Päeva riistvara-idee

Home Forums Riistvara Päeva riistvara-idee

This topic contains 6 replies, has 2 voices, and was last updated by  martin_vahi_v2_konto_Martin_Vahi_enda_poolt_suletud_2016_05 1 year, 4 months ago.

  • Author
    Posts
  • #2304

    Antud rubriik on mõeldud ideefragmentide kogumiseks ja nende üle arutlemiseks.

  • #2307

    Minu 2016_01_15 riistvara-idee seisneb selles, et nii nagu sama mobiiltelefoni saab kasutada mitmete, erinevaid ülesandeid lahendavate, mobiili-programmide jooksutamiseks, võiks korduvkasutada ja ära standardiseerida ka jõuelekroonika ja andurite elekrilise liidese. Süsteem tervikuna koosneks 3 kihist, kus iga kiht on indiviudaalselt välja-vahetatav:

    kiht_1)
    Riistvara, näiteks 3D-printer, roboti-tolmuimeja.

    kiht_2)
    Jõuelekroonika-blokk kombineeritult andurite lugemise
    elekroonikaga.

    kiht_3)
    Mobiiltelefon või Raspberry_Pi, mis jooksutab kogu tarkvara.

    Uudne osa selles idees seisneb selles, et nii nagu USB, RS232, jne. on minevikus olnud ära standardiseeritud ja kasutatavad erinevate seadmetega, fotokad, printerid, skannerid, jne., nii võiks ära standardiseerida ka roboti mootorile toitevoolu andva elekrilise ühenduse koos klemmide füüsiliste parameetritega ning analoog-andurite elekrilise spetsifikatsiooni. Lihtsuse mõttes võiks digitaalsisendi alguses üldse minema visata, sest digitaal-sisendi korral, näiteks mikrokontrolleri lugemis-režiimi lülitatud jalgade korral, tuleb nii ehk naa ette öelda, et kui mitu volti nad välja kannatavad enne kui kuskil läbipõlemine toimub ning kui palju neile voolu on vaja, et nad signaali lugeda suudaks. Mitmetel mikrokontrolleritel on ADC nii ehk naa multipleksitud paljude sisendite vahel ja robootikas kipuvad füüsilised protsessid elekroonika kiirusega võrreldes tiguaeglased olema, mistõttu lahendus, kus tolles standardis on andurite lugemiseks mõeldud vaid ADC-ga ühendatud klemmid, mille signaali siis mikrokontrolleri tarkvara digitaal-sisendi vajaduse korral lävestab, võiks täitsa probleemidevabalt toimida.

    Erinevalt vana-aegsest paralleelkaabli juhtumist ei oleks klemmide arv piiratud vaid nii toite-klemmid kui andurite lugemise klemmid oleks jaotatud gruppidesse, stiilis, andurite_klemmide_komplekt_1, andurite_klemmide_komplekt_2, andurite_klemmide_komplekt_3, jne. ning sama oleks toite-klemmidega, stiilis toite_klemmide_komplekt_1, toite_klemmide_komplekt_2, toite_klemmide_komplekt_3, jne. Komplektide arv ei ole septsifikatsiooniga piiratud, kuid spetsifikatsioon nõuab, et komplektide loendamine toimub järjestikuste täisarvude näol ja minimaalne loendamisel kasutatav täisarv on 1. See võimaldab luua erineva klemmikomplektide arvuga kiht_2 realisatsioone, kus vähema klemmide arvuga rakendusteks ning odavamateks rakendusteks piisab odavama/väiksema kiht_2 bloki loomisest, kuid kui keegi tahab tervet tanki/autot/muruniidukit juhtida, siis ta ostab rohkemate klemmidega kiht_2 realisatsiooni.

    kiht_2 võib kiht_3-ga olla ühendatud just nii, nagu moe-trendid ette näevad. Bluetooth, Raspberry_Pi digitaal-väljundid, tavaline USB-kaabel, võibolla lausa kiht_2-te integreeritud veebiserver, mis ühendab kiht_2-he kiht_3-ga üle LAN’i. Kommunikatsiooniprotokoll kiht_2‘e ja kiht_3‘e vahel on kiht_2‘e realisatsiooni spetsiifiline. Selline modulaarsus võimaldab niiöelda “CPU-mooduli” vabalt välja vahetada ilma, et midagi väga tinutama peaks ega mingeid väga spetsiifilisi riistvara-komponente tellima peaks. Sama asi jõu-elektroonikaga. Võibolla mõni seltskond tuleb vähem soojuskadusid omava jõu-elekroonikaga välja mis on võibolla veekindlam või radiatsioonikindlam või mahub ilusamini mõnda elekgantsesse seadme-kopusse.

    Toiteklemmide standard võiks kasutada laua-arvuti toiteblokkides kasutatavaid pesasid-pistikuid, a la toite_klemmide_komplekt_ToreArv omaks täpselt 4 klemmi. 5 toiteklemmi kasutuse korral tuleks kasutada juba 2 toiteklemmide komplekti. Andurite pesade korral tuleb natuke mõelda. Tõenäoliselt tuleb iga anduri-klemmiga paari panna maandusjuhe ja siis moodustada hästi paljude keerdudega, hästi peenikest mitme-traadilist juhet kasutav, keerupaar, mis on ka veel tagatipuks varjestatud, sest sedasi peaks asi häirekindlam olema. Võibolla tuleks kuskil kasutada koksiaali. Ta hetkel ei tea. Võibolla peaks seal olema mingi komplekt valikuid, sõltuvalt mõõdetava signaali eripäradest. Selle mul hetkel vastus puudub, et mitte öelda, osadel juhtudel peaks diskreetimine ja signaali võimendamine toimuma võimalikult signaali-allika ligidal, umbes nagu satelliit-antenni-taldrikute korral tehakse. Mul ei ole sellele osale oma ideest hetkel(2016_01_15) vastust.

  • #2311

    vaba
    Participant

    http://beagleboard.org/project/NinjaBlocks/
    Idee oleks, et saaks ka läbi tor-i hiddeni.

    Näiteks on tor hidden selline, et sul ei ole vaja topakat serverit/kodulehte, sest igaüks saab sinu aadressile xxxxx…onion

    Seega võimalusi X korda rohkem!

  • #2312

    vaba
    Participant

    http://www.adapteva.com/epiphanyiii/
    Üks võimalus on kasutada 16 tuumalist arm protsessorit ja teha tarkvara, mis suudaks hallata mälu ja protsessorite kogumeid ning muidugi igat tarkvara, iga eesmärgi jaoks.
    Umbes nagu superkompuuter, kuid iga osa võiks olla iga kliendi käes ja koos nad teeks videokonverensi, et kõik 100% töötaks. Oleks vaja muidugi..

  • #2318

    Mis sellesse Beagleboard’i Tor-võrgus serveeritava veebitarkvara ideesse puutub, siis täpselt sellist ideed silmas pidades tekitasin ma oma enda Raspberry Pi peal tööle mõeldud Raspbian’i mikro-haru nimega mmmv_raspbian_t1.

    Tegelikult on Raspberry Pi’l 2016_01 seisuga palju rohkem konkurente kui vaid Beagleboard. Olen mõningast loetelu neist üritanud ajakohasena hoida Intervaariumi kodulehel, Arvutustehnika-nimelisel real. Rõhutan, et lisaks riistvarale on vaja ka tarkvara ning töömahult ja rahaliselt on mitu aeglasemat arvutit, millel tarkvara ilusti jookseb ja on hästi dokumenteeritud, märksa odavam ja kasulikum omada/arendada/kasutada kui mõni kiirem arvuti, mille operatsioonisüsteemi versioonis on vead ning millele on oluliselt vähem rakendusprogramme porditud ja millel on viletsam dokumentatsioon.

  • #2320

    vaba
    Participant

    Ilma vaba firmware ja kernelita, ma neid eriti ei usalda. Seega vana logu GNU alla..

  • #2355

    Oletan, et mõtlesin välja, kuidas tavalises õhupallis, kui soovite, täispuhutud kondoomis, hoida sellist õhurõhku, mis on autorehvides. Idee seisneb selles, et õhupall suudab vastu pidada vaid teatud õhurõhkude erinevuse raames, s.t. kui õhupallist välja jääva õhurõhu ja õhupalli sees oleva õhurõhu erinevus muutub mingist väärtusest suuremaks, siis õhupall läheb plaksti katki. Talutav maksimum õhurõhkude vahe on konstant. Õhupallist tehtud veepomm, mis koos Titanikuga sügavale merepõhja läheb, tegelikult ju seal ei lõhke, sõltumata sellest, et selle õhupalli seesmine vee rõhk on sobiv metallitöötluseks. Seega, mere pinnal saab õhupalli salvestada autorehvide õhurõhuga õhku viisil, et autorehvide õhurõhuga õhupall asub teise, väiksema õhurõhuga, õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees. Õhupalle peaks saama sedasi üksteise sisse panna viisil, et tuukrite ülerõhu-õhukambri sarnases kambris puhutakse täis auto rehvide õhurõhuga õhupall. Siis vähendatakse õhukambris rõhku ja puhutakse natuke õhku eelmist õhupalli ümbritsevasse õhupalli, misjärel vähendatakse kambris jälle rõhku, jne. Asja ilu aga on see, et 2 õhupalli vaheline õhuala võib olla väga väike, sest konstantse temperatuuri korral ei sõltu õhurõhk seal õhu ruumalast, mistõttu erinevatest õhupallidest moodustuv sein võib tegelikult olla üpris õhuke.

    Sama ideed peaks saama kasutada vastupidises vormis, allveelaevade korral. Allveelaeva kere suudab taluda mingit rõhkude erinevust, kuni siis selle erinevuse suurenemise korral kokku variseb. Allveelaeval võib olla mitu keret, mis on üksteise sees ja kerede vaheline veerõhk võib erineda. Vaja on lihtsalt õigel hetkel, õigel sügavusel, kerede vahelist vett ookeaniveest eraldav ventiil kinni keerata, ei mingeid pumpasid ega midagi sellist poleks vaja.

    Antud mõttekäigu edasiarendus on, et sedasi peaks saama ilma suure temperatuurita tekitada, toa-temperatuuril, selliseid rõhke, mis annavad tulemuseks päikesel toimuva termotuuma-reaktsiooni. Ma ei ole välja arvutanud, et kui mitu sellist üksteise sisse pandud anumat vaja läheb, et vastav rõhk kätte saada, aga kui sedasi on üksteise sisse pandud kuidagi elekripatareilt motoriseeritult oma sisemist rõhku suurendavad anumad, mis välismaailmaga suhtlevad kasutades Atmeli uusimat raadiovastuvõtja ja saatjaga mikrokontrollerit, siis vähemalt mingid huvitavad nanotehnoloogiast lähtuvad materjalide omadused võiks avalduma hakata küll. Võibolla piisab jube suure rõhu all oleva vesiniku termotuumareaktsiooni käivitamiseks vaid ühest korralikust surakast vesinikus hästi neelduvast laseri-kiirest, mis ahelreaktsiooni tööle laseb. Eraldi teema on, et mis materjalist hakkavad koosnema anumate seinad kui nad on mõlemast küljest ümbritsetud küll natuke erineva rõhuga, aga siiski väga suure rõhuga vesinikuga. Võibolla tekib mingi vesiniku ja metalli sulam. Teisest küljest, kui kogu seda asja hoida hästi madalal temperatuuril, siis peaks difusiooni kiirus suhteliselt aeglane olema. On ju tegu seadmega, mis võimaldab hästi suurt rõhku hästi madalal temperatuuril.

    Ma ei tea, et hästi suur rõhk hästi madalal temperatuuril kuskil looduses planeedil maa eksisteeriks, sest polaar-ookeanide põhjas on vee rõhk termotuumareaktsiooniks liiga madal ja sügavamal maa all on juba kuum. Kuna kosmoses on asteroidid ja kõik jäätunud, külmad, ning planeet Maa on aja jooksul tekkinud külmast tolmust, siis oletan, et laavat sulatav energia maa põues pärineb maa põues toimuvatest termotuumareaktsioonidest, mis on käivitunud suurel rõhul. Seda oletust peaks olema lihtne testida, uurides taevakehi, kus vulkaanipurskeid kunagi ei eksisteeri. Kui taevakeha on liiga väike, siis mingist suurusest alates peaks tema keskmes olev materjali rõhk olema liiga väike selleks, et käivitada seal termotuumareaktsioon. Näiteks kuu peal ju praegu vulkaane pole, aga samas on seal gravitatsioon nii väike, et vulkaanipurskest lahkuv materjal ei pruugi kuule tagasi jõuda. Võibolla sattus orbiidile ja langes kuidagi maale. Võibolla oli hoopis kuult Maa orbiidile sattunud vulkaaniline tolm see, mis Dinosaurustele jää-aja tekitas.

    Tänan lugemast. :-)

You must be logged in to reply to this topic.