Java päevad on loetud

javaErinevate ajaveebipostituste ning muude tähelepanekute põhjal on Oracle eelistanud elimineerida Java kui tõeliselt avatud tarkvara. Minu poolse täpsustusega tsitaat näeb välja selline:

Oracle provided the EC (täpsustus: EC on väljendi “Executive Commitee” lühend) with a Java SE 7 specification request and license that are self-contradictory, severely restrict distribution of independent implementations of the spec, and most importantly, prohibit the distribution of independent open source implementations of the spec.

Huumorina on välja käidud isegi idee, et sarnaselt Oracle poolt Sun Microsystems’i varadega kaasa tulnud OpenOffice’ga võiks arendajad luua Java haru, Lava, andes selle hallata mittetulundusühingule, mille nimeks oleks Lava Foundation.

Näiteks rootslaste MySQL on soomlaste juures uue elu sisse saanud MariaDB nimelise tootena, mis peaks toimima kõigi PHP MySQL’i liidestega. Võrdluseks: aastal 2013 praktiliselt välja surnud andmebaas nimega Drizzle erineb MariaDB’st selle poolest, et MariaDB on MySQL’iga tagasiühilduv, kuid Drizzle oli/on Rackspace poolse palgaraha eest arendatud suuremahuliste muudatustega MySQL’i haru.

Praktilise järeldusena võib öelda, et kui Java üldse kuskil edasi elab, siis vaid Google Androidil, mille jaoks loodi Dalvik-u-nimeline virtuaalmasin peamiselt põhjusel, et Google soovis Sun Microsystems’i Java virtuaalmasina litsensi pealt raha kokku hoida. Põhjus, miks Android’ile üldse programmeerimiskeeleks Java valiti, seisnes Java populaarsuses nii väljaspool Google arendusmeeskondi kui ka Google enda arendusmeeskondades. Kui tänu Oracle tegevusele (ja minut.ee lugejaskonna trenditeadlikkusele) Java populaarsus väheneb, muutub Androidigi korral populaarsemaks mõte, et Android peaks Java asemel mõnda muud keelt kasutama, nagu Sun Microsystems’i Java keele arendajate poolt Java puuduste ületamiseks loodud Scala’st veel vähe oleks.

Veebitarkvaraga on Java “surm” seotud peamiselt viisil, et Java’s kirjutatud andmebaasidest, näiteks Cassandra ja H2, ei tasu sõltuda. Suurkorporatsioonide maailmas tõenäoliselt eriti midagi ei muutu. Suurkorporatsioonides kasutatakse isegi veel COBOL’it, kuid vabakutselistel ning väikefirmadest tööd otsivatel inimestel saab COBOL-i-laadsete keelte ekspertidena raske olevat. Võib öelda, et isegi tarkvara-maailmas kehtib elekroonika-maailmast tuntud vähemalt-kahe-tarnija-printsiip. Javal ning paljudel teistel tänapäeval populaarsetel keeltel (Google Go, Microsofti C#, jne.) on enam-vähem vaid üks arendustööde rahastaja. Näited paljude eri-rahastajatega tehnoloogiatest: JavaScript/CSS/HTML, C, C++, PHP, Ruby, Linux’i kernel.

Artikli Anekdoot:
Klassikalises korporatsioonis suri COBOL’i arendaja 70-aastase, elu aeg töö pärast närviliselt suitsetanud, mehena kopsuvähki. Personalitibi valib CV-de hulgast kandidaate, andes eelise suurema töökogemusega kandidaadile.
Kandidaat #1: “Oman 35-aastast suurkorporatiivse COBOL’i töökogemust.”
Kandidaat #2 andmete kaudu ridade vahel: “Olen 30-aastane”

4 arvamust “Java päevad on loetud” kohta

  1. Artikli autorina lisan siia mõned, minu meelest omamoodi ägedad, lingid:
    Lady Java, The “Java Life” Rap Music Video, JavaZone 2012: The Java Heist.

    Ausalt öeldes, inimesena, kes õppis Tartus Objekt Orienteeritud programmeerimist elus esimest korda just Javas, seondub mul Javaga omamoodi meeldiv nostalgia. Isiklikult arvan, et küll sellest Java verbaalse poole kalduvast, palju-kirutud, süntaksist ka hea IDE korral üle saab. Nii kui nii kasutan muude keelte korral IDE-s funktsionaalsust, kus kirjutan oma enda konkreetse mnemooniku ja sõltumata programmeerimiskeelest, milles kirjutan, kirjutab IDE minu-enda-kirjutatud vastava koodibloki, andes võimaluse nii-öelda “blanketi lünki täita”. (Sellega onelimineeritud olukord, kus ma konkreetse keele konkreetse süntaksi mitte-mäletamise korral pean hakkama kuskilt süntaksit järgi vaatama, piisab vaid, kui kirjutan xerfor ja JavaScriptis kirjutab IDE mu enda kirjutatud for-tsükli blanketi, PHP-s minu enda kirjutatud for-tsükli blanketi, Java-s minu enda kirjutatud for-tsükli blanketi, ja nii edasi switch, paisktabelite iteratsioonide, funktsioonide, erindite püüdmise-viskamise ja muu tavapärasega.)

    Mis puutub eelpool toodud tsitaati, millega Apache Foundation põhjendab Java pikalt saatmist, siis Euroopa Liidu praeguste seaduste korral tsitaadis toodud probleemi ei eksisteeri. Euroopa Liidus on ühilduvuse huvides isegi pöörd-kompileerimine, DRM’i murdmine lubatud (Digital Millenium Copyright Act ju(u)ra). Seda enam on huvitav näha, et kogu Euroopa Liidu IT-valdkonna erasektor on totaalselt KÜÜNDIMATU olukorra parandamiseks. Kui vaadata toda avatud tarkvara liikumist, siis asja saab, praktikas, vaid neist projektidest, millel on rahastamine taga ning ajale peavad vastu vaid projektid, millel on mitu rahastajat. Euroopas finantseeritud tarkvara näiteks sobib Qt, mis oli, sarnaselt Javale, algselt suletud tarkvara, kuid sarnaselt Java-le vaid ühe rahastajaga. Nagu Nokia, kes Trolltech’i üles ostis, projekti rahastamise lõpetas, Symbiani minema viskas, nii oli ka selle projektiga praktiliselt kõik läbi. Ma pole päris kindel, palju KDE aknahalduris seda enam kasutatakse, sest KDevelop kasutab vist mingeid muid teeke, lisaks Qt-le.

    Omamoodi perverssne mõte on, et tegelikult on KDE’s kasutatav Qt ju tänapäeval Microsofti intellektuaalomandi portfellis, sest Nokia ostis ära Trolltech’i, Microsoft ostis ära Nokia. Microsofti strateegiasse kuulub pigem sisse-lukustamine (sarnaselt Oraclele) kui mitme-platvormiliste universaal-teekide loomine.

    Karmimad loo moraalid Java juhtumist:
    x) Kui projekt jääb ilma väärika rahastajata, siis sõltumata juurast projekt hävib. (A la EU seaduste raames saaks avatud tarkvarana uue Java spec’i järgi kirjutatud Java realisatsioone luua küll, Qt-d saaks arendada, jne. aga kui pole rahastajat, kes loo kinni maksab, siis …)
    x) Kui on vaid üks väärikas rahastaja (mida Sun Microsystems enam-vähem oli, sõltumata JavaME fiaskost), siis on vaid aja küsimus, mil projekt hävib.

    Võimalik, et ma olen seda juba varem kirjutanud, kuid HÄSTI OLULINE ON, ET LISAKS TEHNILISELE ARHITEKTUURILE PLANEERITAKS IGA AVATUD TARKVARA PROJEKTI KORRAL KA SELLE RAHASTAMISE FINANTS-ARHITEKTUUR. Teisisõnu öeldes, ei ole mõtet osta autot, mille energiaga (bendsiin, elekter, …) varustamiseks ja hoolduseks resursse ei jätku ning avatud tarkvara projektid ON oma töömahult vähemalt ühe hea, uue, auto maksumusega.

    Eraldi mõttekäik on, et nii nagu eesti parteid on de facto ring-kaitses oma riigi-maksustamis-äri edendamisel, nii tuleks seljad kokku panna ka sarnaste MAJANDUSLIKE HUVIDEGA tarkvara väike-tootjatel, vabakutselistel, paari-mehe-firmadel. Sedasi on tagatud, et vastaval tarkvara-projektil leidub rohkem kui üks rahastaja (raha teeniva töö käigus arendaja). Fakt on, et nii nagu bemar, mersu ja toyota on täiesti erinevad autod, nii on ka raamatupidamistarkvarad erinevad, veebilehitsejad erinevad, kliendihaldus-süsteemid erinevad, jne. S.t. et kaupmehe närve säästev konkurents saab nii ehk naa olema pigem funktsionaalsuse ning kliendi subjektiivsete eelistuste ja äri spetsiifikale vastavuse tandril, mitte nendes küsimustes, millele tegelikult lõvi-osa arendus-töid kulub. Näiteks töökindlusega (turva, skaleeruvus, algoritmiline keerukus, jne.), arhitektuuri väljatöötamisega ja muu sarnane, mahukas aga ülimalt oluline, puudumise korral tõeliseks takistuseks osutuv, tasub igati avatud tarkvarana teha.

    Ja lõpetuseks, kuid mitte vähemtähsana kirjutan, et ri saab teha vähemalt kolmel viisil:
    A) ise kunstlikke piiranguid seades (DRM, koodi varjamine, piiravad lepingud, jne.) ja siis piirangute maha-võtmise eest raha küsides;
    B) looduse, matemaatika kaasa arvatud, poolt seatud piiranguid elimineerides ning selle eest raha küsides;
    C) lihtsalt röövides, mere-piraatidena laevu röövides, valitsusena orje pidades (armee “kutsealused”) ning raha välja pommides (maksustades);

    Nagu Eesti nelik-partei juhtkonna elu-standardi pealt, NSV-liidu juhtkonna elu-standardi pealt, Natsi-Saksamaa juht-konna elustandardi pealt, näha oli, variant C tagab äri pidajatele hea ära-elamise sõltumata MaSu-st, kommunistliku majanduse käekäigust, sõjas kahanenud majandusest. (Eesti nelik-partei palk super-koondamiste laine ajal ja deflatsiooni tingimustes ei kahanenud, NSV-Liidu juhtkond sõitis NSV-Liidu majandusliku kokkuvarisemise eelõhtulgi limusiinidega ringi, Hitler’il ja tema juhtkonnal oli luksuslik elamine ajal, mil Natsi-Saksamaa oli 2. Maailmasõja tõttu majanduslikult räsitud, mitmed tava-sakslased näljas, jne.) Selles mõttes see valitsuse-äri on üks päris hea ja kindel investeering, kui vaid suuta leppida meeletu konkurentsi ja kõride-närimisega, nagu see vanas Rooma impeeriumis oli, kus keisri langemise korral oli tema lähikondlaste elu-kestuseks pärast keisri langemist keskmiselt paar päeva.

    Tänan lugemast.

    • Qt on KDE sees täies elujõus. Kahtlus, et teda sealt välja puksitakse on õnneks vale.
      KDevelopi näidisprojektidest jäävad silma KDE enda teegid, mis baseeruvad Qt-l.

  2. Veel üks asjakohane video.

    Mõtlesin, et postitaks mõned viited minut.ee artiklitele ka Delfi-sse, kuid Delfi on nii saasta täis, et sinna solgipange ei kõlba küll ühtegi kommentaari kirjutada. Muid pea-voolu-meedia portaale ei hakanud ma üldse vaatamagi, sest nood on oma tsensuuriga isegi Delfist hullemad.

Kommenteerimine on suletud