Reeturlik nutitelefon ehk nuhk sinu taskus

ball-and-chainMobiiltelefonid suudavad nuhkida,  kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks. Ühe turvaaugu tekitab nutiseadmete kiirendusandur, näitasid USA Illinoisi ülikooli teadlased.

Romit Roy Choudhury uurimisrühm kogus ja võrdles sajakonna nutiseadme kiirendusmõõtja salvestatud andmeid. Telefonide ja tahvearvutite aktseleromeetrid pärinesid võimalikult erinevatelt tootjatelt.

Uurijad suutsid kiirendusmõõtja andmestiku põhjal 96-protsendilise tõenäosusega öelda, millisest seadmest info pärines. Choudhury sõnul on igal sensoril oma ainulaadne “käekiri”, mis tekib seadmete tootmisel.

Uurija võrdles seda piparkookidega küpsetamisega. Kui teha sama vormiga piparkooke, on need kõik sarnased, kuid samas on nende vahel ka vaevumärgatavaid erinevusi. Samasugused nanotasandil erisused on kõikides elektroonikaseadmetes. Need muutuvad nähtavaks siis, kui eri seadmete kogutud andmeid tähelepanelikult võrrelda.

Rakenduste kustutamine sõrmejälge ei muuda. Ka kummist ja plastikust ümbrised ei maskeeri signaali piisavalt.

Juhusliku erispektrilise müra ehk niinimetatud valge müra lisamine andmestikku muudab seadme äratundmise raskemaks, kuid mõjutab ka rakenduste tööd ning võib näiteks telefoni sammulugemisprogrammi valetama panna.

Andmeid saaks peita siis, kui neid töödeldaks mitte pilves paiknevas rakenduses vaid otse telefonis. Nii saaks näiteks sammulugemisrakendus enda käsutusse täieliku andmestiku asemel vaid baasinfo – kõnnitud on 500 sammu. Selline lahendus muutub aga telefoni protsessorile kurnavaks ja kulutab seadme akut.

Ka teised sensorid võivad jätta samasugused tootmisest tulenevaid sõrmejälgi.

Teadlase kinnitusel on kiirendusmõõtja ning tõenäoliselt ka teiste sensoritega võimalik inimeste tegevust jälgida ka siis, kui seadme kasutaja ei luba oma rakendustel oma geograafilisi andmeid kasutada.

Isegi kui seadmete aktseleromeetrid ei ole piisavalt erinevad, siis on võimalik võrrelda kiirendusmõõtjaid, güroskoope ja teisi andureid ning nende kõigi andmete võimalik välja nuhkida, kelle oma telefon on.

Toim: Äkki nimetaks asju õigete nimedega? Mitte “nutitelefon” vaid “nuhktelefon”. Pealegi, pole ükski nutitelefon selle omanikku nutikamaks teinud. Väidetavalt on mõju hoopis vastupidine.

2 arvamust “Reeturlik nutitelefon ehk nuhk sinu taskus” kohta

  1. Põhimõtteliselt peaks olema siis võimalik koostada sarnane katse mikrofonide kohta. Minimaalselt 3 erineva, kuid sama tootja poolt valmistatud ja sama tüüpi, mikrofoniga salvestada test-andmestikud neid erinevatele arvutitele ühendades ning siis uurida, kas andmetest õnnestub koostada mikrofoni isendi spetsiifiline signatuur.

  2. Kuna artikkel pealkirjaga “Java päevad on loetud” on kommenteerimiseks lukus, siis kirjutan siia, et 2013. aasta seisuga näib isegi Google tänu Oracle poolsele hagimis-tegevusele Java’t hülgavat, arendades koos Oracle poolt Java arendusest välja visatud Apache Foundation’iga FirefoxOS’i sarnast platvormi nimega Apache Cordova. Katsetasin, Cordova demorakendus läks täitsa tagasihoidliku androidi telefoni peal ilusti tööle ning oli Androidi rakenduste-poest tasuta paigaldatav.

Kommenteerimine on suletud