Paeti – Lavrovi pakt on Eesti Vabariigi surmatunnistus

Ege Hirv kirjutas, et aastal 2005 õiguskantsler Allar Jõks andis oma selge hinnangu piirileppe asjus ja teatas Riigikogu väliskomisjonile oma hinnangus, mida refereeriti ka meedias,  järgmist: “Tartu rahulepingu jätkuvat rahvusvahelis-õiguslikku kehtivust ei saa lugeda iseenesestmõistetavaks.

Kuna ratifitseerimisele kuuluvad piirilepingud Tartu rahulepingut ei nimeta, siis ei kohaldu neile automaatselt ka Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art. 30 (”Ühes ja samas küsimuses järjestikku sõlmitud lepingute kohaldamine”). Riigikogu poolt antava selgituseta võib rahvusvaheliselt tekkida mulje, nagu oleks Eesti vabariik tacite nõustunud Vene Föderatsiooni seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse juba varasemalt (1940. aastal) minetanud või 2005. aasta piirileping asendab ratifitseerimisel Tartu rahulepingu täies ulatuses, muutes viimase sisuliselt kehtetuks või unarusse langenuks.

Kõik huvilised võivad need seisukohad meediast ja Riigikogu arhiividest üles otsida. Mis on siis alates 2005 aastast tänaseni riigis muutunud, et meedias välditakse teemat ja isegi ei arutleta riigi juriidilise hävitamise üle ühe paberilehega. Riik on moraalselt ja õiguslikult sedavõrd laostunud, et keegi isegi ei tõtta hävingut peatama. Mahamärgitud kontrolljoon on pidanud 20 a ja peab vastu veel järgmised 20 aastat, ilma et peaks tekitama juriidilise kaose riigis ühe kuritegeliku leppega.

Räägitakse 5,2 % riigi territooriumi loovutusest, hinnatakse seda maad 50 miljardi euro väärtuseks, räägitakse kontrolljoone tagusest  laostunud infrastruktuurist ja sellest, et me neid elanikke ju oma riigi koosseisu ei soovi, et 100 miljoni euro eest tekib riigi vastu nõudeid kodanikel, kellede tagastamata maad jäävad kontrolljoone taha jne.

Aga põhiprobleem on ju hoopis mujal – põhiprobleemi on Allar Jõksil 2005 juba sõnastanud – ilma Tartu rahulepingut piirilepetes mainimata kaob ka kontrolljoonest siiapoole jääva riigi õiguslik järjepidevus. Me ei kaota 02.mail Riigikogus teisel lugemisel lepet  ratifitseerides mitte 5,2 % riigi territooriumist, me kaotame kogu riigi. Ma kordan – ME KAOTAME KOGU RIIGI.

Paeti – Lavrovi pakt, nagu seda 18.02.2014 allakirjutatud juriidiliselt küündimatut ja eksitavat ja kümneid kehtivaid EV seadusi rikkuvat teksti kutsutakse, on Eesti Vabariigi surmatunnistus.

Kas seda te soovitegi, kodanikud riigikogulased, kodanikud kapolased, kodanikud kaitseväelased, kodanikud juriidilise kõrgharidusega, kodanikud diplomaadid, kodanikud erakondlased, kodanikud meediategelased  – matta oma riik 02.mail  ja endid jälle vaikides orjaks müüa ?

Ege Hirv
SDE

3 arvamust “Paeti – Lavrovi pakt on Eesti Vabariigi surmatunnistus” kohta

  1.     Orjaks müüdi meid imf-i „paktidega” juba 90-ndate algul. Neist – meie orjariigi sünnitunnistustest –, tuleks alustada …
    Republic of Estonia and the IMF
        Lavroviga ühte lausesse? See on liig. Paet on topis. Heal juhul pugeja. Eesti rahva äraandja. Koos selle sitase „valitsusega”. Kui ennast on raske hinnata, siis jälgige hoolega, mida teeb nüüd imf ukrainlastega. Януко́вич on selle kõrval poisike …

  2. Aga milles siis häda, kõik on just nii nagu pidigi minema. Kui oksal istuja saeb õhinal oksa, millel ta ise istub, siis mis mõte on teda sõimata. Saagi saab kasutada ka viskerelvana ja nõdrameelsed on ettearvamatud.

    Mina ei võtaks seda riigi asja nii südamesse. Miks muretseda asja pärast, mida on võimatu mõjutada.

    Pigem võiks mõelda sellele, mis teeb näiteks Afganstaanist alistamatu riigi. Kui meil siin Maarjamaal inimestel ja kogukondadel oleks sama *see* omadus, siis on üsna ükskõik mis teater võimukoridorides toimub.

    Aga *selle* peale pole vist tark rahvas kunagi tulnud, küll teadsid sovjeetid seda hästi ning seepärast *see* kirvega välja raiutigi…

    • Kahtlen, et seekord ma isegi nõustun Teiega. :-)

      Illustratsiooniks võib tuua tolasid, kes lähevad end vägivaldse mafioosona tõestanud kaabakate juurde nämmutama, et mafioosode tegevus on vastuolus mafioosode endi poolt kirjutatud reeglitega. Näiteks AS Eesti Vabariik seadustes on tore punkt, et Politsei ja Sõjavägi võib oma otstarbeks “firmade” (nagu need mafiale kulpi-löömise juriidilised formaalsused ei kuuluks inimestele….) vara “konfiskeerida”. Põhimõtteliselt, tava-inimesel tekib küsimus, et kumbadele röövlitele alluda: mõlemad võtavad vara ära oma ära-nägemise järgi, kuid ühed ehk räägivad vene keelt ja peksavad ja pussitavad natuke rohkem kui teised.

      Ma arvan küll, et kui Hr. Putin või mõni muu vene tsaar siin jälle asjatama hakkab, siis võibolla siia sisse valguva massiga tegelemise asemel tasuks vastupanu alustada hoopis tolle sõja alustanud tsaari ja ta lähima meeskonna tapmisest ning alles siis vaadata, mida ülejäänud seltskonnaga ette võtta. Ühe inimese tapmisele, mõne pool-autonoomse robot-tuvi poolt, kulub oluliselt vähem vahendeid kui kümnete kaupa massiivsete soomukite õhkimiseks. Mis “robot-tuvi” positsioonile viimisse puutub, siis sõjaks valmistutakse ikka enne sõja puhkemist, mitte viimasel minutil.

Kommenteerimine on suletud