6 arvamust “Mis on rassism?” kohta

  1. See on küll hea leid. :-D

    Võibolla on artikli kehas kirjeldatu iva selles, et valged inimesed teevad töö ära, aga ülejäänud rassid ei saa asjaga nii suurejooneliselt hakkama kui natsid omal ajal hakkama said. Natsid lasid ikka oma enda seltskonna poolt arendatud kuulipildujatest, aga must aafrika kasutab tänapäevalgi suuresti import-relvi, India on paras mülgas, Hiinas on erinevate Hiina Müüridega kultuurist iseseisev, loominguline, mõtlemine korralikult välja juuritud, Islami ja araabia kultuuris, kust pärineb näiteks matemaatika haru nimega “Algebra”, a la kasutame tänapäeval “araabia numbreid”, jne., lõppes innovatsioon ära umbes kesk-ajal, mil sealsed tipp-poliitikud/kirikupead olukorra korralikult oma kontrolli alla said.

    Mis natside edusse puutub, siis vahetult enne Natside võimuletulekut oli rahvusvaheliseks teaduskeeleks 2016. aasta inglise keele asemel saksa keel. Seega natside tehniline edukus baseerus suuresti natsiperioodile eelnenud intellektuaalsel tegutsemisvabadusel. NSV-Liidu kosmosetehnika, näiteks täis-automaatse lennuga hakkama saanud Buran-süstiku juhtum, demonstreerib, et suletult, vaid elitaarsele teadlaste/arendajate meeskondadele raha kühveldades, on võimalik maailma parimat tehnikat luua küll, aga see tehnika on suhteliselt kasutu kui seda laialdaselt praktikasse ei rakendata. Mina usun küll, et sarnaselt tänapäeva hobi-istide 3D-printeritele ja freesidele oleks isegi NSV-Liidu ajal saanud kooli arvutiklassis või kuskil mujal nurgas tolmu koguva Agat arvuti ja kuskilt vanast raadiost välja-tinutatud bipolaartransistoride ning mänguasjadest pärinevate väikeste mootorite abil mõne automaat-freespingi teha küll. Ehk oleks isegi mõne tavalise, suure, treipingigi saanud muuta pool-automaatseks. Probleem oli aga selles, et enda äride pidamine oli keelatud ja palgatööd ka ei tohtinud rohkem teha kui vaid mingid tunnid, sest igale matsist joodikule oli ju “tööd” vaja. Kes tahtis ausa tööga lisa teenida, kasvõi pärast tava-tööd kuskil koristajana töötada, pidi seda salaja, sõna otseses mõttes seaduse-vastaselt, tegema. Seega tööstuse automatiseerimine oli poliitiliselt riskantne tegu. Logistika optimeerimine oli samuti tabu-teema. Väidetavalt olevat Tartu matemaatikutele tollases, Tallinnas asuvas, plaanikomitees (plaanimajanduse tingimustes majandusplaane koostav ministeerium) öeldud, et kui Te siin välja mõtlete, kuidas me Eesti Rahvavabariigi raames midagi odavamalt teha saame, siis allokeeritakse meile järgmisel 5-aastakul Moskvast selle võrra vähem raha ja me oleme hoopis kaotanud, mitte võitnud. Raamatupidamine ei saanud põhimõtteliselt arvutitega toimuda, sest kui tollase riigiettevõtte (kõik ettevõtted olid riigi-ettevõtted, era-äri oli keelatud) juhtkond soovis nii endale kui oma töötajatele suuremat sissetulekut, siis ainukene viis selleks oli vähem Moskvasse makse maksta ja selle jaoks oli vaja, et ettevõtte tegelik sissetulek ametlikus raamatupidamises ei kajastuks. Arvutid oleks aga taganud liiga täpse raamatupidamise. Arvutitega peetav dokumenditöötlus, rääkimata siis veel e-postist ja internetist, oli samuti poliitilistel põhjustel välistatud. Tollase KGB võimekuse juures oleks selle pealtkuulamine ja analüüs olnud neile tehniliselt üle jõu käiv.

    Nii NSV-Liidus, islamimaades, Hiinas (paberi leiutamine, jne.), Saksamaal läks majanduslikult ja seejärel intellektuaalselt asi mülkasse just tegutsemisvabaduste vähenemise tingimustes, sisuliselt “e-riigi” korralikult ja töökindlalt toimima saamise tingimustes, supermafia kontrolli ligilähedase perfektsuse saavutamisel. Hiina KOM-partei on erinevalt NSV-Liidu KOM-parteist 2016. aastal alles vaid tänu sellele, et Hiina KOM-partei oli NSV-Liidu KOM-parteist küündimatum, ei suutnud oma totaal-kontrolli nii hästi kehtestada, võimaldades illegaalsel äril inimesi vähemalt mingil määral majanduslikult ära toita. Hiina kõrg-klassi hulgas pidavat ringlema ütlus, et hea oleks, kui Hiina ja Jaapani vahel toimuks üks korralik sõda, sest kui kaotab Jaapan, siis me saame Jaapanist lahti ja kui kaotab Hiina, siis me saame Hiina KOM-Parteist lahti.

    Arvan, et natsid on igal pool illustratsioonides esiplaanil põhjusel, et nad ei jukerdanud vaid lähtusid põhimõttest, et kui üldse teha, siis teha ikka korralikult ja täiega. Neil on/oli ilusamad mundrid, nagu tagant järgi selgub, arenduses uudseimate printsiipidega toimiv tehnika, hoolsamalt kujundatud propaganda, jne. Ainuke häda on/oli, et sarnaselt tüüpilisele tänapäeva äri-tarkvara-tellijale hakkasid natsid oma sõjatehnikat arendama alles siis, kui neil juba vajadus pitsitas, kuid igasugu arendustegevust, tarkvara-arendus kaasa arvatud, tuleb teha ENNE kui arenduse töötulemuse järgi karjuv vajadus kätte jõuab. Kui väikestele tüdrukutele meeldivad diktaatorist, orjastavad, printsessid ja kuningannad põhjusel, et neil on kõige ilusamad kleidid, siis minule meeldisid teismelisena igasugu filmides natsid põhjusel, et natsidel oli alati kõige ägedam tehnika. Väikese kõrvalepõikena mainin, et rääkides teaduse populariseerimisest, siis minu korral avaldas minu varases nooruses enim muljet just asjaolu, et kui muud filmi-tegelased ja multikategelased olid niisama-asjatajad, siis igasugu teadlased ja insenerid olid praktiliselt alati kõige mõjuvõimsaimad tegelased kogu seltskonnast, kes sõltumata sellest, et nad kunagi hierarhia tipus ei olnud tegelikult otsustasid, mis toimuma hakkab, sest kõik ülejäänud olid täiesti VÕIMETUD raskeid ülesandeid lahendama. Sealt ka siis natside ägeda tehnika imetlusväärsus. Oma hilisemas tööelus olen märganud, et ettekujutus, kus lõppotsustajaks on vaid insenerid/teadlased/meditsiinipersonal, vastab igati reaalsusele, sest direktorid saavad arendajaid vaid lahti lasta, sõltuvalt poliitilisest režiimist, maha lasta või piinata, aga kui tahta midagi päriselt ÄRA TEHA, siis on lõppsõna AINULT arendajatel, teadlastel, meditsiinipersonalil ja direktoritel on valida vaid seda, millise tooli peal nad Titanic’ul istuvad ja millist laulu põhja minnes laulavad. Seda asjaolu teadis isiklikust kogemusest lausa minu vanaisa(Ilmar Eiskop), kelle matuste peielauas üks tema juhendatavatest, ex-tudengitest, väitis, et de facto toimus kogu tehase töö TÄPSELT NII nagu mu vanaisa tahtis, sõltumata sellest, et mu vanaisa oli (enne oma ülikooli õppejõu karjääri) “pelgalt insener”. Siit ka minu üks mõttekäikudest, et nii suure de facto vastutuse korral ei saa arendaja ametit pidada keegi väiklane inimene, kes pidevalt tähelepanu keskpunktis tahab särada, sest vastupidisel juhul läheb liiga suur kogus auru “säramisele” ja päris-töö, mis on väga mahukas ja karm, jääb unarusse, a la veel põhjus, miks eba-seltskondlikel inimestel on inseneri/arendaja tööl seltskondlike inimeste ees kõva loomupärane eelis, stiilis, et ei ole mõtet panna tiigrit hülgega ujumises võistlema kui hüljes oma “invaliidse” kõndimis-oskusega teeb tiigrile ujumises tänu oma loomupärasele “invaliidsusele” pika puuga ära.

    Mis puutub “tolerantsiga” liialdusse langemisse, siis minu meelest Londonis on asi väga ilusti lahendatud, sest sealsed “neegrid” on tänu briti haridussüsteemile täiesti tavalised, viisakad, mõistlikud, inimesed ja ühelgi valgel “rassipuhtuse” taga-ajajal ei ole keelatud oma järglasi teha just enda poolt välja valitud rassist seks-partneriga. Fakt on, et enamus seksuaalvahekordi ja masturbeerimisel saadavaid orgasme, on nii kui nii vaid mõnuks ning originaaleesmärgil kasutatakse oma genitaale sobiva pere-planeerimise korral nii ehk naa vaid paar korda elus, lääne kultuuriruumis maksimaalselt 5x elus. Intelligentsemad inimesed kasutavad enne lapse eostamist geneetilisi teste, uurimaks, et kas armutuvikeste amalgaam on geneetiliselt haigustevaba või on otstarbekas spermapanka või doonor-ema kasutada või hoopis lapsendada. Mis puutub ideesse, et sarnaselt loodus-kaitse all olevatele loomadele tuleks mingi inim-tõu geene tuleviku jaoks säilitada, siis mina arvan, et kauges tulevikus inimesed enam tuimalt enda munarakkude ja spermarakkude ühendamise läbi lapsi ei teegi, seksivad vaid mõnuks, ja kui päris laste-tegemiseks läheb, siis konstrueerivad oma lapse geenipanga abil. Väga rumalate lapsevanemate kultuur jääb evolutsioonilistel põhjustel edasi kandmata, targimate lapsevanemate võsukesed saavad elus paremini hakkama ja suudavad suguvõsa legende ja traditsioone möödaminnes, ilma, et see neil eesmärgiks oleks, edasi kanda. Isegi evolutsiooniteooriaid on erinevaid. Klassikaline Darwini evolutsioon väidab tõesti, et toimub võistlus üksikute isendite vahel, aga kui mõelda näiteks sellele, kuidas inimene kui hulkrakne organism koosneb paljudest spetsialiseerunud rakkudest, millest osad, näiteks naha-rakud, mingi perioodi tagant punalibled, jne., kuuluvadki hävitamisele, lihasrakud, rasvarakud, kaasa-arvatud, ning kuidas üks grupp spetsialiseerunud rakke, genitaalide rakud, hoolitsevad selle eest, et naharakkude paljunemise küsimus on lahendatud isegi siis antud isendi kõik naharakud hävivad (inimene suri ära ja kremeteeriti), siis näib märksa usutavam ka grupi-evolutsiooni teooria, kus kõik inimesed ei peagi ise paljunema, vaid evolutsioonis jääb peale inim-grupp, kus inimesed saavad tänu üli-heale sümbioosile (koostööle) võimalikult süvitsi spetsialiseeruda ning spetsialiseerunult üksteise tugevustega üksteise nõrkusi võimalikult efektiivselt kompenseerida. Ma pole küll bioloog, aga väidetavalt pidavat tüvirakke saama välja arendada enam-vähem ükskõik milliseks muuks rakuks. Ma arvan, et inimeste korral see päris nii ei ole, et igast lapsest võiks välja treenida ükskõik millise spetsialisti, sest inimestel on erinevaid loomupäraseid omadusi, mis osutuvad tugevusteks/nõrkusteks erinevates ülesannetes, aga selles mõttes see analoogia eksisteerib, et kes on ülihea detailides nohistaja, see võib seda nohistamis-tegevust teha erinevates, nohistamist vajavates, distsipliinides, a la pole vahet, kas inimene õpib matemaatikuks või arvutiteadlaseks või füüsikuks või nohistab mingit keemiat, materjaliteadust, bioloogiat, aga heaks matemaatikuks treenitav laps lasteaiakasvatajaks treenituna tõenäoliselt põrub kolinal, sest lasteaiakasvataja peab olema seltskonda nautiv inimene, kuid matemaatika eeldab iseseisvat mõttetööd, is on oma fundamentaalselt olemuselt ebasotsiaalne, sest teise inimesega rääkimine, teise inimese jälgimine, ning oma enda matemaatika-alaste mõtete sama-aegne mõtlemine eriti välja ei tule.

    Arvan, et vastab tõele, et natsid tegelikult põrusid rassi-puhastuses isegi ideoloogiliselt, sest intellektuaalsete vabaduste piiramisega elimineerisid nad evolutsiooniteooria põhjalikuma arenduse, mistõttu isegi vaid valgeid saksa kultuuriga inimesi paljundada soovides jäi neil mitmeid reaalsuses üliolulisi nähtusi arvestamata.

    Tänan lugemast. :-)

    • Vaata filmi “SHE HATE ME” e. Ta vihkab mind. Ja mängi head mängu: 0ad. (Muideks läbi tor võrgu saab ka mänge mängida- suunad mängu pordi läbi hidden-i)

      Ja testi ricochet-i.

      ricochet:vabaeeikiiszkbql

  2. Minu saksa keele oskus ei ole 2016_04 seisuga küll nii hea, et kõigest järgnevalt viidatud laulus aru saada, aga selle vähese põhjal, millest ma aru saan, näib päris andekas laul olevat. Laulu pealkiri on, “Wie blöd Du bist..”(minu ädine, võimalik et vale, tõlge: “Kui rumal Sa oled..”), autoriks või artistiks Carolin Kebekus.

    Samas, arvan sellegi poolest, et natsi-propaganda ja NSV-Liidu propaganda avaliku esitluse ära-keelamine on tsensuur. Kõigest peab saama ausalt ja avalikult rääkida ja kui leidub lolle, kes arvavad, et need režiimid olid midagi toredat, siis nende inimeste põranda-alla ajamine ei muuda nende mõttelaadi, vaid pigem kinnitab neile, et järelikult on nad õigel teel. Teine probleem, mis seda sorti tsensuuriga kaasneb, on niiöelda lapse välja-viskamine koos vanniveega ehk nende režiimide tänapäeval kasuks tulevate saavutuste korduvkasutusest hoidumine. Niiöelda “kommunistlik meditsiiniteenus” ja idee, et kõigil, isegi logardist külajoodikul, peab olema mingi katus pea-kohal, hoidsid ära väga palju erinevat sorti probleeme ja seda ilma, et see oleks protsentuaalselt isegi eriti palju maksma läinud. Natside idee, et inimesed on erinevad, on ju tegelikult aluseks mõttekäigule, et igaüks meist peaks keskenduma sellele, milles me tugevad oleme ja vältima töid, mille jaoks meil puuduvad loomupärased, füsioloogilised, eelised. Näiteks, “rahutud hinged” peaks kuskil loomade eest hoolitsema, vetelpäästja ja tuletõrjujana töötama, mitte kontoris teadust nohistama ning heaks matemaatikuks kvalifitseeruv inimene ei peaks ponnitama kuskil looduses mingisugustele metsloomadele marutaudivaktsiini manustamisega. Natsid lihtsalt olid lollid, et edendasid selliseid mõttekäike sotsioloogiast ja maksuraha-voogude arvutustest lähtuvalt, selle asemel, et rassi-ideoloogiat mingile teadusele ja inimeste uurimisele baseerida.

    Ennatlikult ütlen ka kohe ära, et “teadus”, mis vormistab “teadustulemusteks” mingi sotsiaalse protsessi käigus välja kujunenud arvamuse, a la “juudid ja neegrid on alam-rass”, “küberneetika on rahvavaenulik”, jne., klassifitseerub teoloogiaks, mitte teaduseks, mistõttu natside “kolju suuruste mõõtmine” ei kvalifitseeru teaduse näiteks. Teine kadu, mis propaganda tsenseerimisega kaasneb, on propaganda kunstilise anaüüsi piiramine, sealhulgas poliitilise analüüsi piiramine. Igaks juhuks jätan õppejõu nime ütlemata, aga viibisin kunagi ühes ülikooli-loengus, kus õppejõud ütles õppeaine teema raames tudengitele otse välja, et põhjus, miks Ta oma loengu raames meile propaganda-filme näitab, seisneb selles, et konkreetsest režiimist rääkides on objektiivse sündmustekäigu kirjelduse objektiivseks osaks ka need valed, mida antud režiim soovis oma valitsetavaid uskuma saada ning režiimi enda toodetud propaganda võtab režiimi enda avaliku sõnumi ideaalselt kokku. Kui aga propaganda on tsenseeritud, on selline analüüs muidugi ka akadeemilisel tasemel takistatud ning tõenäosus, et inimesed muutuvad eri režiimide propagandasid võrreldes piisavalt targaks, et olemasoleva režiimi propagandat ära tunda, ka oluliselt vähendatud.

  3. Mis on rassism? Kuidas on transseksuaalide, transgenderite ja homoseksuaalidega?
    Kas nad on inimesed või loomad?

Kommenteerimine on suletud