Kas valitsus himustab sõda?

Gay Obama Bomb EstoniaKuna Eestil pole siiani mingit erilist kana Venemaaga kitkuda olnud (va mõned tillimõõtmised), lasti end sõjanäljastel jänkidel pehmeks rääkida ning seoses sellega saatis Kaitseministeerium täna hommikul kooskõlastamisele valitsuse korralduse eelnõu, millega määratakse ära Eestis paiknevate USA väeüksuste õigused kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamisel.

ERR kirjutab veel, et USA on otsustanud teha Eestisse Atlantic Resolve operatsiooni käigus investeeringuid, vajavad Ühendriigid ressursi kasutamise tingimuste kokkuleppimist Eesti valitsusega.

Kokkuleppe eesmärk on reguleerida Ameerika Ühendriikide relvajõudude ja nende lepinglaste kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutust.

Kokkuleppe eelnõu koosneb 16 lõigust. Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel ning see jõustub vastunoodi saatmise kuupäevast. Lepe kehtib kaks aastat ning poolte kokkuleppel võib seda pikendada.

Kokkuleppe kohaselt annab Eesti USA relvajõududele ja nende lepinglastele takistamatu juurdepääsu kokkuleppega hõlmatud tegevustega seoses järgmistele aladele: Ämari lennubaas, Keskpolügoon, Tapa linnak ning muud ehitised ja alad Eesti territooriumil, mida Eesti võib tulevikus kasutamiseks anda.

Isikute liikumine kaitseväe territooriumil on piiritletud ainult konkreetse liikumis- ja läbipääsuvajadusega, mis on eelnevalt kokkuleppega määratletud. Turvaaladele pääsu eelduseks on vastava taseme salastatud teabe juurdepääsuluba.

Kokkulepe ei reguleeri Ühendriikide relvajõudude Eesti territooriumile lubamist, mis tähendab, et vastavalt kehtivale õigusele peab loa selleks andma kaitseminister või valitsus.

Leppes defineeritakse „takistusteta ligipääs“, mis hõlmab USA relvajõudude, lepinglaste ja relvajõudude poolt käitatavate sõidukite, laevade ja õhusõidukite piiramatut juurdepääsu ehitistele ja aladele ning nende kasutamist külastuste, väljaõppe, õppuste, mitme riigi väljaõppe, läbisõidu, toetuse ja sellega seotud tegevuste eesmärkidel.

Kokkuleppe eelnõuga hõlmatud tegevused on väljaõppe- ja elamistingimuste parandamine ning Ameerika Ühendriikide relvajõudude varustuse eelpaigutamine.

Ükski nimetatud ala ei lähe USA relvajõudude ainukasutusse. Kaitsevägi peab vastavalt enda protseduuridele ja julgeolekukaalutlustele hindama, kuidas on kõige otstarbekam tagada takistusteta ligipääs.

Kokkuleppega lubatakse Ameerika Ühendriikide relvajõududel kasutada kõiki õigusi nende ainukasutusse antud kokkulepitud ehitiste ja alade piires, mis on vajalikud nende kasutamiseks, toimimiseks, kaitseks või kontrolliks.

Kõnealuse lõigu kohaselt on USA relvajõudude ainukasutusse antud ehitistes ja aladel neil õigus tagada seal kord ning võtta kasutusel meetmeid nende alade ja ehitiste kasutamiseks ja toimimiseks.

See lubab ka rakendada väekaitse põhimõtteid nendel aladel ja ehitistes oma relvajõudude ja lepinglaste kaitseks.

Õigus kaitsta enda vara ja isikuid tuleneb ka iga riigi enda õigusest tulenevast õigusest hädakaitsele ning seda rakendatakse hädakaitse piirides.

Eesti annab kokkulepitud ehitised ja alad oma liitlase relvajõudude kasutusse ilma rendi või sarnaste kuludeta, kaasa arvatud ehitised ja alad, mida kasutavad ühiselt USA relvajõud ja Eesti Kaitsevägi.

Ameerika Ühendriikide relvajõud katavad kõik vajalikud tegevus- ja hoolduskulud, mis on seotud ehitiste ja alade kasutamisega nende poolt.

Eesti ei või liitlaste kohalolekust renditulu teenida, kuid võib nõuda jooksvate kulutuste hüvitamist.

Eesti annab Ühendriikide relvajõududele õiguse teha kokkulepitud ehitistel ja aladel ehitustöid, ümberehitamist ja parendusi.

Kokkuleppega annab Eesti USA relvajõududele ka õigus eelpaigutada ja ladustada kaitsealast varustust, varusid ja inventari. Varustuse asukohad on USA relvajõudude ainukasutuses.

Kõnealune eelpaigutatud varustus, samuti Eestisse toodud või siin omandatud muu vallasvara ja ümberpaigutatavad objektid jäävad Ameerika Ühendriikide omandisse ning neil on ka õigus seda kasutada ja käsutada.

Põhimõte, et Ameerika Ühendriigid jäävad eelpaigutatavate vara omanikuks, nõuab Eestilt ka teatavate julgeolekunõuete täitmist – eelkõige tähendab see vara asukoha valvamist kaitseväe poolt.

Allikas:Kuna Eestil pole siiani mingit erilist kana Venemaaga kitkuda olnud (va mõned tillimõõtmised), lasti end sõjanäljastel jänkidel pehmeks rääkida ja seoses sellega saatis Kaitseministeerium täna hommikul kooskõlastamisele valitsuse korralduse eelnõu, millega määratakse ära Eestis paiknevate USA väeüksuste õigused kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamisel.

ERR kirjutab veel, et USA on otsustanud teha Eestisse Atlantic Resolve operatsiooni käigus investeeringuid, vajavad Ühendriigid ressursi kasutamise tingimuste kokkuleppimist Eesti valitsusega.

Kokkuleppe eesmärk on reguleerida Ameerika Ühendriikide relvajõudude ja nende lepinglaste kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutust.

Kokkuleppe eelnõu koosneb 16 lõigust. Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel ning see jõustub vastunoodi saatmise kuupäevast. Lepe kehtib kaks aastat ning poolte kokkuleppel võib seda pikendada.

Kokkuleppe kohaselt annab Eesti USA relvajõududele ja nende lepinglastele takistamatu juurdepääsu kokkuleppega hõlmatud tegevustega seoses järgmistele aladele: Ämari lennubaas, Keskpolügoon, Tapa linnak ning muud ehitised ja alad Eesti territooriumil, mida Eesti võib tulevikus kasutamiseks anda.

Isikute liikumine kaitseväe territooriumil on piiritletud ainult konkreetse liikumis- ja läbipääsuvajadusega, mis on eelnevalt kokkuleppega määratletud. Turvaaladele pääsu eelduseks on vastava taseme salastatud teabe juurdepääsuluba.

Kokkulepe ei reguleeri Ühendriikide relvajõudude Eesti territooriumile lubamist, mis tähendab, et vastavalt kehtivale õigusele peab loa selleks andma kaitseminister või valitsus.

Leppes defineeritakse „takistusteta ligipääs“, mis hõlmab USA relvajõudude, lepinglaste ja relvajõudude poolt käitatavate sõidukite, laevade ja õhusõidukite piiramatut juurdepääsu ehitistele ja aladele ning nende kasutamist külastuste, väljaõppe, õppuste, mitme riigi väljaõppe, läbisõidu, toetuse ja sellega seotud tegevuste eesmärkidel.

Kokkuleppe eelnõuga hõlmatud tegevused on väljaõppe- ja elamistingimuste parandamine ning Ameerika Ühendriikide relvajõudude varustuse eelpaigutamine.

Ükski nimetatud ala ei lähe USA relvajõudude ainukasutusse. Kaitsevägi peab vastavalt enda protseduuridele ja julgeolekukaalutlustele hindama, kuidas on kõige otstarbekam tagada takistusteta ligipääs.

Kokkuleppega lubatakse Ameerika Ühendriikide relvajõududel kasutada kõiki õigusi nende ainukasutusse antud kokkulepitud ehitiste ja alade piires, mis on vajalikud nende kasutamiseks, toimimiseks, kaitseks või kontrolliks.

Kõnealuse lõigu kohaselt on USA relvajõudude ainukasutusse antud ehitistes ja aladel neil õigus tagada seal kord ning võtta kasutusel meetmeid nende alade ja ehitiste kasutamiseks ja toimimiseks.

See lubab ka rakendada väekaitse põhimõtteid nendel aladel ja ehitistes oma relvajõudude ja lepinglaste kaitseks.

Õigus kaitsta enda vara ja isikuid tuleneb ka iga riigi enda õigusest tulenevast õigusest hädakaitsele ning seda rakendatakse hädakaitse piirides.

Eesti annab kokkulepitud ehitised ja alad oma liitlase relvajõudude kasutusse ilma rendi või sarnaste kuludeta, kaasa arvatud ehitised ja alad, mida kasutavad ühiselt USA relvajõud ja Eesti Kaitsevägi.

Ameerika Ühendriikide relvajõud katavad kõik vajalikud tegevus- ja hoolduskulud, mis on seotud ehitiste ja alade kasutamisega nende poolt.

Eesti ei või liitlaste kohalolekust renditulu teenida, kuid võib nõuda jooksvate kulutuste hüvitamist.

Eesti annab Ühendriikide relvajõududele õiguse teha kokkulepitud ehitistel ja aladel ehitustöid, ümberehitamist ja parendusi.

Kokkuleppega annab Eesti USA relvajõududele ka õigus eelpaigutada ja ladustada kaitsealast varustust, varusid ja inventari. Varustuse asukohad on USA relvajõudude ainukasutuses.

Kõnealune eelpaigutatud varustus, samuti Eestisse toodud või siin omandatud muu vallasvara ja ümberpaigutatavad objektid jäävad Ameerika Ühendriikide omandisse ning neil on ka õigus seda kasutada ja käsutada.

Põhimõte, et Ameerika Ühendriigid jäävad eelpaigutatavate vara omanikuks, nõuab Eestilt ka teatavate julgeolekunõuete täitmist – eelkõige tähendab see vara asukoha valvamist kaitseväe poolt.

Allikas: Valitsus sõlmib USA-ga kokkuleppe, mis määrab ära Ühendriikide relvajõudude õigused Eestis

3 arvamust “Kas valitsus himustab sõda?” kohta

    • Teema pilt on küll imelik.

      See on ju Obama :) Kas Rõiva pea poleks parem olnud?

  1. Meie valitsus harjutab külma sõda, mis muud. Kaitseministeeriumi ametnikud on veendunud selles, et Eesti julgeolekut tagavad kõige paremini siinviibivad USA sõjaväelased. Ning tulevalt peetakse Eesti julgeolekut paremaks kui kunagi varem nüüdse iseseisvusaja jooksul. Niiet tuleb välja, küüniline tõdemus justkui Ukraina kodusõda on parandanud meie riiklikku julgeolekut.

    Kui meie riik saab sõjast Ukrainas sedamoodi kasu (see pole minu arvamus, vaid KM ametniku oma), kas siis poleks õigustatud mõned sajad sõjapõgenikud sealt enda õlule võtta. Oleks kooskõlas euroopalike põhiväärtustega ja puha.

Kommenteerimine on suletud