Kas eestlus on elujõuline?

Professor Martin Ehala Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool

Professor Martin Ehala
Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool

Novaator.ee‘s küsitakse, et kas eestlus on elujõuline. Eesti kirjakeelega käib väljasuremise müüt kaasas juba selle tekkimisest alates. Meie keel on väga hästi arenenud, kuid saabuva rahvastikukriisi valguses muutuvad eesti keele kõige suuremaks vaenlaseks eestlased ise. Suhtume põlastavalt aktsendiga rääkivatesse väliseestlastesse ja oleme pidevas kaitseseisundis, rääkis emakeelepäeva loengus Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala.

Ehala sõnul nimetasid juba Faehlmann ja Kreutzwald eesti keelt hääbuvaks. Nüüd, ligi 170 aastat hiljem pole eesti keelel maailma ligi 6000 keele hulgas midagi häbeneda.

Arengutasemelt oleme samal pulgal kõige suuremate keeltega. Eesti keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel. Selles keeles saab õppida nii algkoolides kui ülikoolis. Me kirjutame eesti keeles romaane ja luuletusi, teeme teatrit ja filme. Keeletehnoloogia on arenenud sama hästi kui suurtel keeltel.

Iga aastaga teeb üha rohkem muret rahvastiku väljavool ja Eestisse jääjate vananemine.

Ehala sõnul peab arvestama sellega, et keel vajab elusolekuks ressursse ehk raha. Kui eestlased ei suuda seda enam pakkuda, hakkab keel hääbuma. Eestlase kestmine ei sõltu Ehala arvates mitte niivõrd rahvastikuprotsessidest vaid sellest, kuidas me eestlust mõistame.

Tüüpiline eestlane on seotud maailmapildiga, mida Ehala nimetas Väike-Eestiks. Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara. Paraku jääb Väike-Eesti demograafiliste muutuste tõttu üha väiksemaks.

Ometi on selle kõrval olemas Suur-Eesti: sinna kuuluvad Eestis elavad ja eesti keelt oskavad muulased, Soomes ja Brüsselis töötavad eestlased, üle kogu maailma segaperedes sündinud lapsed, kelle üks vanem on eestlane.

“Praegu on Suur-Eesti Väike-Eesti soovimatu laps, teda ignoreeritakse ja tõugatakse eemale,” sõnas Ehala. Me ei loe nii-öelda pooleestlasi enda hulka ning arvame ka aktsendiga rääkijad eestlaste hulgast välja. Väike-Eesti ei talu kaksikidentiteeti ja nõuab täielikku lojaalsust eestlusele. See maailmapilt on suures mõttekrambis ja kaitseseisundis. Iga kriis – pronksiöö, Gruusia sõda, Krimmi praegused sündmused – suurendab seda krampi veelgi.

Väike-eestlased usuvad, et kui olla piisavalt tubli ja töökas, siis võib midagi paraneda. Ehala väitel on see pettekujutlus. Inimesed, kes räägivad, et kahaneva rahvastikuga Eestis on puhas loodus ja tore elada, vääriksid Darwini auhinda kitsarinnalisuse tõttu väljasuremise eest.

Professor pakkus välja, et praegu on viimane aeg asuda kiiresti Väike-Eestit ja Suur-Eestit ühendama. Rahalist tuge peaks pakkuma üle kogu maailma tegutsevatele eestlaste kooridele, pühapäevakoolidele ja laste mängurühmadele. Samuti on vaja toetada kultuurivahetust väliseestlastega.

Suur-Eesti peab kasvama ka Eesti enda sees – eri rahvused peavad saama koos elada ja töötada, mitte elama eraldatult üksteise kõrval. Selleks tuleks soodustada kõikvõimalike töökohtade teket, kus eri rahvusest inimesed tegutseksid koos.

Suur-Eesti ehk idee erineva kultuuritaustaga inimeste kooselust võikski Ehala arvates olla eestlastele sobilik väljakutse. Eestluse eksistentsi probleemid on seotud eestluse vaimulaadiga. Eestlaste viimane suur moraalne eesmärk oli vabaks saamine. Praegu meil sellist sihti silme ees pole.

Professor Martin Ehala ettekannet saab vaadata UT TV-st.

10 arvamust “Kas eestlus on elujõuline?” kohta

  1. Alguses päris asjalik jutt aga mingi hetk läheb ta üle rahvusest riigile (osaliselt siis see Suur Eesti) ja siis kisub päris rappa.
    Keegi ei hakka mind inglaseks pidama, kui ma sinna kolin ja seal mingi aja elan.
    Eriti veel siis, kui ma olen seal 40+ aasta elanud aga keeldun kohaliku keet õppimast ja seda rääkimast.

    Me ei loe nii-öelda pooleestlasi enda hulka ning arvame ka aktsendiga rääkijad eestlaste hulgast välja. Väike-Eesti ei talu kaksikidentiteeti ja nõuab täielikku lojaalsust eestlusele. See maailmapilt on suures mõttekrambis ja kaitseseisundis. Iga kriis – pronksiöö, Gruusia sõda, Krimmi praegused sündmused – suurendab seda krampi veelgi.

    Välismaalane on välismaalane. Kas ta tõesti arvab, et kui eestlane elab 10 aastat Soomes, saab temast soomlane? Unista edasi!
    Olen täiesti kindel, et just see jonn on ainus asi, mis on meie keelt ja rahvust nii kaua elus hoidnud.
    Multi-kulti lembus oleks aidanud meid siit juba 60 aastat tagasi minema pühkida. Aga näed, sittagi! Vandid ei saanud sellega kuidagi hakkama, kuigi nad proovivad seda siiani.

    Rahalist tuge peaks pakkuma üle kogu maailma tegutsevatele eestlaste kooridele, pühapäevakoolidele ja laste mängurühmadele. Samuti on vaja toetada kultuurivahetust väliseestlastega.

    Kodus sama seltskond praktiliselt nälgib! Kas on veel mõni loll idee?
    Äkki saaks asjad enne kodus korda nii, et inimesed siit ära ei jookseks – kaks kärbest ühe hoobiga.

    • Sekundeerin IPA kommentaaris välja toodud ideele, et kodus sama seltskond praktiliselt nälgib ja nälgiva seltskonna poolne välismaa rahvastikutingimustes äri tegevate eestlaste kultuuriürituste finantseerimine ei ole marurahvuslase pilgu läbi vaadates kõige targem mõte.

      Mulle on ikka aastaid meeldinud iroonitseda selle hüpokraatia teemal, mida marurahvuslastest ja e-riiki promovad IRL’i poliitikud viljelevad: parteisid rahastatakse iga jumala aasta miljonite eurodega kuid 20 aasta jooksul ei ole siia-maani toime tuldud 1 miljoni euro kulutamisega selleks, et luua avatud tarkvara-põhine, vaba litsensiga, teek, mille abil kõik eesti tarkvara-firmad, Skype kaasa arvatud, saaks oma tarkvarasse eesti keele kõnetuvastuse ja kõnesünteesi lisada.

      Akadeemikud on tegelikult eesti keele kõnesüntesaatori täitsa teinud ja propagandana on 2003. aastal selle eest isegi preemiaid jaganud, kuid praktikas on seis selline, et need süntesaatori-loojad on riigi finantseeringu alusel loonud oma ärile suletud tarkvara ning teistele tarkvara-firmadele avatud tarkvarana midagi ei eksisteeri.

      Teemal, kuidas poliitikud kasutavad oma isikliku suurkorporatsiooni, AS Eesti Vabariik, resursse viisil, mis on vastuolus tolle suurkorporatsiooni propaganda-kampaaniaga leiab teisigi. Näiteks maksu-raha eest on loodud eesti ala maakaartide andmestik ja infosüsteem, kuid kui tavakodanik, kelle “hüvanguks” antud projekt loodi, neid andmeid kasutada soovib, peab ta litsensi ostma, nagu suvalise muu era-firma korra.

      Mis veel eriti huvitav, kunagi oli mingi Brüsseli küsitlus, et kudas Euroopa tasandil valitsuste poolt maksuraha eest loodud andmestikke reguleerida tuleks ning tolle küsimustiku koostajad pidasid, nii nagu mina neid küsimusi mõistsin, oma mõtetes küll ise-enesest mõistetavaks, et kõigepealt tehakse maksuraha eest projekt ära, tasutakse arendustööde eest, ning siis hakatakse neile samadele inimestele, kellelt juba projekti arenduseks raha oli välja pommitud, projekti tulemust müüma.

      JOKK-adi-JOKK ja lambad muudkui maksavad.

  2. Ehala sõnul peab arvestama sellega, et keel vajab elusolekuks ressursse ehk raha.

    On üks populaarne aga täiesti mittetõne mõte. Jätkuks mõttele, et demograafiaprobleeme on võimalik raha abil lahendada (vanemapalk jne).

    Raha eest võib keelt õpetada, kuid õpitu ununeb ruttu, kui huvi pole. Püsivat huvi aga rahaga üldiselt pole võimalik osta välja arvatud ehk palgatöö, mida ilmselt professor silmas siiski ei pidanud. Kui inimestel on huvi, siis leitakse ka raha. Ehk siis Martin Ehalal on põhjus ja tagajärg pöördesse läinud.

    • Fakt on, et Põhja-Eesti keel kujunes “ametlikuks eesti keeleks” just tulenevalt majanduslikest põhjustest.

      Mis puutub inglise keele kui maailmakeele levikusse, siis selle põhjust ma ei tea. Kahtlen, et see on seotud 2. Maailma-sõjaga ja sellele järgnenud protsessidega, kus NSV-Liit, kus “maailmakeeleks” oli vene keel, varises majanduslikel põhjustel kokku. Kunagi tehti tipp-teadust prantsuse keeles ning enne 1. maailmasõda võis vast maailma eliit-keeleks lugada saksa keelt, sest just Saksamaa oli Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuuri ning teaduse tipp-keskus.

      Tänapäevalgi on nii, et peamine põhjus, miks eestlased, mina ise kaasa arvatud, soome keelt õpivad, on just majanduslik. Ma ei kujuta ette, mida Hr. Ehala selle raha-allikana, mille abil eesti keele oskus paksult kinni maksta, näeb. Idee, et röövime rahvalt, peenemalt öeldes, maksustame, ning siis kokku-röövitud raha hakkame sellele samale, niigi vaesuses virelevale, rahvale uhke kommunismi tähe all tagasi jagama, võimaldab küll ümber-jagamist teostaval seltskonnal hästi ära elada, aga rahvast küll rahvalt endalt ära röövitud rahast murdosa tagasi andmisega ära ei osta. Arvan, et pigem on nende inimeste majanduslikud võimalused, kes AINULT vene keelt oskavad, s.t. inglise keelt ka üldse ei oska, paremad kui neil inimestel, kes AINULT eesti keelt oskavad. Juba ainuüksi Tallinnas kui eesti ala rikkaimas piirkonnas kõneleb 50% elanikkonnast ema-keelena vene keelt.

      Selles mõttes on muidugi omamoodi iroonia, et Võro keel on seoses majanduslike põhjustega enam-vähem välja-surnud ning Tallinnas kui rikkaimas eesti piirkonnas 50% inimestest räägib ema-keelena vene keelt. See, et paljud eestlased veel soome keelt otsa õpivad, lisaks niigi olemas olevale inglise keele oskusele, jätab need mitte-materjaalsetest väärtustest, õhust ja armastusest, “elatuvad” maru-patrioodid rahvast tühjenevasse Lõuna-Eestisse üpris nukrasse seisu. Omamoodi vaatepilt: välja-surnud majandusega Tartus kui Lõuna-Eesti pea-linnas, kus Ansip linnapeane ei suutnud pika aja jooksulgi Euroopaga lennu-ühendust ära organiseerida, sõltumata sellest, et Tartu Raadi lennuväli oli NSV-Liidu ajal Euroopa pommitamiseks mõeldud pommitajatele suurepärane asukoht, on Euroopasse suunduvate lennukite asemel Raadil uhke, eurorahadega ehitatud, majanduslikel põhjustel välja-surnud keelte ja kultuuride (eesti keel, Võro keel) muuseum. RIP :-D

      • Jah muidugi, majanduslikult oleks kõige efektiivsem, kui inimesed oskaksid Englishis või Esperantos oma 3000 sõna. Nagu kirjutad ei ole õppija jõukusel ja huvil mingit seost. Mis oli ka minu sõnum.

        Keeled ei sure välja mitte ‘majanduslikel’ põhjustel, vaid sellepärast, et kogukonnad, kes murdeid v väikekeeli kasutavad hävinevad ja hävinevad paikkondlikud iseärasused. Kui rahvusriigi eesmärk on säilitada ja kaitsta mingi territooriumi keelelis-kultuurilisi iseärasusi siis võiks öelda, et Eesti riik ei täida oma põhifunktsiooni ning seda sugugi mitte sellepärast et pole raha.

        • Tänan vastuse eest. :-)

          Oskab keegi äkki seletada, miks analüüsivõimet omavad inimesed kohati täiesti siiralt Jumalasse ja kogu sellesse muinasjuttu usuvad? Ma mõtlen selle küsimuse all siiraid usklikke, mitte kirikupäid, kes kirikuga suurepärase raha-mudeli pärast tegelevad.

          Kui sellele küsimusele vastus leida, siis on ehk aru-saadav ka see, miks super-mafiate ehk riikide üks kahest alustalast, propaganda, nii efektiivne on? (Teine kahest riikluse alus-talast on vägivald.) Ma saan aru, et kui inimesed ei võta mõtlemiseks aega, siis nad teevad lollusi, ebaõnnestunud otsuseid, kuid inimestel ju on võimalus mõtlemiseks aega võtta ja erinevalt koertest/kassidest nad ka küündivad mõtlema.

          Ma eriti ei usu, et probleem on selles, et umbes 60% elanikkonnast pole kunagi ülikooliga tudengi rollis kokku puutunud. Klassikaline klišee on ju Apple üks asutajatest, Steve Jobs, kes põrus ülikoolis ning Bill Gates sai oma doktorikraadi ka pika-pika aja jooksul, pärast oma äri püsti saamist. Laulja Madonna näib olevat omamoodi huvitav juhtum: RIAA toetajana näib tegu olevat suhteliselt juhmi inimesega, kes intellektuaaliks küll kohe kuidagi ei kvalifitseeru, kuid samal ajal on ta töökas ning ta näib olevat enam-vähem kõigist meist, kindlasti minust, äriliselt andekam ja nutikam.

          • Oskab keegi äkki seletada, miks analüüsivõimet omavad inimesed kohati täiesti siiralt Jumalasse ja kogu sellesse muinasjuttu usuvad?

            Äkki see aitab neil parem inimene olla? Võimalik, et nende oma moraalne kompass on paigast ära aga kuna nad on piisavalt intelligentsed, saavad nad sellest ise õigel hetkel aru (enne, kui hilja). Võimalik, et religiooni poolt pakutav eetika/moraali koodeks aitab neil parem olla ja uskuda, et miski “kontrollib” aitab seda koodeksit järgida.
            Egoism? Usk, et “kõike jälgiva ja valitsev” pöörab nendele erilist tähelepanu.
            Mingid hirmud või sügavamad hingelised probleemid, mida ise lahendada ei suudeta.

          • tühi tass ja võõras jumal

                Asi on väga lihtne – esimest korda inimkehasse reinkarneerunud hing on rohkem loom, kui inimene. Nende nn. „uuesti sündimine” millalgi teismelise eas (mil tuleb võtta vastutus enda eest endale) tähendabki taipamise algust, et enam ei olda ainult loom …
                Loom looduses on nagu laps inimühiskonnas – kust saab sealt võetakse luba küsimata – varastamine on lapsele ja loomale loomupärane. Aga ühel heal päeval jõuab meie uuele inimhakatisele kohale¹, et inimühiskonnas mängitakse millegipärast mingite teiste reeglite järgi, millede alusel paljud senised tegevused (varastamine – valetamine, petmine, tapmine) loetakse kuritegudeks². Tekivad süümepiinad, stress ja foobia politsei ees. Justkui tagaaetud saakloom, põgeneb nüüd meie kangelane senitundmatu kolli eest kambast kampa – litsid, narkootikumid ja rohkem raha – aga miski ei aita …
                Kuni ühel eriti koledal päeval jõuab kurnatu kirikusse – „Halleluuja! ‘Meie’ kadunud hingeke on tagasi!” – käed pannakse pea peale ja nutetakse/röögitakse ohvri aruke sirgeks – totaalne ajuloputus – hüpnoos, needmine ja posimine … ikka selleks, et on vaid üks jumal ja see on „juudi” jumal – tühja tassi vala mida tahad …
            —————-
            ¹ Jõutakse alateadliku arusaamiseni igivanast tõest – kõik teavad.
            ² Miks, sellest päriselt aru veel ei saa (keda huvitab, see mõtisklegu, milleks inimene võimeline on – väest ja vastutusest …); selleks tuleb veel mitmeid kordi inimesena tagasi tulla …

            ps Miks on Sul kaks kontot (xercosius, martin_vahi_v2)? Kaks erinevat arvutit tööl ja kodus? Niisama, huvi pärast …

  3.     Siiski, kas „Väike-Eesti” on „Suur-Eesti” osa või sellest eraldi? Või on hoopis „Suur-Eesti” „Väike-Eesti” osa?

Kommenteerimine on suletud