest polaar-ookeanide põhjas on vee rõhk termotuumareaktsiooniks liiga madal ja sügavamal maa all on juba kuum. Kuna kosmoses on asteroidid ja kõik jäätunud, külmad, ning planeet Maa on aja jooksul tekkinud külmast tolmust, siis oletan, et laavat sulatav energia maa põues pärineb maa põues toimuvatest termotuumareaktsioonidest, mis on käivitunud suurel rõhul. Seda oletust peaks olema lihtne testida, uurides taevakehi, kus vulkaanipurskeid kunagi ei eksisteeri. Kui taevakeha on liiga väike, siis mingist suurusest alates peaks tema keskmes olev materjali rõhk olema liiga väike selleks, et käivitada seal termotuumareaktsioon. Näiteks kuu peal ju praegu vulkaane pole, aga samas on seal gravitatsioon nii väike, et vulkaanipurskest lahkuv materjal ei pruugi kuule tagasi jõuda. Võibolla sattus orbiidile ja langes kuidagi maale. Võibolla oli hoopis kuult Maa orbiidile sattunud vulkaaniline tolm see, mis Dinosaurustele jää-aja tekitas.

Tänan lugemast. :-)