martin_vahi_v2_konto_Martin_Vahi_enda_poolt_suletud_2016_05

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 19 total)
  • Author
    Posts
  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2394
    • in reply to: Riistvara mikrouudised #2413

      Üks tsitaat (arhiivkoopia) foorumilt, kus arutleti, et miks on Atmel’i 8-bitised mikrokontrollerid oluliselt kallimad kui võimsamad 32-bitised mikrokontrollerid:

      For new products IMHO nobody is going to pick ATMega2560 even if it was under 2$/piece because there is no way you can evolve and upgrade it later.

      Arvan, et Atmel’i aeg on sellega läbi, minevik, ning Microchip, PIC’i tootja, lihtsalt pikendas oma vanade 8-bitiste mikrokontrollerite toote-seeria elu-iga natuke, täiendades oma tooteriiuli valikut, proovides sedasi kahaneva 8bitiste PIC’ide müügi tingimustes oma 8-bitiste mikrokontrollerite osakonnal Atmeli klientide endale saamisega elu sees hoida. Oletatavasti mängib Microchip selle peale, et tulevikus kasutatakse 8-bitiseid Atmel’i ja PIC’i mikrokontrollereid sama moodi nagu tänapäeval veel kasutatakse neid igivanu, ajast ja arust, vanu Inteli 8051 CPU-mikroskeeme, kus puudub RAM, puudub programmimälu, kogu 40-jalaline DIL-korpus on vaid CPU päralt ja siis ka on paljud jalad pühendatud aadressisiinile ja andmesiinile ehk asjadele, mis isegi 8-bitise CPU sisemuses mikrokontrolleri kristalli sees/peal asuvad, rääkimata siis veel 16-bitistest mikrokontrolleritest ja tänapäeva 32-bitistest mikrokontrolleritest.

      Hea uudis on aga see, et 2016_04 seisuga saab Tallinna Järve keskuse oomipoest (arhiivkoopia) 32-bitise mikrokontrolleri, plaadile tinutatult, koos lisakomponentidega ja lausa plaadi osaks oleva, USB-põhise, programmaatoriga, umbes 10€ eest. Atmeli ja Cypressi toodete erinevus seisneb selles, et selle Cypressi 32-bitise MCU sisemuses on nii räiges koguses lisa-seadmeid, et nende seadistamine, sisse-lülitamine, erinevatele jalgadele ühendamine, enam lihtsalt mõnel mälu-aadressil olevasse registrisse paari lihtsalt koostatava arvu kirjutamisega ei käi vaid selle sama, 10€ plaadi peal oleva, mikrokontrolleri seadistamiseks on lausa spetsiaalne, graafilise kasutajaliidese põhine, C-koodi-generaator olemas, kust saab genereeritud koodi Eclipse projekti vormis eksportida. Ma pole katsetanud, aga väidetavalt peaks Cypressi MCU-de jaoks olema olemas isegi Linuxil toimiv programm kompileeritu MCU-sse laadimiseks. Vähemalt binaari mikroskeemi laadimise spetsifikatsioon on Cypressil küll täiesti ametlikult täiesti avalik. (Ma ei viitsi seda praegu uuesti üles otsida, neil on erinevaid toote-seeriaid, jne.)

      • in reply to: Riistvara mikrouudised #2415

        Vaatasin, et mõni lause on ikka täitsa metsa läinud, osa sõnu puudu, poole lause pealt olen ümber mõelnud hoopis teist lauset kirjutada, jne. aga juu saate aru, mida mõtlesin. Mis teha. Ma kirjutangi pea-aegu sama kiirelt kui räägin, umbes, et mõtlen ja samal ajal sõrmed liiguvad. Pole siis ime, et alati kogu tekst ilusti välja ei tule. See redigeerimisvalik kaob mingi aja pärast siin foorumis ära ja mulle näib, et ma ei saa oma lollisti läinud postitusi foorumis isegi adminnina muuta/parandada, erinevalt artiklite juurde kirjutatud postitustest.

  • in reply to: Puhta teadus: kõikidesse seadmetesse #2369

    Natukene aega veel ja see internetist lahti-ühendatud arvutitest andmete pätsamine saab veel litsam olema, sest 2016. aasta mikrokontrollerite trend Atmel SMALRT seeria(arhiivkoopia) näol on see, et tavalises, odavas, mikrokontrolleris on sisse-ehitatud Bluetooth-raadio-vastuvõtja ja raadiosaatja. 2016_02 seisuga saab neid lausa Tallinnast, Järve kaubanduskeskuse keldris olevast, oomipoest ~10€/tükk hinnaga ükshaaval osta.

  • in reply to: Päeva riistvara-idee #2355

    Oletan, et mõtlesin välja, kuidas tavalises õhupallis, kui soovite, täispuhutud kondoomis, hoida sellist õhurõhku, mis on autorehvides. Idee seisneb selles, et õhupall suudab vastu pidada vaid teatud õhurõhkude erinevuse raames, s.t. kui õhupallist välja jääva õhurõhu ja õhupalli sees oleva õhurõhu erinevus muutub mingist väärtusest suuremaks, siis õhupall läheb plaksti katki. Talutav maksimum õhurõhkude vahe on konstant. Õhupallist tehtud veepomm, mis koos Titanikuga sügavale merepõhja läheb, tegelikult ju seal ei lõhke, sõltumata sellest, et selle õhupalli seesmine vee rõhk on sobiv metallitöötluseks. Seega, mere pinnal saab õhupalli salvestada autorehvide õhurõhuga õhku viisil, et autorehvide õhurõhuga õhupall asub teise, väiksema õhurõhuga, õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees, mis omakorda asub järgmise, veel väiksema õhurõhuga õhupalli sees. Õhupalle peaks saama sedasi üksteise sisse panna viisil, et tuukrite ülerõhu-õhukambri sarnases kambris puhutakse täis auto rehvide õhurõhuga õhupall. Siis vähendatakse õhukambris rõhku ja puhutakse natuke õhku eelmist õhupalli ümbritsevasse õhupalli, misjärel vähendatakse kambris jälle rõhku, jne. Asja ilu aga on see, et 2 õhupalli vaheline õhuala võib olla väga väike, sest konstantse temperatuuri korral ei sõltu õhurõhk seal õhu ruumalast, mistõttu erinevatest õhupallidest moodustuv sein võib tegelikult olla üpris õhuke.

    Sama ideed peaks saama kasutada vastupidises vormis, allveelaevade korral. Allveelaeva kere suudab taluda mingit rõhkude erinevust, kuni siis selle erinevuse suurenemise korral kokku variseb. Allveelaeval võib olla mitu keret, mis on üksteise sees ja kerede vaheline veerõhk võib erineda. Vaja on lihtsalt õigel hetkel, õigel sügavusel, kerede vahelist vett ookeaniveest eraldav ventiil kinni keerata, ei mingeid pumpasid ega midagi sellist poleks vaja.

    Antud mõttekäigu edasiarendus on, et sedasi peaks saama ilma suure temperatuurita tekitada, toa-temperatuuril, selliseid rõhke, mis annavad tulemuseks päikesel toimuva termotuuma-reaktsiooni. Ma ei ole välja arvutanud, et kui mitu sellist üksteise sisse pandud anumat vaja läheb, et vastav rõhk kätte saada, aga kui sedasi on üksteise sisse pandud kuidagi elekripatareilt motoriseeritult oma sisemist rõhku suurendavad anumad, mis välismaailmaga suhtlevad kasutades Atmeli uusimat raadiovastuvõtja ja saatjaga mikrokontrollerit, siis vähemalt mingid huvitavad nanotehnoloogiast lähtuvad materjalide omadused võiks avalduma hakata küll. Võibolla piisab jube suure rõhu all oleva vesiniku termotuumareaktsiooni käivitamiseks vaid ühest korralikust surakast vesinikus hästi neelduvast laseri-kiirest, mis ahelreaktsiooni tööle laseb. Eraldi teema on, et mis materjalist hakkavad koosnema anumate seinad kui nad on mõlemast küljest ümbritsetud küll natuke erineva rõhuga, aga siiski väga suure rõhuga vesinikuga. Võibolla tekib mingi vesiniku ja metalli sulam. Teisest küljest, kui kogu seda asja hoida hästi madalal temperatuuril, siis peaks difusiooni kiirus suhteliselt aeglane olema. On ju tegu seadmega, mis võimaldab hästi suurt rõhku hästi madalal temperatuuril.

    Ma ei tea, et hästi suur rõhk hästi madalal temperatuuril kuskil looduses planeedil maa eksisteeriks, sest polaar-ookeanide põhjas on vee rõhk termotuumareaktsiooniks liiga madal ja sügavamal maa all on juba kuum. Kuna kosmoses on asteroidid ja kõik jäätunud, külmad, ning planeet Maa on aja jooksul tekkinud külmast tolmust, siis oletan, et laavat sulatav energia maa põues pärineb maa põues toimuvatest termotuumareaktsioonidest, mis on käivitunud suurel rõhul. Seda oletust peaks olema lihtne testida, uurides taevakehi, kus vulkaanipurskeid kunagi ei eksisteeri. Kui taevakeha on liiga väike, siis mingist suurusest alates peaks tema keskmes olev materjali rõhk olema liiga väike selleks, et käivitada seal termotuumareaktsioon. Näiteks kuu peal ju praegu vulkaane pole, aga samas on seal gravitatsioon nii väike, et vulkaanipurskest lahkuv materjal ei pruugi kuule tagasi jõuda. Võibolla sattus orbiidile ja langes kuidagi maale. Võibolla oli hoopis kuult Maa orbiidile sattunud vulkaaniline tolm see, mis Dinosaurustele jää-aja tekitas.

    Tänan lugemast. :-)

  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2353

    Venemaal toodetakse mitmetuumalisi mobiiltelefoni-protsessoreid. (arhiivkoopia)

    Minu silmis on see ilmekas näide sellest, et igasugune kaubanduse piiramine (arhiivkoopia) on lihtsalt tava-inimeste represseerimiseks, mil pole armeede takistamisega absoluutselt mingeid seoseid. Kunagi arvasin, et prantslaste poolt Kremlile helikopterikandja müümine on minu jaoks kole lugu, aga praegu arvan pigem, et probleem ei ole Kremli helikopteri-kandjas ja selles, et Prantslased Kremli küündimatust elegantselt ära kasutavad, vaid probleem seisneb selles, et tavainimestel eestis pole veel vahendeid, kuidas seda helikopterikandjat elegantselt füüsiliselt põhja lasta. Rööv-klounid Toompeal on üle 10 aasta hoolsalt üritanud kõigile selgeks teha, et neile ei ole võimalik ühegi Vene invasiooni korral lootma jääda vaid nemad tegelevad vaid maksude kogumisega ja et Eesti Vabariigi nimelise suurkorporatsiooni ülim ülesanne on tavainimestelt partokraatiale ja suurkorporatsioon Eesti Vabariik ametnikele makse koguda.

  • in reply to: üks võimalus kriisist välja #2321

    Tänan vastuse eest, aga mina pole neid poliitikuid valinud ning see, et mind röövivatel pättidel on demokraatlik enamus, ei tähenda, et ma olukorraga leppima peaksin. Sama lugu utilitarismi näitega, kus keegi inimröövitakse ja tapetakse eesmärgiga päästa tema doonorelunditega rohkem kui üks inimelu. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et kui tapamajas igapäevaselt tapetavatel lehmadel oleks võime enda eest seista nagu natsi-koonduslaagri juutidel, peetaks tapamajade pidajate üle “Nürnberg-i kohtuprotsesse”. (Ma pole taimetoitlane ja söön liha ilma igasuguse süüta, tunnistades, et inimene on siiski kiskja. Kalu söön ka hea meelega.)

  • in reply to: Päeva riistvara-idee #2318

    Mis sellesse Beagleboard’i Tor-võrgus serveeritava veebitarkvara ideesse puutub, siis täpselt sellist ideed silmas pidades tekitasin ma oma enda Raspberry Pi peal tööle mõeldud Raspbian’i mikro-haru nimega mmmv_raspbian_t1.

    Tegelikult on Raspberry Pi’l 2016_01 seisuga palju rohkem konkurente kui vaid Beagleboard. Olen mõningast loetelu neist üritanud ajakohasena hoida Intervaariumi kodulehel, Arvutustehnika-nimelisel real. Rõhutan, et lisaks riistvarale on vaja ka tarkvara ning töömahult ja rahaliselt on mitu aeglasemat arvutit, millel tarkvara ilusti jookseb ja on hästi dokumenteeritud, märksa odavam ja kasulikum omada/arendada/kasutada kui mõni kiirem arvuti, mille operatsioonisüsteemi versioonis on vead ning millele on oluliselt vähem rakendusprogramme porditud ja millel on viletsam dokumentatsioon.

  • in reply to: USA valimised 2016 #2317

    Ma arvan, et kogu sellest kambast on tava-ameeriklastele ja kogu planeedile parim variant Donald Trump, kes valetab nagu kõik ülejäänud, aga vähemalt salaja ajab oma enda agendat, isegi kui selleks on tema enda taskute täitmine. Kahtlustan, et ta on andeka inimesena lihtsalt aru saanud, et kui see USA veel nii jätkab, siis tema kasiinode ja hotellide peamine klientuur, tava-ameeriklased, laostuvad majanduslikult sel määral, et ta võib oma äri-impeeriumit kokku pakkima hakata. Tüüp näib olevat geniaalne, teades, kuidas idioodikarjale täpselt sellist tola mängida, et see idioodikari teda valiks.

    Hilary, Bernie Sanders, jne. on profipoliitikud, kes juba oma fundamentaalselt olemuselt soovivad vaid jätkata stagnatsiooniga ja kui USA-nimeline laev majanduslikult Detroidiks hakkab muutuma, siis erinevalt Trump’ist ei kaota nad majanduslikult eriti midagi vaid keskenduvad oma taskute täitmisele kasutades lühiajalisi lahendusi, kus USA-nimelise majanduslaeva ulpimine on madalamal prioriteedil. Trump’il on oma taskute täitmiseks siiski vaja, et USA-nimeline majanduslaev siiski ulbiks, veel püsiks. Näiteks, kui Trump on kasvõi 30% oma varast investeerinud USA-s olevatesse äridesse või kuidagi sidunud USA dollariga, siis ilmselgelt on USA MaSu talle kõvem löök kui mingi väike kasum kellegi lobi-isti käest saadava paarisaja miljoni dollari näol.

    Meelelahutuslikust aspektist oleks Donald Trump samuti hea vaheldus. Mitte, et ta oleks kuidagi inimõigusi järgiv või “hea”, vaid põhjusel, et ta on tüürile saades tõenäoliselt väga tegus USA majanduskeskkonna kallal töötaja, pakub stagnatsioonile kindlasti vaheldust.

    Mis aga Paet’i puutub, siis esiteks on Paet lipitseja, eriti kui vaadata tema kunagist Välisministeeriumi poliitilist joont, ning teiseks kahtlustan, et Paet’ile võib Hilary Clinton ka päriselt seksuaalselt atraktiivne näida, sest Hilari on just talle sobiva keha-ehitusega ja omab Paetisuguse profipoliitiku jaoks ka armukeemiat ilusti käivitavat müstikat ja võlu. Ega siis vaid raha ja võimu omava mehe peale erutu. Ka mehed võivad raha ja võimu omavat naist ekstra erutavana näha ning raha Hilaril juba on, sest kui ta eelmistel presidendivalimistel Obamaga võistles, siis virutas ta oma “isiklikust” rahast oma kampaaniasse 5 miljonit dollarit, mis ilmselgelt ei ole valitsus-liikme tava-palgast teenitud. Selles mõttes võib Paet’ist täitsa aru saada ja ma ei pane seda talle üldse pahaks. Lihtsalt, et mulle ei meeldi ei Paet’i selgrootu poliitika ega Hillary poliitika Bradley Manningu piinamise, Julian Assange ning Edward Snowden’i tagakiusamise osas. Huvitav oleks teada, kuidas inimõigustest kõnelev Paet Hilary piinamislembusse ja poliitilise tagakiusamise eelistesse suhtub. Stiilis, et vastand näib seksuaalselt atraktiivne?

  • in reply to: üks võimalus kriisist välja #2316

    Kunagi, sõna otseses mõttes keskkooli-õpilasena, võibolla lausa põhikooliõpilasena, enne 1998. aastat, imestasin, et milleks on vaja sõdu ja üksteisele ahvi kombel kaikaga pähe taguda kui maailmas on ilma selletagi raskeid probleeme, mille lahendamises võistelda, jalaga segada. Näiteks vähkkasvajad on sisuliselt tarkvaravea ilmingud ja see keemiliste reaktsioonide rägastik, mis elus-organismides toimub, on piisavalt räige, et neid ei ole mõtetki üldse paberil kirjeldama hakata. Juba ainuüksi orgaanilise keemia molekulide keemiatunnis kirjeldatava skeemi kohaselt kirjutamine näib tobe ja ma paneks neile molekulidele lihtsalt arvud nimeks, stiilis 993478673, 2343454, 134632, jne. Kui siia lisada dinosaurusi hävitanud komeet ja venemaal aknaid purustanud komeet ning igasugu loodus-katastroofid ja asjaolu, et külma sõjaga lõppes sisuliselt ka lennumasinate edasi-arendus, tänapäeval lendab Tallinna ja Kuressaare vahel NSV-Liidu aegsest Яак-40’st aeglasem propellerlennuk, sest seltsimehed pole tulnud välja ideega panna tuulisele saarele püsti mõned tuulegeneraatorid, millest toodetava vesinikuga saaks kiirema ja mugavama ja suurema lennukiga loodussõbralikult lennata, jne. siis näivad profipoliitikud järjest enam mitte enam isegi lihtsalt kaabakatest parasiitidena, vaid lausa mõrtsuk-klouni riietes eluohtlike toladena. Eluohtlikena seoses sõdadega ja seoses selle laibahunnikuga, mis meditsiini-alase arendus-töö tegemata jätmise tõttu tekib.

    Kuid, aja jooksul olen ära tabanud oma mõttekäigu ühe räigetest vigadest. Nimelt, profipoliitikud ongi tolad, kes oma erialal põruvad, sest üks tõsiselt andekas ja tasemel spetsialist, äri-inimene, arst, tarkvara-arendaja, teadlane ei ole nõus oma tööd nurka viskama ja suurema palga eest mentaalselt ja erialaselt ALLA KÄIMA. Mitte-kõige-andekamatest kaabakatest tolad saavad aga konkurentsis olla hästi mõjusad vaid siis, kui nende tegevust ei takistata ning siin jääb minu mõttekäik 2016_01 seisuga veel poolikuks, sest profipoliitikute poolt tekitatavate kannatuste kogust arvestades võiks ju ometigi neil andekamatel spetsialistidel leiduda motiivi näiteks 1 päev 7-päevalisest nädalast kulutada oma enda kahjude minimiseerimisele. Kui mõelda 2. Maailmasõja sõjapurustuste peale, siis isegi kõige inimvaenulikum äri-hai ja natsi režiimi mõrvu aksepteeriv edukas teadlane võiks ju ometigi ära tabada, et kui tema kodulinn varemetes on ja tema kliendid sõjast tuleneva MaSu tõttu purupaljad on, siis ei edene ka tema enda äri eriti hästi. Albert Einstein mõtles, et ta ei hakka lollidega kaklema ja lihtsalt liigub kuhugi kaugemale, lastes lollidel sõdida, aga saksamaal leidus ju piisavalt spetsialiste, kel oli majanduslikult võimalus minema kolida, aga kes ei võtnud vaevaks ära kolida, arvates, et küll see 2. Maailmasõda 1. Maailmasõjast erinev ja “sobivam” tuleb. See on koht, millest mina aru ei saa.

    Sama lugu tänapäeva eesti intellektuaalidega, kes ei elatu profipoliitikute armuandidena antavatest teadus-raha-grantidest. Vaadake kasvõi eesti IT-inimesi. Iga jumala aasta saab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli peale kokku IT-diplomi suurusjärgus 100 noort inimest, mis teeb viimase 10 aasta peale umbes 1000 (TUHAT) kõrgaharidusega IT-spetsialisti, kuid paljud neist siis on välja tulnud mingi tarkvaraga või riistvaraga, mis on mõeldud profipoliitikute sigaduste sümptomite leevenduseks? Globaalselt on olukord veel nukram, sest globaalselt on ju neid IT-spetse lausa miljoneid, ka need vana-kooli tegelased 60-ndatest, kuid reaalselt globaalse 1984 vastu ning üldse tarkvara-tehnoloogia “musta tööga” tegeleb ehk, oleta, net kokku umbes 500 (viis sada) inimest, kes siis arendavad kompilaatoreid, Tor’i, GNUnet’i, Linux’it ja muid opsüsteeme. Mingid väikesed pühapäeva-kiir-häkk-käkid ei lähe mu praeguse arutelu kontekstis arvesse. Tüüpiline eesti IT-inimene marsib hommikul kontorisse, siis, heal juhul, teeb seal isegi tööd, sõltuvalt iseloomust, ning siis marsib õhtul koju ja kõik, sellega kogu ta elu peale seksimise, söömise, klubitamise, erialase ensetäienduse, sportimise, laste kantseldamise piirdubki, tulgu või veeuputus või 3. Maailmasõda koos robootiliste inim-tapamajadega.

    Minu 2016_01 arvamus on, et nii nagu džunglis olevatele ahvidele ei ole mõtet minna rääkima, et peaks nagu mingi teadusega tegelema või oma huvide eest jahimeeste tegevuse osas seisma, nii saab ka inim-rassis olema väga erineva intellektuaalse arengu-tasemega olevusi. Ahviliike on mitmeid. Inimliike saab ka olema paralleelselt mitmeid, mõned, lollimad, surevad julma sõja ja majandushädade tõttu välja, mõned liigid jäävad erinevatel põhjustel alles. Majade tsivilisatsioonid Lõuna-Ameerikas on oletatavasti kõik välja surnud. Egiptuse impeeriumist, kus vaaraode kummardamise usust said alguse nii islam kui kristlus, on järgi vaid püramiidid, millele 2015 seisuga soditakse graffitit ja mille astangutelt võib leida Coca-Cola pudelite kujul olevat prahti. (Piibel ja Koraan said alguse püramiidi-seina-kirjutistest, mis olid kaasa pandava kulla ja väärtesemete asenduseks, sest kuld-aardeid kiputi hauarüüstajate poolt püramiididest ära varastatama, aga hieroglüüfilisi kirjutisi hauakambri seintelt ei tahtnud keegi.) Oletan, et selle riiklusega saab olema sama, mis kirikuga, et kunagi oli kirik see, mis sõdu pidas ja makse kogus kuni siis mõni ärikas, “kuningas”, otsustas, et tema parem kogub teistelt makse selle asemel, et kirikule maksta. Kirik on mitu tuhat aastat vastu pidanud ja islamistlikus kultuuriruumis on riigi president ka ametlikult tolle riigi kõrgeim vaimulik. Nii oli see isegi Iraagis Saddam Husseini korral. (Ajaloo musta iroonia kohaselt hukkas ISIS Saddam Husseinile surmanuhtluse kummitembeldanud kohtuniku.) Pärast kuningate maksu-kogumist aga toimus Prantsuse Revolutsioon, renessass, pannes maksukogumise ja sõjapidamise kuningatelt profipoliitikute komiteede kätte kuid jättes kuningad sarnaselt kirikule ilusti, sümboolselt, alles, nii nagu nad eksisteerivad Rootsis, Taanis, Norras, Inglismaal. Isegi CIA ennustas aastal 2012, et järgmine sarnane etapp saab olema kujul, kus senised, demokraatlikud, valitsused lükatakse kuningate ja kirikute kõrvale ajaloo riiulile ning seda just häktivistide poolt, kes suudavad seoses tehnoloogia arenguga olla sõjaliselt ja muidu tehnoloogiliselt sama võimekad nagu vanasti riigid olid. Tuleb välja, et Washington’i supermafioosod on hakanud juba vaikselt Räni-orus lipitsemas käima(arhiivkoopia).

    Tänan lugemast, kuigi, möönan, et kirjutasin praeguse kommentaari kiiruga ja ei hakka ise oma kirjutatut väga põhjalikult üle lugema. :-/

  • in reply to: Majandus-idee-kild #2379

    Tänan vastuse eest. :-)

    Arvan, et traktor kui väga tehniline ja kunstlik asi sobib maale, mahepõllumajandusse, suurepäraselt, sest vastupidisel juhul oleks köögiviljade hinnad oluliselt kõrgemad kui need tänapäeval on. Teiseks näiteks, kus mahepõllumajandus ja tehnomaailm hästi kokku sobib, on mere-kalade kasvatus. Selle asemel, et looduses kasvavaid kalu merest välja tõmmata ja arvet pidada, et kui palju tohib püüda enne kui kalade populatsioon pöördumatult väikeseks muutub, saab luua meres ulpiva 3D-puuri ja oma isiklikku kalaparve edendada. 2016 seisuga valmistatakse selliseid 3D-kalakasvatus-puure lausa Tallinnas(arhiivkoopia). Nii vähe kui mina asjast aru saan, toimivad enamus Eesti suurimad piimakasvatus-farmid samuti robot-lüpsjatega, kus lehm ise jalutab siis, mil tal on tunne, et ta piima täis on, puuri, robot lüpsab ära ja lehm jalutab välja.

  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2363

    :-D

    Meessoost inimestega võrdväärselt käituvad naissoo esindajad on mulle alati oluliselt rohkem meeldinud kui sugudel suhtlemises suuri erinevusi tegevad naissoo esindajad. Füüsiliselt olgu minust kui erinev tahes, pea-asi, et ta ise ennast hästi tunneb, aga suhtlemise poole pealt nõuan kindlalt võrdväärsust ja ratsionaalsust.

    Mis sekretäri puutub, siis isegi kui mul selleks materjaalseid võimalusi oleks, ma põhimõtteliselt ei kavatse omale IIAL ühtegi sekretäri palgata, sest arvan, et kui bürokraatia juba nii hull on, et see võtab arvestaval määral teise inimese tööaega, siis tuleb bürokraatia täitmise asemel see bürokraatia-töö tegemata jätta. Ka sekretäri rollis oleva inimese elu-tunnid on väärtuslikud ja neid ei tohi raisata mõttetustele. Ma saaks aru, kui mul endal puuduks võime teatud tüüpi bürokraatlikke toiminguid läbi viia. Mõistan, et leidub selliseid inimesi, kelle korral tõesti on parem kui keegi teine tema eest teatud töö ära teeb, kõigil meil on omad tugevused ja nõrkused, aga mina tarkvaraarendajana suudan bürokraatiaga hakkama saada küll, EELDUSEL, ET MUL SELLEKS MOTIVATSIOONI LEIDUB ja lolli bürokraatia jaoks mul seda motivatsiooni eriti ei leidu. Sealt ka minu idee, et idiootsuste üle arvepidamise asemel parem võtta kohe kasutusele mingi lahendus, kus selliseks arvepidamiseks PUUDUB PÕHJUS.

  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2361

    Tänan vastuse eest.
    Jah, aga see arvepidamine, et milline supermafiooso kuskil mida jälle ära keelab, läheb kohati nii keeruliseks, et seda ei õnnestu enam pidada. Suurkorporatsioon NSV-Liit ametnikud lasid endiseid Politseinikke ja poodnikke maha. ISIS võtab ka mingitel “uskmatutel” päid maha. No ei jõua kõike ette mõelda, et mida kuskil keegi tulevikus jälle ära keelab, millest ka mu seisukoht, et selline asi nagu avalik äri, stiilis, et inimesena liigud kindlasse poodi ja tead osapoolt, kes saiapätsi müüb, kaob tulevikus ära. Juutidel on näiteks sealiha söömine tabu, a la sobiv juutide partei võib hakata seakasvatajaid ja sealihast vorsti tegijaid ja müüjaid vangistama. Mõni järgmine keelab äkki kartulisalati ära. Tulirelvi juba keelatakse hoolega, isegi kööginuge ja torujuppe keelatakse Toompea Rööv-klounide poolt hoolega. Ime, et poes veel haamreid ja naelu üldse müüakse.

  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2352

    Lisan, et mis puutub minu poolt eelnevalt viidatud video Thorium’i osasse, siis kuna terve internet oli seda sodi täis, guugeldasin ja uurisin seda Thorium’i tuumareaktori müüti natuke. Parim, mis ma sel teemal suutsin välja kaevata, oli termo-tuumapommi leiutaja, Edward Teller’i, elu viimane teadusartikkel, mis sarnaselt 2013. aastal Nobeli Füüsika preemia saanud Peter Ware Higgs’i loole saadeti alguses teiste tuumafüüsikute poolt täielikuks lolluseks peetava üllitisena pikalt ning siis ikka kuidagi nurga-taga ära publitseeriti. Tolle Thorium’i tuumareaktori taust olevat olnud see, et kui Edward Teller Pentagonile tuumapomme arendas, siis ta uuris palju erinevaid võimalusi ning Thorium’i tehnoloogia praagiti välja, jäeti ilma rahastuseta, põhjusel, et see oli tuumapommi ehitamiseks liiga ohutu, kasutu või ebaefektiivne. Tuumaallveelaevade reaktoritele oleks see sobinud, aga milleks näha vaeva eksperimentaalse tehnoloogia edasiarendusega kui võib korduvkasutada tuumapommide arenduse käigus välja arendatud tehnoloogiat. Too teadusartikkel olevat Edward Teller’il olnud sisuliselt surma-eelne südamepuistamis-artikkel, kus ta abilise abil ütles tuimalt välja oma seni muu töö käigus mitte-publitseeritu.

    Kui päris aus olla, siis ma pole küll mingi Einstein ega Teller, kuid isegi minul on üks pilditöötlusalgoritmi osa, mille kallal ma nägin oma esimese töö raames kõvasti vaeva ja kuid aega, mis andis kiirusevõitu, sõltuvalt tingimustest, lausa 10x, mis on kasutuses, aga täiesti dokumenteerimata ja ajalooliselt spioonisatelliite ning Hubble teleskoopi (ja tuumapommisütikuid) tootev firma, PerkinElmer, ei tea sellest midagi ja ei hakka ka iial teadma, isegi pärast praeguse kommentaari lugemist, sest seda head tööd, kohati lausa ametlikult ja avalikult müügis olnud tooteid, mis neil kanalisatsiooni läheb ja mille väärtust mõistavad enam-vähem vaid need teadlased ja insenerid, kes ise asja kallal tööd tegid, on neil JALAGA SEGADA ja too korporatiiv-bürokraatia seal Bostonis ja kombitsatega mujal lihtsalt EI KÜÜNDI tolle tehnoloogia rahaks tegemiseni, veel vähem publitseerimiseni ja reklaamimiseni. Võibolla see seletab ka ära, miks Google’s on ära tabatud, et hea kraam tuleb võimalikult kähku avatud tarkvaraks muuta, sest muidu läheb see lihtsalt raisku. Minu NDA-d on kõik aegunud, võin vabalt sellest rääkida, aga ma lihtsalt ei ole ajaliselt jõudnud seda kirja panna. Hetkel ei näe ka, et mul nii pea seda aega tekiks.

  • in reply to: Riistvara mikrouudised #2350

    Tänan vastuse eest.

    Tegelikult see RISC-V pole sugugi esimene tööstuslikult toodetud/toodetav CPU. Enne seda olid/on LEON, OpenRISC, Sun Microsystems’i poolt enne Oracle poolt allaneelamist jalgupidi Oracle-nimelise hai suus olles endast eemale visatud OpenSPARC ja mitmeid veel. Kui guugeldada fraasi “the rise and fall of the digital equipment corporation”, siis peaks kuskilt linkipdi välja tulema lugu, et nad ehitasid oma Alpha CPU ärimudeli üles vaid väga kallistele seadmetele, olid tublid, aga jäid loorberitele puhkama ja ei arvestanud konkurentide CPU-de jõudluse kasvu ja hinna langusega, mängides sedasi maha ka oma hea võimaluse raha olemasolu ja hea turu-hõivatuse tingimustes oludega kohaneda ja ise midagi odavamat ja korralikku pakkuda, võimaldades konkurentidel kasutada Odavate toodete nišist väljakasvamise strateegiat, mõnikord nimetusega Sinise Ookeani Strateegia, kus kõigepealt tullakse turule mingi odava ja kärbitud tootega, mis on multifunktsionaalsuse tõttu rohkemates rollides kasutatav kui turul kõval positsioonil olijate kallid ja parimad tooted, kuid mis sõltumata oma odavusest ja kliendi silmis ebaolulisemate omaduste kärbitusest pakub mõnes, ühes, nišis, mida turul olemasolevatel konkurentidel oma organisatsiooni jäikuse ja suutmatuse tõttu on raske pakkuda, kliendile paremat lisandväärtust. Tüüpillustratsiooniks sobib väike auto-töökoda versus Ford’i tehas, kus Fordi tehas läheks pankrotti või peaks oma hinnad konkurentidest kõrgemale tõstma kui seal peaks müügimees kulutama iga kliendi ära-kuulamisele ja kliendi auto tuunimise teemal rääkimisele päevi.

    Kui tehnoloogia olemas on, siis roppu hinda oma tootele/teenusele külge lüües saab iga inimene oskuste/seadmete olemasolul pakkuda mida iganes mis iganes koguses, kuid lisaks psühholoogiale, mida Apple oma suletud saasta roppkallilt maha-müümiseks kasutab, mängib siiski rolli ka konkurentide hind. Ma tegelikult ei tea veel majandusest eriti midagi, välja arvatud võibolla seda, et majandus ei ole ressursside planeerimine, kuid oma enda hädade tõttu olen majanduse teemal pikema ajaperioodi jooksul palju, võibolla tulutult, mõelnud ning oma mõtteid lausa konspekteerinud. Huvitav on see, et kui vaadata upwork.com vabakutselisi, siis tuleb välja, et Indiast ja Ukrainast ja Venemaa kolkast tehakse kõvimate tegijate korral tööd sama koguse USA dollarite eest, lausa kallimaltki, kui Läänes tehakse ja inimesed täitsa ostavad. Lääne ja Venemaa vabakutselise erinevus on aga selles, et Venemaa ja India vabakutseline ei pea maksma New York’i kinnisvaramaksu, mis on 10%/aastas kinnisvara maksumusest, ning erinevalt Räniorust kui 2 Tallinna suuruse populatsiooniga piirkonnast, kus ~1% inimesi (üks protsent ehk iga sajas inimene ehk keskmistatult 1 lapsevanem 3 klassitäie laste kohta) on sõna otseses mõttes kodutud (lugu alates 53. minutist), A-sotsiaalidena tänaval, on Venemaal hinnad ja kinnisvara absoluutväärtuse järgi, dollarites, võrreldes Ränioruga, üpris odav. Räniorus on niivõrd lepalehe rollis, et sõltumata meeletutest “dollari-patakatest” elavad paljud inimesed nii vaeselt, et peavad oma korterit kellegi teisega mitme peale üürima.

    Venemaal on kaubanduses mõningaid probleeme, aga nendega tullakse üle kivide ja kändude toime. Kord piirab Kreml toidu importi, siis jälle mõni muu seltskond takistab elekroonika eksporti, a la see elekroonika ekspordikeeld USA-st Venemaale on Venemaa armee teenistuses oleva elerkoonikatööstuse olemasolu korral umbes sama rumal nagu vanasti oli krüptotarkvara-ekspordi keeld, takistades peamiselt tava-inimesi, mitte supermafioososid, et mitte öelda, kui Putin rakendaks oma ekspordikeeldu maailma parima tarkvara-toimeti, Peterburis arendatava JetBrains‘i peale, oleks kogu Lääne-maailma tarkvaratööstus suuresti käpuli. Tõenäoliselt on FSB-l tänu JetBrains’ile paroolid kõigisse maailma suurima liiklusega klastritesse ning sarnaselt rämpspostirobotite halduritele üritatakse sisse murtud arvutit hoida võimalikult hästi töökorras, arvuti omanikku võimalikult vähe segada, selleks, et kui vaja küberrünnet korraldada, siis… Mis puutub argumenti, et sõjatööstusel on vaja kiireid mikroskeeme, siis mina arvan, et tänapäeva sõjatööstuses on kõik masinad füüsiliselt niivõrd massiivsed ja võimsa elektritootmisvõimega mootoriga, et miskit ei takista sinna masinasse paigutamast tervet kastitäit mikroskeeme, mis on omavahel ühendatud 2-dimensionaalseks CPU-de massiiviks. Kui muud üle ei jää, siis saavad Vene armeele tööd tegevad tegelased tellida lausa Hiinas välja arendatud FPGA-sid.

    Nii et, suures mastaabis on põhjuseks, miks mitmed inimesed maha surevad ning mitmeid tooteid müügis pole, ikkagi midagi sotsiaalset. Illustratsiooniks võib vaadelda kasvõi eesti poode aastal 1988, ajal, mil NSV-Liit hakkas kokku varisema. Tollest ajast pärineb ka eesti keelne sõna “defitsiit”, mis tähistas kaupa, mida ei olnud poest tavainimesele kättesaadava raha eest piisavalt saada.

    Tänan lugemast. :)

Viewing 15 posts - 1 through 15 (of 19 total)