Riistvara mikrouudised

Home Forums Riistvara Riistvara mikrouudised

This topic contains 13 replies, has 2 voices, and was last updated by  martin_vahi_v2_konto_Martin_Vahi_enda_poolt_suletud_2016_05 1 year, 2 months ago.

  • Author
    Posts
  • #2345

    Antud lõim on mõeldud riistvara puudutavateks uudisteks, mis on vormimahult ja uurimistöölt liiga pealiskaudsed, et neid saaks eraldi artikliks vormistada. Teretulnud on ka neist uudistest alguse saav, kasvõi “laiali valguv”, arutelu.

    Avapostituseks lisan, et lisaks Intelile hakkab aeg vaikselt otsa saama ka brittide ARM CPU projektil, sest Google’st, HP’st, DARPA’st ja muudest sarnastest megakorporatsioonidest on neile omases korporatiiv-skisofreenias kogemata lekkinud natukene raha(arhiivkoopia) Berkeley ülikooli teaduritele täiesti avatud tarkvara litsensi põhise universaal-CPU, RISC-v, arenduseks. Olukord on lausa nii tõsine, et Parallella asutaja, Andreas Olofsson, kirjeldab oma ajaveebis (arhiivkoopia), et ta kavatseb oma järgmise mitmetuumalise CPU-mikroskeemi teha oma enda suletud CPU-tuumade asemel just RISC-V tuumadega ning seda suuresti just põhjusel, et RISC-V saab olema tulevikus oluliselt populaarsem kui ARM, olles samal ajal tehnoloogiliselt sarnaselt Linux’ile maailma parimate lahenduste hulgas.

    Järgnevalt mõned tsitaadid, mis minu kui tarkvara-arendaja silmis ekstra tähelepanu äratasid:

    2. Price (FREE!)
    <br/>
    The vision for IoT and other low cost applications spaces will require the semiconductor industry to stretch the dollar beyond what is possible today with traditional IP licensing and EDA tooling. As per device prices continue trending towards zero, engineering costs and royalty costs must be drastically cut. The RISC-V zero royalty model is very attractive for ultra low cost SOC products. It’s hard to see how proprietary processors like ARM, ARC, MIPS, and Verisilicon will be able to compete with a free and “good enough” RISC-V eco-system. The raw silicon cost of a royalty free 64-bit RISC-V processor running Linux in an advanced process node is only a couple of cents, making it “free” for all practical purposes. The semiconductor industry has always lived by the edict of selling more chips for less: at a few cents per processor, computers will become disposable.

    Lisan, et 2016_02 seisuga reklaamib üks seltskond, et kui neile kastitäite elekroonikakomponentide ostmiseks raha antakse, siis nad tulevad 2016. aasta suvel turule ~8€ (kaheksa eurot) maksva arvutikesega, millega saab sarnaselt Raspberry Pi’le 3D-arvutimänge mängida. <i>Graafikaprotsessoriks olevat Mali-400. Mina kui tarkvaraarendaja tõlgendan sellise hinnaga arvutikeste turule tulekut kui võimalust turvalisuse kaalutlustel kasutatavate virtuaalmasinate asemel füüsilisi masinaid kasutada. Selliste, ~10€/tükk masinatega saab ju tegelikult päris kõva krüptot kasutada ja krüptovõtmete jaoks on ka ruumi sadu megabaite.

    Ja lõpetuseks, lisan ühe video droonide teemal. Eks fantaseerite ise, mis võimalused siis eksisteerivad.

    Tänan lugemast ja kommentaarid, ideed,
    Teie poolsed riistvara-uudised,
    tähelepanekud on teretulnud. :-)

  • #2347

    vaba
    Participant
  • #2348

    vaba
    Participant

    5$ ja üks huvitav asi on veel cluster:
    http://www.geek.com/chips/raspberry-pi-zero-cluster-in-development-1645823/
    Ostad selle aluse ja mõne 5$ pi zero ning edapidi võid ainult juurde lisada..

  • #2349

    vaba
    Participant

    Siin räägib ka midagi selle risc-i kohta:
    https://www.linuxvoice.com/lowrisc/

    • #2350

      Tänan vastuse eest.

      Tegelikult see RISC-V pole sugugi esimene tööstuslikult toodetud/toodetav CPU. Enne seda olid/on LEON, OpenRISC, Sun Microsystems’i poolt enne Oracle poolt allaneelamist jalgupidi Oracle-nimelise hai suus olles endast eemale visatud OpenSPARC ja mitmeid veel. Kui guugeldada fraasi “the rise and fall of the digital equipment corporation”, siis peaks kuskilt linkipdi välja tulema lugu, et nad ehitasid oma Alpha CPU ärimudeli üles vaid väga kallistele seadmetele, olid tublid, aga jäid loorberitele puhkama ja ei arvestanud konkurentide CPU-de jõudluse kasvu ja hinna langusega, mängides sedasi maha ka oma hea võimaluse raha olemasolu ja hea turu-hõivatuse tingimustes oludega kohaneda ja ise midagi odavamat ja korralikku pakkuda, võimaldades konkurentidel kasutada Odavate toodete nišist väljakasvamise strateegiat, mõnikord nimetusega Sinise Ookeani Strateegia, kus kõigepealt tullakse turule mingi odava ja kärbitud tootega, mis on multifunktsionaalsuse tõttu rohkemates rollides kasutatav kui turul kõval positsioonil olijate kallid ja parimad tooted, kuid mis sõltumata oma odavusest ja kliendi silmis ebaolulisemate omaduste kärbitusest pakub mõnes, ühes, nišis, mida turul olemasolevatel konkurentidel oma organisatsiooni jäikuse ja suutmatuse tõttu on raske pakkuda, kliendile paremat lisandväärtust. Tüüpillustratsiooniks sobib väike auto-töökoda versus Ford’i tehas, kus Fordi tehas läheks pankrotti või peaks oma hinnad konkurentidest kõrgemale tõstma kui seal peaks müügimees kulutama iga kliendi ära-kuulamisele ja kliendi auto tuunimise teemal rääkimisele päevi.

      Kui tehnoloogia olemas on, siis roppu hinda oma tootele/teenusele külge lüües saab iga inimene oskuste/seadmete olemasolul pakkuda mida iganes mis iganes koguses, kuid lisaks psühholoogiale, mida Apple oma suletud saasta roppkallilt maha-müümiseks kasutab, mängib siiski rolli ka konkurentide hind. Ma tegelikult ei tea veel majandusest eriti midagi, välja arvatud võibolla seda, et majandus ei ole ressursside planeerimine, kuid oma enda hädade tõttu olen majanduse teemal pikema ajaperioodi jooksul palju, võibolla tulutult, mõelnud ning oma mõtteid lausa konspekteerinud. Huvitav on see, et kui vaadata upwork.com vabakutselisi, siis tuleb välja, et Indiast ja Ukrainast ja Venemaa kolkast tehakse kõvimate tegijate korral tööd sama koguse USA dollarite eest, lausa kallimaltki, kui Läänes tehakse ja inimesed täitsa ostavad. Lääne ja Venemaa vabakutselise erinevus on aga selles, et Venemaa ja India vabakutseline ei pea maksma New York’i kinnisvaramaksu, mis on 10%/aastas kinnisvara maksumusest, ning erinevalt Räniorust kui 2 Tallinna suuruse populatsiooniga piirkonnast, kus ~1% inimesi (üks protsent ehk iga sajas inimene ehk keskmistatult 1 lapsevanem 3 klassitäie laste kohta) on sõna otseses mõttes kodutud (lugu alates 53. minutist), A-sotsiaalidena tänaval, on Venemaal hinnad ja kinnisvara absoluutväärtuse järgi, dollarites, võrreldes Ränioruga, üpris odav. Räniorus on niivõrd lepalehe rollis, et sõltumata meeletutest “dollari-patakatest” elavad paljud inimesed nii vaeselt, et peavad oma korterit kellegi teisega mitme peale üürima.

      Venemaal on kaubanduses mõningaid probleeme, aga nendega tullakse üle kivide ja kändude toime. Kord piirab Kreml toidu importi, siis jälle mõni muu seltskond takistab elekroonika eksporti, a la see elekroonika ekspordikeeld USA-st Venemaale on Venemaa armee teenistuses oleva elerkoonikatööstuse olemasolu korral umbes sama rumal nagu vanasti oli krüptotarkvara-ekspordi keeld, takistades peamiselt tava-inimesi, mitte supermafioososid, et mitte öelda, kui Putin rakendaks oma ekspordikeeldu maailma parima tarkvara-toimeti, Peterburis arendatava JetBrains‘i peale, oleks kogu Lääne-maailma tarkvaratööstus suuresti käpuli. Tõenäoliselt on FSB-l tänu JetBrains’ile paroolid kõigisse maailma suurima liiklusega klastritesse ning sarnaselt rämpspostirobotite halduritele üritatakse sisse murtud arvutit hoida võimalikult hästi töökorras, arvuti omanikku võimalikult vähe segada, selleks, et kui vaja küberrünnet korraldada, siis… Mis puutub argumenti, et sõjatööstusel on vaja kiireid mikroskeeme, siis mina arvan, et tänapäeva sõjatööstuses on kõik masinad füüsiliselt niivõrd massiivsed ja võimsa elektritootmisvõimega mootoriga, et miskit ei takista sinna masinasse paigutamast tervet kastitäit mikroskeeme, mis on omavahel ühendatud 2-dimensionaalseks CPU-de massiiviks. Kui muud üle ei jää, siis saavad Vene armeele tööd tegevad tegelased tellida lausa Hiinas välja arendatud FPGA-sid.

      Nii et, suures mastaabis on põhjuseks, miks mitmed inimesed maha surevad ning mitmeid tooteid müügis pole, ikkagi midagi sotsiaalset. Illustratsiooniks võib vaadelda kasvõi eesti poode aastal 1988, ajal, mil NSV-Liit hakkas kokku varisema. Tollest ajast pärineb ka eesti keelne sõna “defitsiit”, mis tähistas kaupa, mida ei olnud poest tavainimesele kättesaadava raha eest piisavalt saada.

      Tänan lugemast. :)

    • #2352

      Lisan, et mis puutub minu poolt eelnevalt viidatud video Thorium’i osasse, siis kuna terve internet oli seda sodi täis, guugeldasin ja uurisin seda Thorium’i tuumareaktori müüti natuke. Parim, mis ma sel teemal suutsin välja kaevata, oli termo-tuumapommi leiutaja, Edward Teller’i, elu viimane teadusartikkel, mis sarnaselt 2013. aastal Nobeli Füüsika preemia saanud Peter Ware Higgs’i loole saadeti alguses teiste tuumafüüsikute poolt täielikuks lolluseks peetava üllitisena pikalt ning siis ikka kuidagi nurga-taga ära publitseeriti. Tolle Thorium’i tuumareaktori taust olevat olnud see, et kui Edward Teller Pentagonile tuumapomme arendas, siis ta uuris palju erinevaid võimalusi ning Thorium’i tehnoloogia praagiti välja, jäeti ilma rahastuseta, põhjusel, et see oli tuumapommi ehitamiseks liiga ohutu, kasutu või ebaefektiivne. Tuumaallveelaevade reaktoritele oleks see sobinud, aga milleks näha vaeva eksperimentaalse tehnoloogia edasiarendusega kui võib korduvkasutada tuumapommide arenduse käigus välja arendatud tehnoloogiat. Too teadusartikkel olevat Edward Teller’il olnud sisuliselt surma-eelne südamepuistamis-artikkel, kus ta abilise abil ütles tuimalt välja oma seni muu töö käigus mitte-publitseeritu.

      Kui päris aus olla, siis ma pole küll mingi Einstein ega Teller, kuid isegi minul on üks pilditöötlusalgoritmi osa, mille kallal ma nägin oma esimese töö raames kõvasti vaeva ja kuid aega, mis andis kiirusevõitu, sõltuvalt tingimustest, lausa 10x, mis on kasutuses, aga täiesti dokumenteerimata ja ajalooliselt spioonisatelliite ning Hubble teleskoopi (ja tuumapommisütikuid) tootev firma, PerkinElmer, ei tea sellest midagi ja ei hakka ka iial teadma, isegi pärast praeguse kommentaari lugemist, sest seda head tööd, kohati lausa ametlikult ja avalikult müügis olnud tooteid, mis neil kanalisatsiooni läheb ja mille väärtust mõistavad enam-vähem vaid need teadlased ja insenerid, kes ise asja kallal tööd tegid, on neil JALAGA SEGADA ja too korporatiiv-bürokraatia seal Bostonis ja kombitsatega mujal lihtsalt EI KÜÜNDI tolle tehnoloogia rahaks tegemiseni, veel vähem publitseerimiseni ja reklaamimiseni. Võibolla see seletab ka ära, miks Google’s on ära tabatud, et hea kraam tuleb võimalikult kähku avatud tarkvaraks muuta, sest muidu läheb see lihtsalt raisku. Minu NDA-d on kõik aegunud, võin vabalt sellest rääkida, aga ma lihtsalt ei ole ajaliselt jõudnud seda kirja panna. Hetkel ei näe ka, et mul nii pea seda aega tekiks.

  • #2353

    Venemaal toodetakse mitmetuumalisi mobiiltelefoni-protsessoreid. (arhiivkoopia)

    Minu silmis on see ilmekas näide sellest, et igasugune kaubanduse piiramine (arhiivkoopia) on lihtsalt tava-inimeste represseerimiseks, mil pole armeede takistamisega absoluutselt mingeid seoseid. Kunagi arvasin, et prantslaste poolt Kremlile helikopterikandja müümine on minu jaoks kole lugu, aga praegu arvan pigem, et probleem ei ole Kremli helikopteri-kandjas ja selles, et Prantslased Kremli küündimatust elegantselt ära kasutavad, vaid probleem seisneb selles, et tavainimestel eestis pole veel vahendeid, kuidas seda helikopterikandjat elegantselt füüsiliselt põhja lasta. Rööv-klounid Toompeal on üle 10 aasta hoolsalt üritanud kõigile selgeks teha, et neile ei ole võimalik ühegi Vene invasiooni korral lootma jääda vaid nemad tegelevad vaid maksude kogumisega ja et Eesti Vabariigi nimelise suurkorporatsiooni ülim ülesanne on tavainimestelt partokraatiale ja suurkorporatsioon Eesti Vabariik ametnikele makse koguda.

    • #2358

      vaba
      Participant

      Kogu maailm on igasuguseid relvi ja tehnoloogiat täis. Üks poliitik on Apple fänn, teine Microsofti, kolmas Unixi, neljas Linuxi.

      • #2361

        Tänan vastuse eest.
        Jah, aga see arvepidamine, et milline supermafiooso kuskil mida jälle ära keelab, läheb kohati nii keeruliseks, et seda ei õnnestu enam pidada. Suurkorporatsioon NSV-Liit ametnikud lasid endiseid Politseinikke ja poodnikke maha. ISIS võtab ka mingitel “uskmatutel” päid maha. No ei jõua kõike ette mõelda, et mida kuskil keegi tulevikus jälle ära keelab, millest ka mu seisukoht, et selline asi nagu avalik äri, stiilis, et inimesena liigud kindlasse poodi ja tead osapoolt, kes saiapätsi müüb, kaob tulevikus ära. Juutidel on näiteks sealiha söömine tabu, a la sobiv juutide partei võib hakata seakasvatajaid ja sealihast vorsti tegijaid ja müüjaid vangistama. Mõni järgmine keelab äkki kartulisalati ära. Tulirelvi juba keelatakse hoolega, isegi kööginuge ja torujuppe keelatakse Toompea Rööv-klounide poolt hoolega. Ime, et poes veel haamreid ja naelu üldse müüakse.

      • #2362

        vaba
        Participant

        Oluline on see, et ise oled stabiilne. Pead sekretäri võtma, kes on kursis maksude ja poodidega. Vajadusel ka kaitseb sind. Keegi naiskodukaitsest äkki?

      • #2363

        :-D

        Meessoost inimestega võrdväärselt käituvad naissoo esindajad on mulle alati oluliselt rohkem meeldinud kui sugudel suhtlemises suuri erinevusi tegevad naissoo esindajad. Füüsiliselt olgu minust kui erinev tahes, pea-asi, et ta ise ennast hästi tunneb, aga suhtlemise poole pealt nõuan kindlalt võrdväärsust ja ratsionaalsust.

        Mis sekretäri puutub, siis isegi kui mul selleks materjaalseid võimalusi oleks, ma põhimõtteliselt ei kavatse omale IIAL ühtegi sekretäri palgata, sest arvan, et kui bürokraatia juba nii hull on, et see võtab arvestaval määral teise inimese tööaega, siis tuleb bürokraatia täitmise asemel see bürokraatia-töö tegemata jätta. Ka sekretäri rollis oleva inimese elu-tunnid on väärtuslikud ja neid ei tohi raisata mõttetustele. Ma saaks aru, kui mul endal puuduks võime teatud tüüpi bürokraatlikke toiminguid läbi viia. Mõistan, et leidub selliseid inimesi, kelle korral tõesti on parem kui keegi teine tema eest teatud töö ära teeb, kõigil meil on omad tugevused ja nõrkused, aga mina tarkvaraarendajana suudan bürokraatiaga hakkama saada küll, EELDUSEL, ET MUL SELLEKS MOTIVATSIOONI LEIDUB ja lolli bürokraatia jaoks mul seda motivatsiooni eriti ei leidu. Sealt ka minu idee, et idiootsuste üle arvepidamise asemel parem võtta kohe kasutusele mingi lahendus, kus selliseks arvepidamiseks PUUDUB PÕHJUS.

  • #2394
    • #2413

      Üks tsitaat (arhiivkoopia) foorumilt, kus arutleti, et miks on Atmel’i 8-bitised mikrokontrollerid oluliselt kallimad kui võimsamad 32-bitised mikrokontrollerid:

      For new products IMHO nobody is going to pick ATMega2560 even if it was under 2$/piece because there is no way you can evolve and upgrade it later.

      Arvan, et Atmel’i aeg on sellega läbi, minevik, ning Microchip, PIC’i tootja, lihtsalt pikendas oma vanade 8-bitiste mikrokontrollerite toote-seeria elu-iga natuke, täiendades oma tooteriiuli valikut, proovides sedasi kahaneva 8bitiste PIC’ide müügi tingimustes oma 8-bitiste mikrokontrollerite osakonnal Atmeli klientide endale saamisega elu sees hoida. Oletatavasti mängib Microchip selle peale, et tulevikus kasutatakse 8-bitiseid Atmel’i ja PIC’i mikrokontrollereid sama moodi nagu tänapäeval veel kasutatakse neid igivanu, ajast ja arust, vanu Inteli 8051 CPU-mikroskeeme, kus puudub RAM, puudub programmimälu, kogu 40-jalaline DIL-korpus on vaid CPU päralt ja siis ka on paljud jalad pühendatud aadressisiinile ja andmesiinile ehk asjadele, mis isegi 8-bitise CPU sisemuses mikrokontrolleri kristalli sees/peal asuvad, rääkimata siis veel 16-bitistest mikrokontrolleritest ja tänapäeva 32-bitistest mikrokontrolleritest.

      Hea uudis on aga see, et 2016_04 seisuga saab Tallinna Järve keskuse oomipoest (arhiivkoopia) 32-bitise mikrokontrolleri, plaadile tinutatult, koos lisakomponentidega ja lausa plaadi osaks oleva, USB-põhise, programmaatoriga, umbes 10€ eest. Atmeli ja Cypressi toodete erinevus seisneb selles, et selle Cypressi 32-bitise MCU sisemuses on nii räiges koguses lisa-seadmeid, et nende seadistamine, sisse-lülitamine, erinevatele jalgadele ühendamine, enam lihtsalt mõnel mälu-aadressil olevasse registrisse paari lihtsalt koostatava arvu kirjutamisega ei käi vaid selle sama, 10€ plaadi peal oleva, mikrokontrolleri seadistamiseks on lausa spetsiaalne, graafilise kasutajaliidese põhine, C-koodi-generaator olemas, kust saab genereeritud koodi Eclipse projekti vormis eksportida. Ma pole katsetanud, aga väidetavalt peaks Cypressi MCU-de jaoks olema olemas isegi Linuxil toimiv programm kompileeritu MCU-sse laadimiseks. Vähemalt binaari mikroskeemi laadimise spetsifikatsioon on Cypressil küll täiesti ametlikult täiesti avalik. (Ma ei viitsi seda praegu uuesti üles otsida, neil on erinevaid toote-seeriaid, jne.)

      • #2415

        Vaatasin, et mõni lause on ikka täitsa metsa läinud, osa sõnu puudu, poole lause pealt olen ümber mõelnud hoopis teist lauset kirjutada, jne. aga juu saate aru, mida mõtlesin. Mis teha. Ma kirjutangi pea-aegu sama kiirelt kui räägin, umbes, et mõtlen ja samal ajal sõrmed liiguvad. Pole siis ime, et alati kogu tekst ilusti välja ei tule. See redigeerimisvalik kaob mingi aja pärast siin foorumis ära ja mulle näib, et ma ei saa oma lollisti läinud postitusi foorumis isegi adminnina muuta/parandada, erinevalt artiklite juurde kirjutatud postitustest.

You must be logged in to reply to this topic.