Kohtuekspertiis: Eesti Panga ekspresident esitas VEB fondi uurimiskomisjonile võltsitud dokumendi

ERR VEB Fondiga seoses skandaali sattunud keskpanga eksjuht Vahur Kraft esitas oktoobris riigikogu uurimiskomisjonile võltsitud dokumendi, selgus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi analüüsist. Eesti Pank avaldas eelmise aasta alguses auditi, millest selgus, et 1995. aastal koostati keskpangas valeandmetega dokument, millel on Krafti allkiri.

Valeandmeid sisaldavas dokumendis on kirjas, et Vene firmal TSL International oli 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombanki (VEB) suhtes.
Möödunud aasta oktoobris esitas aga Kraft riigikogu uurimiskomisjonile kaks kirja, millega soovis tõendada, et TSL Internationalil oli tõepoolest külmutatud nõue 32,3 miljoni dollari ulatuses.

Uurimiskomisjonil tekkis kahtlus Krafti esitatud kirjade autentsuse suhtes, mistõttu pöördus komisjon jaanuaris Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole. “Dokumendiuuringu tulemused kinnitasid uurimiskomisjoni kahtlusi,” kinnitas täna komisjoni esimees Rainer Vakra.

Kuna üks Krafti esitatud kiri osutus ekspertide hinnangul võltsinguks, palus komisjon viia läbi täiendava analüüsi ka teise kirja autentsuse kontrolliks.

Vakra sõnul ei ole teada, kes kirja võltsis, kuidas võltsitud kiri Krafti kätte sattus ja kas Kraft on kirja võltsitusest teadlik. “Kuriteotunnuste olemasolul saab need asjaolud välja selgitada uurimisasutus,” märkis Vakra.

Kraftilt ei ole ERR-i uudisteportaalil õnnestunud täna kommentaari saada.

Audiitorfirma Rödl & Partnerid partner Mart Nõmper, kes möödunud aastal analüüsis Krafti palvel VEB fondi teemalist auditit, ütles täna ERR-i raadiouudistele, et Krafti esitatud lisadokumente tema ei analüüsinud.

“Ma ei oska kuidagi kommenteerida ja ei ole kunagi arvamust avaldanud, kas need Eesti Pangas või kuskil mujal olevad dokumendid on võltsitud või mitte,” kinnitas ta.

Keskpank: 1995. aastal valetati ilmselt sihilikult

Eesti Pank kinnitas möödunud aastal auditi tulemusi kommenteerides, et 1995. aastal koostatud valeandmetega kirja puhul oli tegu tõenäoliselt sihiliku valetamisega.

“Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega,” kinnitas keskpank.

Nõue 32,3 miljonit kattus üsna täpselt valitsuse, keskpanga, riigile kuulunud Põhja-Eesti Panga ja TSL-i omaniku teise firma nõuete summaga.

Sihtasutuse VEB endine juhataja on väitnud, et kõnealuses kirjas TSL Internationali näidatud nõude taga olid tegelikult sel ajal valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõuded. TSL oli nimelt enne raha kättesaamist nõudeid kokku ostnud.

Kiri aitas TSL-il VEB-ist raha saada, kuna Venemaa oli teatanud, et avab oma riigi residentidest juriidilistele isikutele külmutatud arved ja annab summade vastu riigi võlakirju.

Kraft kinnitas möödunud aastal auditit kommenteerides, et ei ole valeandmeid sisaldavaid dokumente allkirjastanud teadlikult.

“Olen oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid või ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente,” rõhutas Kraft.

“Kõik olulised otsused VEB fondi küsimustes on langetatud institutsionaalselt, millega kellegi võimalikud subjektiivsed eesmärgid on viidud miinimumini.”

Riigiprokuratuur kinnitas juba üle-eelmisel aastal, et dokumendis võivad olla valeandmed, kuid uurima seda ei hakatud, sest kuritegu oleks aegunud.

VEB fond loodi, kui Nõukogude Liidu lagunedes külmutas VEB Moskvas 850 miljoni krooni väärtuses Eesti ettevõtete varasid. Riiklikku fondi koondati nõuded VEB-i suhtes.