Järjekordne suvaline heietus kultuuri teemal, hala versioon 962668343

USA Eesti protektoraadi lipp

Praegust teksti kirjutades on mul tunne, et ma oma erinevates artiklites, eritin neis, mida ma oma ajaveebi kirjutan, kordan vanu mõtteid, tambin nagu ühe ja sama ümber, lisades võibolla iga kord imenatuke midagi uut, ilma, et mul oleks auditoorimile midagi väga uut pakkuda. Hea, kui õnnestub mõni huvitavam kokkuvõte teha, mõnest internetinurgast mõne killu leida. Kuid samas, eks me kõik ju seisagi hiiglaste õlgadel, igas valdkonnas. Ega seal kooliski midagi uut pakuta, vaid jagatakse teiste tehtu kirjeodusi ja õppurite aeg kulub teiste tehtust aru-saamisele. Matemaatiliste oskuste, vilumuse, omandamine on antud kontekstis samaväärne aru-saamisega. (Ja juba tegelengi enda tegevuse ise-endale õigustamisega, omale vabanduste otsimisega, eks?)

Otse teemasse minnes, hierarhiaga kaasneb korruptsioon, sest kui pole käske, mida eirata, pole ka midagi, mille suhtes korruptiivne olla, kuid Vene kultuuri hierarhiale vastanduv anglo-kultuur, britid, ameeriklased, kes on hierarhiavabama lähenemisega, on saavutanud selle, et seadused ei ole täitmiseks, sest nende täitmist lihtsalt ei nõuta ning neil võidab see, kes oskab populaarsem olla, rohkem populistlikku loba ajada, vingemast lobamokast advokaadi palgata. Idas hierarhia ja sellest tulenev korruptsioon, Läänes lollikarja-põhine demokraatia. Idat ja Läänt ühendab asjaolu, et lollikari on valimistel kasutatava poliit-tehnoloogia abil manipuleeritav, de facto hierarhiasse ühendatav, ning ükski diktatuur ei püsi ilma, et selle juhtkonnal oleks de facto demokraatlik toetus alamate poolt. Illustratsioonideks sobivad diktatuuride kukkumised 21. sajandi alguse Aafrikas, USA presidendivalimised, igasugu valimised Eestis. Washingtonis olev spioonimuuseum koos väidetavalt Moskvas elava Edward Snowden’iga on vaid ilmekas näide sellest, et profesionaalsete korporatiiv-bürokraatide tasemel ei ole Idal ja Läänel küll mingit sisulist erinevust, võibolla selle erinevusega, et vene bürokraadid on hiina bürokraatidest oluliselt targemad, “jälitades” Snowden’it selle asemel et lasta tal “demokraatia propageerimise” eest kuskil vangikongis kõduneda. (Minu jaoks on siia maani müstika, et kui mingite testide põhjal, “keskmiselt”, on hiinlaste rass europiididest kõrgema IQ-ga, siis mis pagana pärast see hiina võrreldes Euroopaga, isegi võrreldes Venemaaga, selline saastatud loodusega ja massilise odava tööjõuga mülgas on? Kogu oma brutaalsuse juures ei näi hiinlased isegi vägivallatsemises, relvasüsteemide ehituse spioneerimises, relvasüsteemide ise konstrueerimises, kuigivõrd oskuslikud olevat, kuigi, võibolla sobib seletuseks asjaolu, et nad on venelastest tunduvalt hierarhia-lembelisemad.)

Mõnes kitsas kontekstis hierarhia-vabamaks näiteks sobib Soome, kuid soome kultuuri tõsiseks ja elanikkonnakihte läbivaks puuduseks on ühise eesmärgi saavutamise nimel omavaheliste konfliktide vältimine lausa määral, et tõsised probleemid, mis takistavad optimaalse lahenduse leidmist, jäävad käsitlemata. Eks nad siis vaikselt “tinutavad” alkoholi ja ei tea, kuidas teemasid käsitleda. Soomlastega vesteldes tuleb ise jube tähelepanelik ja tundlik olla, et ära tabada, millal nad täiesti rahuliku ja tavapärase vestluse käigus oma loomupärase, nende jaoks enam-vähem refleksina toimiva, konfliktide vältimise tingimustes midagi välja ütlemata jätavad, mõne teema käsitlemata jätavad. Kahtluse all olevad teemad tuleb ise nendega taktitundeliselt käsile võtta, ise jutuots lahti teha. Hierarhiate kontekstis rääkides, mõnikord võivad hierarhiad tekkida ka inimeste ühise eesmärgi taha koondumise tulemusena, näiteks kirklike kogudustena, ning eks Sa siis seleta ärksa inimesena “kambale” vastandumist vältivatele inimestele, et esialgses mõttekäigus, mille najal eesmärk seati, oli viga.

Võib teha ka kontrollimist vajava oletuse, et korruptsioon on tõenäoliselt pöördvõrdelises seoses inimeste võimega teistega vastanduda. Võibolla on isegi nii, et mida intelligentsem on inimene, seda suurem on tema isiklik agenda ja mida suurem on inimese isiklik agenda ja mida lipitsevam ta oma iseloomuomadustelt on, seda korrupeerunum ta on. Kõlab primitiivselt, aga kui ainult profipoliitikuid selle primitiivse 3D(isikliku agenda suurus, lipitsemise tase, korruptsiooni tase) graafiku peal klassifitseerima hakata, siis tõenäoliselt moodustavad profipoliitikud kõik ühe klastri, mistõttu graafik muutub igavaks, kuid kui samale graafikule lisada kunsti-inimesed, tehniliste alade spetsialistid, arstid, kauba-vahetusega tegelevad kaupmehed, palgalisest kupjast direktorid, jne. siis tõenäoliselt palgalisest kupjast direktorid moodustavad koos profipoliitikutega ühtse klastri, kaupmehed oma suhteliselt väikese agenda ja vähese lipitsemisega moodustavad teise klastri, teadlased ja intellektuaalid oma suure agenda ja varieeruva lipitsemis-tasemega moodustavad komanda klastri, jne.

Mis antud artikli illustrasiooni puutub, siis tõenäoliselt see ei ole originaalne, aga 2015_11_12 öösel nägin seda unes, kus see oli normaalsuuruses, mitmekorruselise paneelmaja seina külge kinnitatava lipuvarda otsas, kuid selle eripäraga, et lipuvardaks oli toorelt puu küljest lõigatud oks millel oli lipuvarda rollis veel natuke hallika tooniga, suhteliselt sile puukoor peale jäetud. Minu silmis sümboliseerib see kunstiliselt olukorda Tartus ~ aastatel 1999-kuni-2002, kus mul keskkooli ajal oli naabritüdrukuks üks väga atraktiivne ja mõnusast vestluskaaslasest ameeriklane ning ülikooli esimesel aastal sattusin ka natuke ameeriklastega suhtlema. Oma tollaselt välimuselt on see kunagine naabritüdruk alati mulle meenutanud lauljat Alanis Morissette muusikavideos Ironic. Keskkooli lõpetasin aastal 2000, aga tunnen ennast siia-maani (praegu aasta 2015 sügis) selle loo peale mõeldes siiralt süüdlasena, et ma omal ajal puhtalt oma lollusest, isegi mitte meelega vaid puhtalt lollusest, tema südame murdsin, talle pisaraid tekitasin. Pisaratest sain teada kogemata, juhuse kaudu ning ma ei ütle siin, kuidas, aga ma ei jõudnud teda isegi lohutada, sest järgmisel päeval kolis ta seoses oma projekti lõppemisega tagasi USA-sse. Jälle, ma lollpea oleks võinud vähemalt lahkumispeo korraldada, aga ühesõnaga, täielik kurb, ebaõnnestunud ämber minu poolt igas mõttes ja seda mitte pahatahtlikkusest, ta meeldis mulle, vaid puhtalt lollusest ja loomupärasest külmusest, a la mul omad mõtted, kool, jne. Hiljem, end rohkem tundma õppides, sain teada, et ma olengi külm kala, kelle peamine kirg on oma asjades nohistada, mille tõttu siis igasugu inimsuhted alati taha-plaanile jäävad. Aga, sellest hoolimata, oleks ma tol ajal oma enda omaduste suhtes targem olnud, oleksin ehk teadlikult saanud teise inimese kurbust ja hingevalu vähendada. Et sellised süümepiinad siis. Aga noh, kõik ei lähe alati nii hästi. Võibolla seda minu toorust ehk võiski mu hägus mõistus unes kujutada selle toore, koorega, oksana lipuvarda rollis. Lipuvarras versus seda ümbritsev lipp sobib hästi ka ehk vahekorra sümboliks. Tont seda teab. Ah jaa, tema projektiks oli läbi viia kirjanduslikku uurimust, teha intervjuusid teemal, mida tava-eestlased arvavad venelastest. Olevat kunagi mingi USA välisministeeriumi projekt olnud, a la et elab koos tava-eestlastega ja jälgib mängu ja intervjueerib.

Noh, nii ehk naa, suur aitäh lugemast ja nii palju siis seekord segust globaalpoliitikast, isiklikest rahvusvahelistest suhetest, armastusest, majandusest, elufilosoofiast. Loodetavasti oli juturaamatu-ase-ainena huvitav lugeda. :-D

P.S. Venemaa kõik probleemid saavad alguse hierarhiast, kuid USA kõik probleemid, mitte ing-tingimata brittide probleemid, saavad alguse mõtlemisele liiga vähe aega võtmisest. Ameeriklaste vanasõna, et kiirelt vastu võetud otsus on parem kui otsuse puudumine, on minu silmis ilmselgelt väga ebaõnnestunud soovitus. Kuid teisest küljest, ma ise olengi väga aeglane ja kallutatud, mistõttu minul tasub meeles pidada sakslaste vanasõna: ajal, mil targad (kaitseplaani) mõtlevad, jõuavad lollid ära vallutada terve kindluse.

4 arvamust “Järjekordne suvaline heietus kultuuri teemal, hala versioon 962668343” kohta

  1. Ameerikas on politsei väga tugev. Tõmmatakse julmalt pikali ja kui ei kuula lastakse relvaga. Ameerikas on advokaatide-süsteem. Tavakodanik peab advokaadi võtma. Meil saab linnavalitsusest abi, kuid seal peab olema advokaat.
    Mis puudutab Ameerika tüdrukut, siis on sulle vastus lihtne: Eestlane on mats ja pekisööja. Sõltuvalt kliimast sööb eestlane kartulit, koos (sea)lihaga ja rasvaga praetud kapsast verivorstiga. Peale juuakse piima. See teeb puiseks kui veel täisterata jahutoodet (näiteks makarone, saia) ka süüakse.

    Tegelikult tuleb toitumist jälgida ja hoiduda viinast, sest igas grammis viinas on 7 kcal. Riiklik alkoholi piiramine on vajalik, kuid teavitus, et miks piiratakse on veel olematu.

      • Mina isiklikult süüdistan toitumist. Kõik suhted ajavad nässu nälg või liigne kolesterool! Sa võid isegi musklis olla, kuid kogu energia läheb seedimisele (kartul koos lihaga seedib kuni 8 tundi!). Samas teine peab kõrval üldse nälgima.. sest kogu kool sööb seapekki! Ja alkohol on eesti meeste surm! Näe, Tallinnas juba narkootikumid!
        Ei, nii ei kõlba! Naised lähevad välismaale ja võtavad sealt mehi! Midagi tuleb ette võtta!

  2. Samas on ka suhkur asjas süüdi! Rasv suhkruga (nagu näiteks jäätis!) või snickers! See on sitalt organismi vastane asi! Peaks olema illegaalne! Šokolaadi maks peale! Meiega sa võidad ja saad naise endale kasvõi jaapanist!

Kommenteerimine on suletud