Majandus-idee-kild

Home Forums Majandus Majandus-idee-kild

This topic contains 3 replies, has 2 voices, and was last updated by  vaba 1 year, 3 months ago.

  • Author
    Posts
  • #2377

    Praeguse lõime pealkirjaks oleks ehk sobinud ka “Päeva majandusidee”, sest see lõim on mõeldud olema majandus-alaste ideekildude kogumikuks.

    Seemnesisuks pakun avapostituses ideed, et nii nagu 20. sajandil oli majanduse edendamise peamiseks töövahendiks mehhaanika, rohkem traktoreid, õmblusmasinaid, tramme, busse, ronge, lennukeid, kraanasid, tööstusroboteid, autosid, lifte, nii saab aastatel 2016+ olema majanduse ehk inimeste omavahelise koostöö peamiseks töövahendiks TARKVARA. Käekellad läksid vahepeal täitsa moest välja ja kui kullast-karrast käekellad välja arvata, võis omale käekella osta, lausa tasuta saada, iga A-sotsiaal. Siis aga tuli keegi idee peale, et paneme käekella sisse mobiiltelefoni ja paneme talle värvilise ekraani külge ning juba eputavadki poliitikud ja direktori tüüpi tegelased oma uute käekelladega. Kui mõelda, et selle käekella sees olev riistvara on tegelikult päris odav, isegi Eesti TOIDUPOEST saab mõnikord osta umbes 15€ maksvaid, värvilise ekraaniga, mobiiltelefone, siis taandub selle käekella väärtus ära just tarkvarale.

    Uues 2016+ tööstusrevolutsioonis võidab see, kes suudab neid olemasolevaid elekroonikajublakaid paremini inimesi orjama panna, sest kui tahta et võimalikult paljud inimesed elaks materjaalselt, mitte ing-tingimata rahaliselt, aga just materjaalselt, võimalikult külluslikku elu, siis ei saa nii, et üks inimene kulutab arvestatava osa oma elust teisele inimesele teenuse pakkumiseks, vaid masin peab inimesele teenust osutama, et inimestel oleks vabadus muud teha ja inimeste teenuseid oleks vaja võimalikult vähe osta. Sellises elu-korralduses on üheks kasulikuimaks teenuse liigiks masinate konstrueerimine, mis tänu riistvara tänapäeva suhteliselt heale seisule omab hetkel(2016) peamist raskuspunkti just tarkvara poolel. Loomulikult ahvid džunglis masinaid konstrueerima ei hakka, aga nad on ka pruvaesed ja ei suuda vast peale pervertidele osutatavate seksteenuste ja oma keha bioloogia-eksperimentide tegijatele müümise ka midagi pakkuda, mistõttu nad on ka majandusest täielikult väljas. Mõnikord öeldakse, et Venemaa “parlament” on Venemaa sõltumatuim organ, sest sellest ei sõltu absoluutselt midagi, aga see skeem kehtib ka kõigi nende inim-populatsioonide kohta, kes ei suuda masinate konstrueerimisega tegelevale tööstusele midagi pakkuda. Aafrika lollid on vaid tänu elekroonikatööstusele müüdavale maagile mingilgi määral tähtsad, kuid nende olematut töötasu arvestades ning automaatika arengut arvestades on mingil hetkel odavam saata aafrikasse väike grupp roboteid, kellest paar tükki laseb kohalikud maha ja ülejäänud tegelevad kaevandamisega kiiremini, odavamalt, kvaliteetsemalt kui need käsitsi kaevavad kohalikud seda teha suudavad/suutsid.

    Kui imestate, et kust mul selline idee tekkis, siis mu vastus on, et vaatasin, omas “rikutuses”, Lõuna-Korea muusikute projekti muusikavideot ja sealseid suuri sõrmuseid nähes tekkis mul mõte, et küll sellise suure sõrmuse sisse võib alles palju elektroonika-komponente ära mahtuda ning kui sellised suured sõrmused on teatud riietuse korral lausa dekoratiiv-esemena täitsa kasutatavad, siis milliseid uusi võimalusi see kõik tootearenduses annab. Ma olen ammu unistanud, et küll oleks äge, kui saaks mõne käsitöölisest kunstnikuga koostöös välja tulla mõne hästi ägeda lahendusega, kus kunstiline pool ja selle kunsti tootmine on tolle käsitöölise ala ja siis mina saaks sinna konstrueerida ja tarnida elekroonika poolt, väikeseeriana, ei midagi kallist ega rahaliselt suure-mahulist, aga just midagi sellist, kus võibolla minu tarnitava hind oleks 10€, minu toote kulu oleks max. 6€ ja müügi-suurus oleks ehk suurusjärgus paarsada eksemplari aastas. Selline tore, äge, huvitav, väike projekt. Ma olen käsitöölaadal näinud, kuidas minu Ema käsitöö-laua kõrval-laual müüakse käsitöölise enda valmistatud klaas-ehteid 20€/tükk, mistõttu mõne elekroonilise variandi hinna upitamine 30€/tükk peale oleks prooviks täitsa mõeldav. OK, 30€/tükk on tiba kallis, aga 25€/tükk võiks täitsa alla-neelatav olla, mitte odav, aga ääri-veeri talutav. See oleks huvitav. Päris klaasist ese, millel oleks Buletooth-ühendus. Mul on neid ideid tegelikult iga-suguseid, aga ma olen hullult hõivatud tõsisemate tarkvara-asjadega, millest siis osa asju tuleb taha-plaanile jätta.

  • #2378

    vaba
    Participant

    See asjade internet on häkkerite uus meka. Pigem eeldaks seda, et traditsiooniliste toiduainete( tomat,kartul,soja- ja teised oad) kasvatamine jääks sinna mahepõllunduse alla. Ja igasugused nuti rakendused jääks sinna kesklinna elanike mängualaks.

    Ja su muusikaeelistused on täiesti ma-ei-tea, ma eelistaks seda:

    • #2379

      Tänan vastuse eest. :-)

      Arvan, et traktor kui väga tehniline ja kunstlik asi sobib maale, mahepõllumajandusse, suurepäraselt, sest vastupidisel juhul oleks köögiviljade hinnad oluliselt kõrgemad kui need tänapäeval on. Teiseks näiteks, kus mahepõllumajandus ja tehnomaailm hästi kokku sobib, on mere-kalade kasvatus. Selle asemel, et looduses kasvavaid kalu merest välja tõmmata ja arvet pidada, et kui palju tohib püüda enne kui kalade populatsioon pöördumatult väikeseks muutub, saab luua meres ulpiva 3D-puuri ja oma isiklikku kalaparve edendada. 2016 seisuga valmistatakse selliseid 3D-kalakasvatus-puure lausa Tallinnas(arhiivkoopia). Nii vähe kui mina asjast aru saan, toimivad enamus Eesti suurimad piimakasvatus-farmid samuti robot-lüpsjatega, kus lehm ise jalutab siis, mil tal on tunne, et ta piima täis on, puuri, robot lüpsab ära ja lehm jalutab välja.

  • #2380

    vaba
    Participant

    Ma mõtlesin glutamaatide ja keedusoola lisamist toodetele. Ja muundatuid maisi, kartulat ja sojaube. Pastoriseeritud või tavapiim on ka päris jube. Ainult hapupiim ja maitsestamata jogurt kõlbab.
    Küsimus on muidugi, et miks nisujahu üldse vaja on kui see on ilma täisteradeta?

You must be logged in to reply to this topic.