Kodune salanuhk – nutiteler

samsung edastab, keegi kolmas kuulabSamsung on nüüd peenikeses kirjas märgituna kasutajaõpetuses välja öelnud ammu aimatud saladuse: pidevalt kõnetuvastust teostav süsteem võib edastada infot ka kolmandatele osapooltele. Esimese viitega küll teenuse parendamiseks ja tehniliste andmete kogumiseks, kuid edasine manitseb, et tasuks ettevaatlik olla paroolide ja muu isikliku andmestiku esile kutsumisel kuna ka need võivad kõnetuvastuse abil baidijadana kusagile kellegi andmelattu. Tõele au andes peaks taolist peent kirja ootama suvalise kõnetuvastust pakkuva lahenduse juures – tarku koduabilisi või nutikodu lahendusi on ilmumas kui seeni peale vihma ning see, kes ja kuidas pealt kuuldud sõnu omakorda näha või kuulata saab, peaks olema puust ja punaselt välja toodud.

2 arvamust “Kodune salanuhk – nutiteler” kohta

  1. Ega Te ju tegelt ei tea, mille peale Teie android-telefon kodus oma akut kulutab. Mul on juba ammu mõttes olnud teha telefoni-hoidja, kus piltlikult öeldess 2 liivakoti-taolise padja vahele, on pandud telefon koos mikrofoniga. Mikrofoni signaal läheks kõigepealt mõnda odavasse, helisageduslikku, operatsioonivõimendisse, sealt odava, mõne-eurose mikrokontrolleri Analoog-digitaal-muundurisse, kus digitaalselt signaali lävestatakse ning tarkvaraliselt teada saadakse, et signaali tugevus ületab niisama-sahina ehk millal telefon heliseb. Sealt edasi on fantaasia küsimus, et kas mikrokontroller lülitab valjuhääldi võimendil voolu sisse või pinistab ise valjuhääldit mingi enda lihtne-kiire-progreda-oleva-retro-arvuti-tooniga.

    Nürimeelse voolu sisselülitaja peaks saama odavamail juhtumil teha 50 sendi eest, ühendades 2 2N2219 tüüpi transistori paralleeli, ühendades kummagi baasi üks mikrokontrolleri jalg. Proovisin, et ainuüksi üks selline transistor suudab, soojaks minnes, väikest elekrimootorit ringi ajada. Toimivad ilusti 5V’ga, nagu TTL. Muidugi, võimalus on ka see, et panna üks neist 2N2219’test mikrokontrolleri jala külge ja siis tolle transistori külge paralleelselt 4 transistori, millest osa ühendub valjuhääldiga ja ülejäänud osa valgusdioodide või mõne vana-aegse retro-taskulambi-pirniga. Ma ei tea, pole seda veel järgi proovinud, aga see on siin, praegu kommentaari kirjutades, tekkiv esmane, võibolla loll, mõte.

    Mingi idee võiks olla ka Schmitt-trigeri põhine lävestamine. Siis ei pea mikrokontrollerit progrema ja seda peaks olema võimalik luua operatsioonivõimendi põhiselt, mis omakorda peaks tähendama, et kogu skeem võiks lihtsamal juhul koosneda vaid eelnevalt mainitud transistoridest, takistitest, ühest LM324 mikroskeemist. Mõni takisti peaks olema potensiomeeter, läve seadistamiseks.

    Ma ei tea, kas see idee üldse toimib. Pole veel (2015_02) katsetanud.

    • Väga huvitav mõte.
      Mul vedeleb siin üks Arduino maketeerimise plaat (bread board). Mingid traadid, takistid, üks kahe realine LCD, N-Channel Power MOSFET IRF150 ja üks IRL540N. Mingi dioodid on kah olemas ja üks punane valgusdiood.
      Kas sellest saaks midagi kokku panna? Mikrit pole aga näen karbis ühte PC seest pärit “kõlarit” mis oskab ainult piiks teha.
      Kas nendest saaks midagi kokku klopsida? (me ei tea elektroonikast midagi kuid skeemi abil saan asjad kokku küll)

Kommenteerimine on suletud