Mineviku demoniseerimine tumestab tänapäeva

nihilistfmnihilist.fm kirjutab. Ahto Lobjakas väidab oma kirjas Hardo Pajulale, et 1917. aastal “võisid Eesti Vabariigi loojafiguurid arutada, kas esimestel vabadel valimistel 1918 lasta valimiskastide juurde ka naised. Tsaari-Venemaal ei lastud, tegu oli pretsedendi loomise, traditsioonide muutmise küsimusega.”

Kogu see käsitlus, mille kohaselt naistele valimisõiguse andmine oli samm Euroopa suunas ja eemale Venemaast, on täiesti ebaajalooline. Eesti Vabariigis toimusid esimesed valimised 1919. aastal ning selleks ajaks oli see küsimus ammu lahendatud, mingeid vaidlusi ei olnud. Naised said Eestis valimisõiguse 1917. aastal Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooni tulemusel. See otsus langetati Peterburis, mitte Tallinnas. Ja seda peeti toona kogu Venemaa, sealhulgas Eesti, progressiivse üldsuse poolt täiesti loomulikuks.

Mitmed naised valiti 1917. aasta juunis Eesti Maapäeva liikmeteks. Naised said võtta osa nii 1917. aasta novembris toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu kui ka 1918. aasta alguses bolševike poolt osaliselt läbiviidud Eesti Asutava Kogu valimistest, mis Saksa vägede pealetungi tõttu nurjusid. Eesti Vabariiki ei olnud siis veel välja kuulutatudki. Võitlus naiste valimisõiguse eest toimus mitte Venemaale vastandudes, vaid oli osa meie ühisest revolutsioonilisest võitlusest….

Edasi loe aga siit:nihilist.fm kirjutab. Ahto Lobjakas väidab oma kirjas Hardo Pajulale, et 1917. aastal “võisid Eesti Vabariigi loojafiguurid arutada, kas esimestel vabadel valimistel 1918 lasta valimiskastide juurde ka naised. Tsaari-Venemaal ei lastud, tegu oli pretsedendi loomise, traditsioonide muutmise küsimusega.”

Kogu see käsitlus, mille kohaselt naistele valimisõiguse andmine oli samm Euroopa suunas ja eemale Venemaast, on täiesti ebaajalooline. Eesti Vabariigis toimusid esimesed valimised 1919. aastal ning selleks ajaks oli see küsimus ammu lahendatud, mingeid vaidlusi ei olnud. Naised said Eestis valimisõiguse 1917. aastal Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooni tulemusel. See otsus langetati Peterburis, mitte Tallinnas. Ja seda peeti toona kogu Venemaa, sealhulgas Eesti, progressiivse üldsuse poolt täiesti loomulikuks.

Mitmed naised valiti 1917. aasta juunis Eesti Maapäeva liikmeteks. Naised said võtta osa nii 1917. aasta novembris toimunud Ülevenemaalise Asutava Kogu kui ka 1918. aasta alguses bolševike poolt osaliselt läbiviidud Eesti Asutava Kogu valimistest, mis Saksa vägede pealetungi tõttu nurjusid. Eesti Vabariiki ei olnud siis veel välja kuulutatudki. Võitlus naiste valimisõiguse eest toimus mitte Venemaale vastandudes, vaid oli osa meie ühisest revolutsioonilisest võitlusest….

Edasi loe aga siit: Mineviku demoniseerimine tumestab tänapäeva

Üks arvamus “Mineviku demoniseerimine tumestab tänapäeva” kohta

  1. Kas autor tahab selle pika artikliga midagi öelda, ka, või targutab niisama? Mul tulevad ka vahepeal ajupeeretused, aga lasen need välja viisakalt, teistest inimestest eemal.

Kommenteerimine on suletud