Rain Kooli: Kordamine aitab igasuguseid väiteid muuta

Rain Kooli (Foto: ERR/Ülo Josing)Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja, Rain Kooli, kirjutab – 11. septembri terrorirünnakuid ei korraldanud islamit väärtõlgendavad terroristid, vaid USA ja Iisraeli salateenistused. Maailma rahandust kontrollib väike grupp vabamüürlasi. Krimmi rahvahääletus oli vaba ja demokraatlik ning väljendas kõigi Krimmi elanike kallutamatut tahet.

Lääne meediaruumis elaval inimesel on tihtipeale raske mõista, kuidas “normaalse inimese” jaoks ilmselge jamps saab olla nii paljude jaoks tõsiseltvõetav, isegi kõigutamatu tõde.

Soome kommunikatsiooniprofessor Leif Åberg tegi oma loengutes katse, küsides üliõpilastelt, kui suur osa inimestest peab uskuma mõnda väitesse, et see muutuks üldiseks uskumuseks. Enamik tudengitest arvas, et uskujaid peab olema üle poole, st 51 protsenti. Tegelikult on seegi uskumus, mis on tõest kaugel.

“USA Rensselaer Polytechnic Institute uuringute kohaselt piisab kümnest protsendist uskujatest, et üksikust väitest tasahilju üldine arvamus kujuneks,” tõdes Åberg läinud nädalal Soome avaõigusliku ringhäälingu Yleisradio intervjuus.

Seda, et kordamine aitab igasuguseid väiteid tõeks muuta, on propaganda-, suhtekorraldus- ja reklaamispetsialistid teadnud juba Joseph Goebbelsi ja tema nõukogude ametivendade aegadest alates. Tegelikult muidugi veel ammusematest. See, kui vähe inimesi on vaja uskujate kriitiliseks massiks, on uuema aja avastus. Vastavalt sellele on turundajad muutnud viimaste aastakümnete jooksul oma strateegiaid, keskendudes lauspommituste asemel vajalike gruppide jaoks oluliste arvamusliidrite mõjutamisele.

Retsept, mille järgi väitest saab tõde, nõuab teadlaste sõnul siis kahte asja: lisaks uskujate kriitilisele massile veel piisavat kordamiste arvu. Omalt poolt pakuksin välja kolmanda elemendi: mida suletum on inforuum, seda kiiremini on võimalik väide n-ö massidesse kinnistada.

Neist kolmest tegurist on suletud inforuum aga vähema tähtsusega: see aitab “tõeloomele” kaasa, aga ei otsusta selle käiku. Küll aga otsustab selle vähemalt kümne protsendi uskujate olemasolu ja piisav korduste arv.

Nii juhtubki, et mõned uskumused levivad ka suhteliselt vabas meediaruumis üsna kiiresti ja hämmastavalt laia publikuni. Kui nii mõnigi teie kolleeg või tuttav väidab tõemeeli, et kaksiktornide häving oli hoopis USA eriteenistuste salaoperatsioon või et igasugune vaktsineerimine on laste tervisele kahjulikum kui nende vaktsineerimata jätmine, siis mis ime see on, et suur osa venelastest hääletab valimistel Vladimir Putini poolt ega näe Krimmil toimuvas vähimatki probleemi?

Allikas: ERR, Rain Kooli: kuidas teha valest tõde