Riigikohus mõistis maadevahetuse kriminaalasja osalised lõplikult süüdi

Villu Reiljan, Kalev Kangur, Ester Tuiksoo, Tullio Liblik, Tarmo Pedjasaar ja Toomas Annus on nüüd ametlikult pättideks tunnistatud.
ERR kirjutab, et riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata.
Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samal põhjusel kergendati Ester Tuiksoo karistust, teatas riigikohtu kommunikatsioonispetsialist Liis Linn.

Riigikohus määras Tuiksoole karistuseks vangistuse pikkusega kolm kuud, kolmeaastase katsejaga.

Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Küll leidis riigikohus, et ametialased teod, mille eest Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest. Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks.

Arvestades tegude toimepanemise kestust ja ulatust, samuti seda, kuivõrd kõrgetel ametikohtadel olid isikud, kellele pistist anti, ei kergendanud kolleegium vaatamata süüdistatavate tegude õigusliku hinnangu muutumisele neile mõistetud karistusi.

Kolleegium tuvastas, et ringkonnakohus ei näidanud otsuses ära tõendeid selle kohta, et Kalev Kangur võttis Tarmo Pedjasaare kaasabil oma ametiseisundi kasutamise eest vara Einar Vettuselt. Üldjuhul toob kohtu selline viga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Praeguses asjas tühistas aga riigikohus Einar Vettuse, Kalev Kanguri ja Tarmo Pedjasaare süüditunnistamise kõnealuses teos ja lõpetas selles osas kriminaalmenetluse, sest kriminaalasja uus arutamine rikuks süüdistatavate õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Ainukeseks erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Ester Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas riigikohus talle mõistetud karistust.

Ringkonnakohtu otsus

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus Villu Reiljani (61), Ester Tuiksoo (49), Toomas Annuse (53), Kalev Kanguri (46), Tarmo Pedjasaare (46), Einar Vettuse (50) ja Tullio Libliku (49) ning juriidiliste isikutena süüdimõistetud firmade advokaadid.

Ringkonnakohus karistas endist keskkonnaministrit ja kunagist Rahvaliidu juhti Villu Reiljanit korduva altkäemaksu võtmise eest koos tema varasema kandmata karistuse liitmisega viie aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistusega.

Sellest loeti kantuks kaks aastat ja kolm kuud ning kohus mõistis Reiljanile karistuse ülejäänud osa ehk kolm aastat ja kuus kuud tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Maa-ameti eksjuht Kalev Kanguri sai altkäemaksu võtmise eest tingimisi nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse viieaastase katseajaga.

Merko suuromanik Toomas Annus sai altkäemaksu andmise eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Tarmo Pedjasaar sai altkäemaksu andmise ja altkäemaksu võtmisele kaasaaitamise eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Einar Vettus sai altkäemaksu andmise eest tingimisi kaheaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Tullio Liblik sai altkäemaksu andmise eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Ringkonnakohus tunnistas altkäemaksu võtmises süüdi ka praeguse keskerakondlasest riigikogu liikme Ester Tuiksoo ja karistas teda tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena mõistis ringkonnakohus altkäemaksu andmises süüdi AS-i Merko Ehitus (praegune AS Järvevana) ja mõistis rahalise karistuse 798 000 eurot, samuti AS-i E.L.L. Kinnisvara ja mõistis rahalise karistuse 127 823 eurot.

Kohus mõistis konfiskeerimise asendamiseks Kangurilt riigi omandisse välja 17 972,53 eurot ja Tuiksoolt 2737,34 eurot.

Allikas:
Riigikohus mõistis maadevahetuse kriminaalasja osalised lõplikult süüdi

3 arvamust “Riigikohus mõistis maadevahetuse kriminaalasja osalised lõplikult süüdi” kohta

  1. See võib ju kõik õige olla, mida vähemalt 10 aastat Reformierakonna alluvuses ja määrata olevad kohtukullid kirjutavad, kuid peamine viga, mida “Luua Oligarh” (Villu Reiljan) tegi, oli raha vastu-võtmine eba-elegantsel viisil. Oleks pidanud ämma kappi kasutama ning nõudma kilekott-pakendit ning telleri tööd ei tohi ka ise teha, vaid tuleb teha nii, nagu seda tehti Silvergate’i kirjeldustes.

    Mis Tuiksoosse puutub, siis nii vähe kui mina asjast aru olen saanud, on Oliver Kruuda’l kui endisel Kalevi ainu-omanikul oma äri-impeerium alles vaid tänu sellele, et Tuiksoo oli nõus Eesti Riigile Brüsselist tuleva suhkrutrahvi tasuma riigi-eelarvest, selle asemel, et seda vastavalt rikkumiste proportsioonidele rikkujailt sisse nõuda. Oleks rikkujad pidanud trahvi ise kinni maksma, oleks enamus Kruuda varandusest suhkrutrahviks kulunud. Pärast seda tsenaariumi jäi mulle meediast silma, et Tuiksoo “rentis”, või kasutati lausa väljendit “laenas”, Kruudalt määramatuks ajaks mersut, s.t. mersu oli Kruuda oma ja kruuda maksta, aga Tuiksoo kasutas seda.

    Vahe Kruuda ja Annuse peamine erinevus seisnes selles, et Kruuda maksis kõigile võimuparteidele enne valimisi “toetust”, kuid Annus seda ei teinud. Vastupidisel juhul oleks praegu kohtus ka suhkrutrahvi tsenaarium, Tuiksoo versus Kruuda.

    Teine, suurim, avalik korruptsiooni-juhtum, on oma-aegne Tallinki saaga. Eesti Panga kui kommertspankade üle järelvalvet teostava asutuse peadirektor oli ajal, mil Tallink SEB pangast saadud, panga jaoks üli-riskantse, laenuga erastati, Lipstok. Hiljem Äripäev raporteeris, et koos Enn Pant’iga on Tallinki suuraktsionärideks nii tollane SEB-panga eesti osakonna peadirektor (oli vist Hanschmit) kui ka SEB panga üle järelvalvet teostama pidanud Eesti Panga direktor (Lipstok). Kuna Tallink on äriliselt edu-lugu, siis keegi jällegi ei iitsatagi, aga tegu oli ju ilmselge, LAUSA AVALIKU, kõrgele riigi-ametnikule, Lipstokile, antud “pistisega”. Praeguseks ehk jälle tõenäoliselt “aegunud”.

    • Olen märganud, et eesti keelsetest, oma-aegsetest kõmuartiklitest, mis tänapäeva tipp-poliitikutele halba varju heidavad, kaob järjest rohkem materjali võrgust ära, eriti just peavoolumeedia ja YouTube kanalitest. Vanu videosid, mis on ajaloolise väärtusega, mille olemasolu ma kindlalt mäletan, lihtsalt ühel hetkel enam google ega muud otsimootorid ei anna välja. Küll aga jäävad siiski mõned riismed (otsige sõna “Lipstok”) väljaspoole USA ja eesti lakei-meediat.

Kommenteerimine on suletud