Öised ületunnid evivad tõsiseid tagajärgi aju töövõimele

fffuuuDoc kirjutas, et Uneta öö võib tuua ajuvigastuse – sellisele järeldusele jõuti Journal of Neuroscience ajakirjas avaldatud uurimuses. Arvad, et eesoleva nädalavahetuse maha magades teed tagasi igal öösel pikalt üleval olemise? Paraku ei aita pikk uni kuidagi taastada aju vaates pikki ületunde ega tekitada seda soovitud ergastatud olekut, mis kvaliteetse ehk erinevaid unetsükleid sisaldava magamise tagajärjel tekib. Pikaajaline unepuudus mõjub aju töövõimele ka siis kui vahepeal on võimalus välja magada – see aga annab märku võibolla juba jäädavast vigastusest. Hiirte peal tehtud katsetega on põhimõtteliselt andnud märku jäädavate tagajärgede tekkimisest ning seetõttu soovitavadki teadlased täisväärtusliku elu nautimiseks loobuda öistest töötundidest.

5 arvamust “Öised ületunnid evivad tõsiseid tagajärgi aju töövõimele” kohta

  1. Kunagi guugeldasin, et teada saada, miks inimesed magamata olles näost ära lähevad.

    Üks sümptomeid leevendav võte on tagada, et ei tekiks dehüdreerumist, a la need silmade auku-langemised. Vett tuleb palju juua. Kohvi, muideks, pidavat just dehüdreerimisele kõvasti kaasa aitama, kuid banaanide söömine peaks kohvi dehüdreerivat mõju oma hüdreeriva mõjuga tasakaalustama.

    Paraku nii lihtsast meetodist ei piisa. Tegelik probleem pidavat olema selles, et magamata olles koguneb kehasse “adrenaliini-laadseid ühendeid” (nagu ma teaks, mis asi adrenaliin ehk “Epinephrine” on, aga minu kui diletandi silmis on tegu huvitava sõnaga, mis mingit mulle arusaamatut asja tähistab). Adrenaliini-laadsete ühendite (võibolla neid on ainult üks, tõenäoliselt rohkem kui üks, tont seda teab) üheks omaduseks on immuun-süsteemi pärssimine, millega on seletatav magamata olles vistrikute tekkimine ja silmade punaseks muutumine. (Mikroobe satub ju silma ka puhanud olles enam-vähem sama palju.) Adrenaliini-laadsete ühendite teine omadus on lühi-mälu HÄVITAMINE. Tüüpiliselt on ajus lühimälu kaitsvaid kemikaale, mis lühimälu juurde sattuva adrenaliini neutraliseerivad ja seetõttu väldivad lühimälu hävingut, kuid too keikaalide varu ON PIIRATUD, a la neid toodetakse küll pidevalt juurde, aga kui kulu on suurem kui juurde-tootmine, näiteks magamata olles või mõne ekstra šokeeriva sündmuse korral, kus neutraliseerimist vajava adrenaliini kogus ületab varudes oleva adrenaliinilaadseid ühendeid neutraliseerivate kemikaalide koguse, siis ongi nii, et adrenaliinilaadsed ühendid pääsevad lühimälurakke hävitama. Sellega on seletatav šokeerivaid sündmusi üle elanud inimeste mälukaotus šokeeriva sündmuse ajavahemiku suhtes, a la et inimene tõesti ei mäleta, mis juhtus, sest antud sündmust salvestanud lühimälu-rakud hävisid adrenaliini üledoosi tõttu. (Kuri mõte salateenistustele: välkuva ja lühimälu-kustutava foto-aparaadi funktsionaalsus on täiesti autentselt varjatavalt realiseeritav inimesele tema loomupärast adrenaliini süstides, tõenäoliselt, ma loomulikult pole proovinud.)

    Adrenaliini neutraliseerivaid kemikaale pidavat kõige rohkem toodetama lillkapsast saadavatest ühenditest, s.t. kui tahate õhtu kaua üleval olla, siis sööge palju lillkapsast. Kestvus-spordi-aladega tegelemine pidavat samuti neid ühendeid juurde tekitama.

    Magades pidavat adrenaliinilaadseid ühendeid neutraliseerivate kemikaalide tootmine käivituma mingi sügavama unetsükli ajal. Sealt ka siis see nähtus, et õhtul lähete mõne vistrikuga mahgama ja hommikuks on adrenaliinilaadseid ühendeid neutraliseerivad kemikaalid adrenaliinilaadseid ühendeid kui immuunsüsteemi pärssivaid ühendeid nii palju ära neutraliseerinud, et immuunsüsteem on väiksemat sorti vistrikud praktiliselt elimineerinud.

    Omamoodi huvitav asjaolu on see, et tegelikult aju öösel õpib. Kuid selleks, et aju öösel õppida saaks, peab tal lühimälus algmaterjal võtta olema. Selleks, et lühimälu alles oleks, tuleb magama minne enne, kui adrenaliinilaadsete ühendite kogus ületab lühimälu kaitsvate kemikaalide koguse, a la ühest küljest on just õhtu see aeg, mil tuleks õppida, et kasu lõigata öisest aju-tegevusest, kuid õppimine tuleb õpitut sisaldava mälu säilitamiseks õige-aegselt lõpetada.

    Mis seal salata, progrejana on see teema minu jaoks aktuaalne. Sellest ka minu huvi asja vastu. Soovituslik lisa-kirjandus: http://brainrules.net/, http://brainsciencepodcast.com/.

  2.     Väga huvitav. Lisaks vee niipalju, et adrenaliin on stressihormoon. Stress on „võitle-või-põgene” olukord, kus kogu olemas-olev energia tuleb suunata lihastesse. Energiat saab võtta sealt, kus seda kõige rohkem on. Kõige rohkem energiat vajab aju … Veel seletuvad siin lahti Diana tapmise asjaolud välklamprelvaga ja annab aimdust, kust võtsid „Man in Black” tegijad oma idee moodusest pealtnägijate mälu kustutamiseks. Välk – valgus – stress – adrenaliin – mälu – pimedus – rahu – õppimine … hmm … Lühidalt: kui värvi silmade all ei muutu ja/või vistrikke pole – pole asjad veel kõige hullemad …

  3. Sul mõni link ka selle uni/adrealiin/jne kohta on?

    Kas välklambi udujuttu lugesid põõsamüstikute sopakast (telegramee) või mõtlesid selle ise, kivis peaga, välja?

    •     Sa maadled sõnadega ja vaat’ see ongi see „tühi töö ja vaimu närimine” … Peab minema sõnade alla ja kohale – sõnadest mööda –, et leida asjade/nähtuste olemused, millede juba lihtsalt nägemisest hakkabki tekkima taipamine … kedagi ei pea tapma, midagi ei pea hävitama – ohvrit pole vaja – vaid veidi arukest ja kannatust ning sealt see tuleb …

    • Must pole küll kuigivõrd ilus turtsuda, aga mul on intellektuaalne alergia suhtumise suhtes, et kui midagi on kuskil must-valgel kirjas, “piiblis”, “autoriteedi poolt öeldud”, et siis on tegu tõega ja oma pea töö tulemus on vähem-väärtuslik.

      Taktitundetumad IT-inimesed kirjutavad aeg-ajalt RTFM (Read the Fucking Manual) ning arvan, et otsimootoiri otsirida võib tänapäeval juhendiks lugeda küll, eeldusel, et vihjed, mida sinna otsireale sisestada, on piisavalt sõna-sõnalised.

      Paar linki, mida ma umbes 3min guugeldamisega leidsin:

      Short Term Memory Loss Explained, Memory Loss, Stress Effects on Structure and Function of Hippocampus, Adrenal Stress Hormones and Enhanced Memory for Emotionally Arousing Experiences

      Edasi otsite ehk ise?

      Ja tõepoolest, Men in Black välgutaja ja funktsionaalsuse ja adrenaliinilaadsete ühendite funktsionaalsuse vahelise paralleeli märkasin ENDA PEAS, s.t. seda pole korporatiiv-tüüpide poolt ametlikult tunnustatud PIIBLISSE, väljendit “best practices” pealkirjas sisaldavasse raamatusse, kirja pandud, mistõttu see ilmselgelt ei kvalifitseeru tõeks, SEST OMA PEAGA MÕTLEMINE ON KORPORATIIVTÜÜPIDE AUKOODEKSIGA KÕVASTI VASTUOLUS!!!!

Kommenteerimine on suletud