Reply To: Riistvara mikrouudised

Home Forums Riistvara Riistvara mikrouudised Reply To: Riistvara mikrouudised

#2350

Tänan vastuse eest.

Tegelikult see RISC-V pole sugugi esimene tööstuslikult toodetud/toodetav CPU. Enne seda olid/on LEON, OpenRISC, Sun Microsystems’i poolt enne Oracle poolt allaneelamist jalgupidi Oracle-nimelise hai suus olles endast eemale visatud OpenSPARC ja mitmeid veel. Kui guugeldada fraasi “the rise and fall of the digital equipment corporation”, siis peaks kuskilt linkipdi välja tulema lugu, et nad ehitasid oma Alpha CPU ärimudeli üles vaid väga kallistele seadmetele, olid tublid, aga jäid loorberitele puhkama ja ei arvestanud konkurentide CPU-de jõudluse kasvu ja hinna langusega, mängides sedasi maha ka oma hea võimaluse raha olemasolu ja hea turu-hõivatuse tingimustes oludega kohaneda ja ise midagi odavamat ja korralikku pakkuda, võimaldades konkurentidel kasutada Odavate toodete nišist väljakasvamise strateegiat, mõnikord nimetusega Sinise Ookeani Strateegia, kus kõigepealt tullakse turule mingi odava ja kärbitud tootega, mis on multifunktsionaalsuse tõttu rohkemates rollides kasutatav kui turul kõval positsioonil olijate kallid ja parimad tooted, kuid mis sõltumata oma odavusest ja kliendi silmis ebaolulisemate omaduste kärbitusest pakub mõnes, ühes, nišis, mida turul olemasolevatel konkurentidel oma organisatsiooni jäikuse ja suutmatuse tõttu on raske pakkuda, kliendile paremat lisandväärtust. Tüüpillustratsiooniks sobib väike auto-töökoda versus Ford’i tehas, kus Fordi tehas läheks pankrotti või peaks oma hinnad konkurentidest kõrgemale tõstma kui seal peaks müügimees kulutama iga kliendi ära-kuulamisele ja kliendi auto tuunimise teemal rääkimisele päevi.

Kui tehnoloogia olemas on, siis roppu hinda oma tootele/teenusele külge lüües saab iga inimene oskuste/seadmete olemasolul pakkuda mida iganes mis iganes koguses, kuid lisaks psühholoogiale, mida Apple oma suletud saasta roppkallilt maha-müümiseks kasutab, mängib siiski rolli ka konkurentide hind. Ma tegelikult ei tea veel majandusest eriti midagi, välja arvatud võibolla seda, et majandus ei ole ressursside planeerimine, kuid oma enda hädade tõttu olen majanduse teemal pikema ajaperioodi jooksul palju, võibolla tulutult, mõelnud ning oma mõtteid lausa konspekteerinud. Huvitav on see, et kui vaadata upwork.com vabakutselisi, siis tuleb välja, et Indiast ja Ukrainast ja Venemaa kolkast tehakse kõvimate tegijate korral tööd sama koguse USA dollarite eest, lausa kallimaltki, kui Läänes tehakse ja inimesed täitsa ostavad. Lääne ja Venemaa vabakutselise erinevus on aga selles, et Venemaa ja India vabakutseline ei pea maksma New York’i kinnisvaramaksu, mis on 10%/aastas kinnisvara maksumusest, ning erinevalt Räniorust kui 2 Tallinna suuruse populatsiooniga piirkonnast, kus ~1% inimesi (üks protsent ehk iga sajas inimene ehk keskmistatult 1 lapsevanem 3 klassitäie laste kohta) on sõna otseses mõttes kodutud (lugu alates 53. minutist), A-sotsiaalidena tänaval, on Venemaal hinnad ja kinnisvara absoluutväärtuse järgi, dollarites, võrreldes Ränioruga, üpris odav. Räniorus on niivõrd lepalehe rollis, et sõltumata meeletutest “dollari-patakatest” elavad paljud inimesed nii vaeselt, et peavad oma korterit kellegi teisega mitme peale üürima.

Venemaal on kaubanduses mõningaid probleeme, aga nendega tullakse üle kivide ja kändude toime. Kord piirab Kreml toidu importi, siis jälle mõni muu seltskond takistab elekroonika eksporti, a la see elekroonika ekspordikeeld USA-st Venemaale on Venemaa armee teenistuses oleva elerkoonikatööstuse olemasolu korral umbes sama rumal nagu vanasti oli krüptotarkvara-ekspordi keeld, takistades peamiselt tava-inimesi, mitte supermafioososid, et mitte öelda, kui Putin rakendaks oma ekspordikeeldu maailma parima tarkvara-toimeti, Peterburis arendatava JetBrains‘i peale, oleks kogu Lääne-maailma tarkvaratööstus suuresti käpuli. Tõenäoliselt on FSB-l tänu JetBrains’ile paroolid kõigisse maailma suurima liiklusega klastritesse ning sarnaselt rämpspostirobotite halduritele üritatakse sisse murtud arvutit hoida võimalikult hästi töökorras, arvuti omanikku võimalikult vähe segada, selleks, et kui vaja küberrünnet korraldada, siis… Mis puutub argumenti, et sõjatööstusel on vaja kiireid mikroskeeme, siis mina arvan, et tänapäeva sõjatööstuses on kõik masinad füüsiliselt niivõrd massiivsed ja võimsa elektritootmisvõimega mootoriga, et miskit ei takista sinna masinasse paigutamast tervet kastitäit mikroskeeme, mis on omavahel ühendatud 2-dimensionaalseks CPU-de massiiviks. Kui muud üle ei jää, siis saavad Vene armeele tööd tegevad tegelased tellida lausa Hiinas välja arendatud FPGA-sid.

Nii et, suures mastaabis on põhjuseks, miks mitmed inimesed maha surevad ning mitmeid tooteid müügis pole, ikkagi midagi sotsiaalset. Illustratsiooniks võib vaadelda kasvõi eesti poode aastal 1988, ajal, mil NSV-Liit hakkas kokku varisema. Tollest ajast pärineb ka eesti keelne sõna “defitsiit”, mis tähistas kaupa, mida ei olnud poest tavainimesele kättesaadava raha eest piisavalt saada.

Tänan lugemast. :)