Lihtne moodus kulude vähendamiseks – muuda dokumentide fonti

garamond - säästa raha, muuda fontSelles artiklis peaks mõtteainet olema kohalikele bürokraatidele, koolidele ja kõigile teistele printeripiinajatele.

USA kooliõpilane, Suvir Mirchandani, käivitas teadsupäevaks projekti, milles käigus otsis ta moodust, kuidas vähendada kooli trükkimisega seotud kulutusi.

Mirchandani uuris paberi säästmise asemel võimalust säästa tinti. Ta uuris nelja fonti Garamond, Times New Roman, Century Gothic ja Comic Sans. Selgus, et kui kool kasutaks Garamond’i, säästaks nad aastas 24% tindile kuluvast rahast, ehk $21 000.

Kasutades tema meetodit arvutati välja, et USA keskvalitsuse kulutused printeritahmale langeks 30% ehk $136 000 000 võrra. Kui sellega liituksid ka osariikide bürokraadid, säästetaks need lisaks $234 000 000.

Kui palju kulutab Eesti riigiaparaat printeritindile?

Lähemalt loe siit: A Simple Printing Solution to Aid Deficit Reduction

Teen to government: Change your typeface, save millions

3 arvamust “Lihtne moodus kulude vähendamiseks – muuda dokumentide fonti” kohta

  1.     *Xercosius*, mida Sina bürokraatiast arvad? Maffia on teadupärast paberivaba – raskendavaks asjaoluks temaga võitlemisel. Kuidas seletada „super-mafiate” bürokraatialembust?

    • Ma ei mäletagi, millal keegi minu jutu-jurast lausa huvitub. Tänan komplimendi eest, et minu arvamus lausa nii palju korda läheb, et seda lausa mult lüsida. :-D

      Küsimusele vastates: mulle meeldib FreeNet’i arendajate lähenemine, kus ressurssikulu-optimeerimist alustatakse neist kriitilistest resurssidest, mis esimesena otsa saavad. Näiteks puhta allika vee sees supeldes ei ole vaja mõelda vee-puudusele, vaid sellele, et ära ei upu. Kõrbes on hapnikku piisavalt, aga surm võib saabuda veepuuduse või kuumuse tulemusel. Erinevalt kõrbest on talvel kriitilise tähtsusega hoopis soojusenergia (küte). Ja nii edasi.

      Super-mafiad ehk Riigid elatuvad röövimisest. Lepalehtedeks mitte-osutuva raha puudus neil nii-naljalt kätte ei saabu. Sõjaliselt võitmatud impeeriumid, näiteks NSV-Liit, Rooma impeerium, jne. on küll kokku varisenud majanduslikel põhjustel, kuid väiksemas mastaabis, mina kui era-isik, parem ärgu üldse avestagugi sellega, et röövlitel rööv-saagist puudust tuleb.

      Mis bürokraatiasse puutub, siis IT muudab toda elu-olu küll efektiivsemaks, kuid andmete sisestamise töö on ikkagi manuaalne. Näiteks majandus-aruannete esitamine. Andmete analüüs, ka NSA-s, SÕLTUB KONTEKSTIST. Sarnaselt koodiraamatule, mis määrab ära koodidena kirjutatud sõnade tähenduse, määrab kontekst ära tõlgendatavate andmete tähenduse. Kontekst on inimeste spetsiifiline ning kuni super-mafiatel puudub võimalus omada täis-automaatset ülevaadet kõigist tava-inimese elu-kogemustest, seni puudub andmeid analüüsival süsteemil ka “koodiraamat”, info konteksti kohta, mille järgi andmeid tõlgendada. Sarnaselt koodiraamatu puudumisele rohkem CPU-võimsust, võimsamad arvutuskeskused, jne. siin ei aita, kui just asendusšifri murdmise stiilis statistilist analüüsi ei hakata rakendama.

      Rääkides elekroonilisest bürokraatiast, siis sealsed andmed on kasulikud vaid siis, kui neid andmeid on võimalik reaalsusega kooskõlaliselt tõlgendada. Isegi “ausa mängu” näitemängus nimega kohtuprotsess sõltub ju tõendusmaterjal kontekstist, viisist, kuidas see saadud on. A la inimese X sõrmejäljed mõrvarelval ei pruugi tähendada, et inimene X mõrvar on, s.t. sõrmejälgede olemasolu tõlgendamine sõltub kontekstist.

      Arvan, et andmete kogumisega on kohati sama lugu, mis iga suvalise esemegrupi, markide, õllepurkide, õllepudelikorkide, vimplite, postkaartide, jne. kogumisega. Pole mõtet koguda asju, millega iial midagi teha ei ole. Kui andmeid ei õnnestu kasutada, pole mõtet neid ka koguda. Tunnistan, et ma ei ole aru saanud, miks super-mafiad ja üldse hierarhilised süsteemid bürokraatia-lembelised on. Minu meelest on hierarhia üldse ebaoptimaalne sotsiaalse süsteemi vorm. Vastupidisel juhul mu enda valikud paljudes küsimustes oleks oluliselt teistsugused, kui need praegu on.

      Tänan lugemast.

  2. Veel lihtsam moodus oleks generic tinte. Printerifirmad myyvad ju oma vedelikke kullast kallimalt..

Kommenteerimine on suletud