Jaapani kohtusüsteem ei soovi reaktorite taaskäivitamist

OhiDoc, Jaapani kohtusüsteem on Ohi tuumajaama haldajale andnud karmi käsu mitte taaskäivitada riigi keskosas Fukui prefektuuris asuva tuumaelektrijaama kahte reaktorit. Aluseks olla ebapiisavad turvameetmed. Mõlemad reaktorid suleti regulaarsete kontrollide tulemusena 2013 aasta septembris. Kohalikud elanikud esitasid avalduse, et reaktorid hoitakski väljalülitatuna – probleemidena toodi välja võimalus, et ette arvestatud maavärinate arv on liiga väike ning reaktorite jahutusele pole jätkuvalt lisandusi tekkinud. Haldusfirma Kansai Electric Power Company poolt tehtud pressiavalduses aga omalt poolt nenditakse, et turvalisuse küsimustega on kõik korras ning võimalus uueks tragöödiaks on olematu.

14 arvamust “Jaapani kohtusüsteem ei soovi reaktorite taaskäivitamist” kohta

  1. Ennem, kui ma tuumareaktoritest räägin, kõnelen USA kuu-kosmose-programmi arvutist, kus ROM-iks (Read Only Memory) kasutati käsitsi punutud traadihunnikut, mis matkis tollajal populaarset rõngaste magnetiseerimispõhist RAM’i. Eks tagantjärgi ole lihtne tark olla, aga fakt on, et juba tol ajal eksisteeris võimalus luua kahedimensionaalseid massiive, viisil, et juhe

    baiti_selekteeriv_bitt

    on ühendatud juhtmetega

    baidi_bitt_0
    baidi_bitt_1
    baidi_bitt_2
    baidi_bitt_3
    baidi_bitt_4
    baidi_bitt_5
    baidi_bitt_6
    baidi_bitt_7

    läbi sulav-kaitsmetes kasutuses oleva takistustraadi, mis mälu pideval lugemisel kasutavate pingetega üles ei sula, kuid mille saab mälu kirjutamisel kasutatava pingega, lugemisest kasutatavast pingest oluliselt kõrgema pingega, läbi põletada. Kui mõelda, kui massiivne see tollane rakett oli, siis isegi kui iga baidi jaoks võtta 3B jagu mälu ja kodeerida see bait tänapäeva RAID’i stiilis, 3 kordselt, siis vaevalt, et see mälu oleks massiivsem ma hukam tulnud. Pigem oleks sellise mälu korral saanud kasutada madalamaid pingeid, sest magnetimpulssi ei ole vaja ühest traadist teise üle kanda, mis oleks isegi selle 3x mälu muutnud minimaalsemaks kui nöörmälu. Tõenäoliselt oleks minimaliseerimine isegi katnud ära võimendite ekstra massi/ruumala.

    Minu hüpotees on, et põhjus, miks tolles projektis just punutud mälu kasutati, seisnes samas, miks New York’i linnavalitsuse IT-projektid räigelt maksavad ja lõpuks ikka ei toimi: korruptsioon. Selle erinevusega, et tolles kosmoseprogrammis neil oli siiski poliitiline tellimus asi tööle saada, aga põhimõtteliselt võis see käsitsi punutud nöör-mälu kasutamise projekt olla geniaalne korruptsiooni-projekt.

    Nii, ja nüüd räägin tuumajaamadest.

    Kui ranniku ligidale, saja meetri sügavusele, kaevata robootiliselt auk, või kui see üle jõu käib, siis mitte-robootiliselt, sama tehnikaga, millega merealuseid tunneleid uuristatakse, ning siis sinna süsteem üles seada ja disainida kogu asi viisil, et inimesed seal üldse ei töötagi, igasugune radioaktiivse saasta lekkimine läheks vaid läbi ventiilide otse ookeani (kuid esmases lähenduses jääks isegi plahvatuse korral merepõhja-alusesse kambrisse, siis ei erineks too tuuma-jaam millegi poolest looduslikest nähtustest. Pööbel röögiks, et oh õudust, et enam polegi sinikraesid vaja ja asi toimib ise-enesest, hullud green-peace tegelased laamendaksid seal natuke ringi, aga tehniliselt ei oleks halvim tsenaarium sugugi halvem kui mõni vee-alune tuumapommi plahvatuse katsetus. Tuumapomme nad ju oskasid küll mere-alustesse koobastesse kaevata, ilma, et selle plahvatamise käigus “liiga palju” sodi välja pääseks. Kui asi on piisavalt sügaval, siis on seal ka vee-rõhk üpris suur ja gaasistunud, radioaktiivse tolmuga, gaas, tõenäoliselt aurustunud vesi, jõuab enne mere pinnale jõudmist nii maha jahtuda, et muutub veeks tagasi ja radioaktiivne tolm jääb halvimal juhul merre. Parimal juhul jääb see mere-alusesse reaktori-ruumi.

    Miks selliseid asju ei ehitata? Arvan, et põhjusi on 2: vanasti polnud ehk nii head automaatikat, a la kujutate ette ehk arvuteid aastast 1980, ning tänapäeval piirdub asi jälle poliitilise korruptsiooniga, mis seisneb selles, et eliitikudtel ja äri-eliidil on ükskõik, palju tava-inimesi vähki kooleb.

    • Veel üks mõte:

      Tihtilugu kasutatakse efektiivsuse huvides veeauru hästi suurtel rõhkudel. Kui kogu süsteem disainida nii, et reaktoriruum on loomupäraselt mere-veega täidetud, siis on torustiku välisküljele garanteeritud mere-aluse vee rõhk. Kui toru sisemine rõhk hoida madalam kui merevee rõhk antud sügavusel, siis normaaloludes on garanteeritud, et sarnaselt uppuvale allveelaevale saab vesi tungida vaid süsteemi sisemusse, mitte sealt välja. Kui reaktorit hooldavad opereerivad vaid robotid, siis kehtib reegel, et mida sügavamal seda parem ning mingit muret, et tuukritel hakkab teatud sügavuses paha, ei ole, sest tuukreid sinna kunagi ei saadetagi.

  2. XS, robotjärelvalve on nii madala usaldusväärsusega, et ühtegi tõsiselt võetavat objekti ei usaldata sellise valve alla. Robotid sobivad tegema vaid liinitööd, ei midagi enamat ja väga kontrollitud tingimustes. Robotide kasutamine liinitöölgi tasub ära ainult sellepärast, et nad tegutsevad 24/7, operatiivefektiivsus on neil väljaõppinud inimesest madalam.

    Mereveel on teadupärast üks ebameeldiv omadus, ta söövitab rauda.

    • Küll on mugav lahmida. Näiteks teemal, et vaid ühes kohas korraga viibiv valvur on efektiivsem kui kogu ala jälgiv elekrooniline andurite võrgustik, kus on erinevat tüüpi andurid. Ka on hea lahmida, et allveelaevad ei saa merevees püsida, sest merevesi ju söövitab rauda.

      • ühes kohas korraga viibiv valvur on efektiivsem kui kogu ala jälgiv elekrooniline andurite võrgustik

        Pole midagi sellist küll kirjutanud, aga ühes kohas viibiv vangivalvur võib olla selgelt efektiivsem kui andurite kuitahes suur võrgustik. Sõltub sellest, mida efektiivsuse all mõelda.

        Ma pole tõesti kuulnud nö täis robotvalvega süsteemidest, huvitav oleks lugeda muidugi. Lõpuks on ikka kuskil mõni insener või valvetöötaja, kes otsustab vastavalt oma teadmistele, mida antud olukorras teha: kas jääda uskuma numbrit või minna ja ise järele kontrollida.

        Pole ka kuulnud, et robotid oleksid võimelised sellisteks lihtsateks ehitustöödeks nagu kuivkäimla või puukuur. Kui on vastupidiseid näiteid, tutvuks huviga.

        Mõttekäik, et midagi, mida normaaltingimustel ei suudeta kontrollida, tuleks nö orbiidile saata või ookeanisügevustesse uputada on üks juurpõhjus, miks maailmast on saanud üks suur pasahunnik. Jaanalindude üle irvitatakse, aga insenerid teevad suure raha eest sama tempu kogu aeg.

    • Rääkides veel natuke lahmimisest, siis lollidele suunatud propaganda näib olevat struktuuriga, et asjalikud kommentaarid FoxNews’ilikult ära uputada mingisse inimeste vahelisse kraaklemisse, juhtides labasemal juhul jutu protsessilt inimeste isikutele, peenemal juhul tehes kliima-soojenemis-anti-lobi kombel tõsist nägu ja öeldes enda poolset arvutuskäiku tutvustamata, et kliima-soojenemisest rääkivad inimesed eksivad. Rumalamad ja pealiskaudsemad inimesed ju nii kui nii pikemaid ja rohkemata harudega arutelusid jälgida ei suuda/viitsi, mistõttu põhjalik põhjendus on kaootilisem, teemavälisem, halvemini jälgitav kui lühike, arvutuskäiguvaba, vastuväide, mistõttu FoxNews’i tegelaste väide ei ole lihtsalt samaväärse tõena nähtav vaid isegi parem, rohkem tõe pähe võetav, sest ta on lühem ja seetõttu kergemini jälgitav.

      Huvitav, kas dropball’ile makstakse minut.ee’s tegutsemise eest Tallinna Linnavalitsusest, Orava-kontorist, Kadrioru lossist, KAPO’st või mõnest, mõne riigiasutuse või partei tellimusel tegutsevast, PR-firmast?

      • Meenus, et üks viis, kuidas asjalik arutelu elimineerida, on seada kommentaaridele pikkuse-piirang, mida, kui ma katse-eksitus-meetodil avastatuga nüüd ei eksi, ongi peavoolu-meedia kommentaariumitel täitsa rakendatud. Kui see näib uskumatuna, siis võite seltskonnas mänguna proovida asjalikku arutelu maha pidada viisil, et iga inimene võib öelda vaid 3-sõnalise lause ning sedasi ringi-ratast, ümber laua, kordamööda, st kõigepealt ütleb Mari 3-sõnalise lause, siis Jüri, siis Kati, siis Mati, jne.

  3. Ei saanud aru kas Sind tõesti huvitab miks merre ei tehta tuumajaamu või Sa pelgalt väidad et nad on lollid, seda retoorilise küsimuse vormis?
    Ideed on Sul head. Pole siin teab mis ekspert aga mõned asjad tulid meelde Sinu jutuga seoses.
    1. Venelastel on ujuva tuumajaama (maismaa elektriga varustamiseks) projekt olemas. Enda tarbeks tuumast elektrit tootvad laevad on väga ammu olemas, mul isa vend oli ühel kapteniks.
    2. Tuumanduses on kasutuses termin ALARA – turvalisus mõistliku hinnaga.
    3. Sügavamal kui 2.2km vesi ei kee, kuumuta palju tahad. Selline ülekriitiline vesi on väga sööbiv, nagu hape.
    4. Tuumareaktoris on kütust 2000 korda rohkem kui tuumapommis. Pommikatsega pole õnnetus üldse võrreldav. Uraan on väga mürgine ja lahustub vees.
    5. Väga lihtsad asjad osutuvad tihti täiesti ületamatuks kui mängu tuleb aatom. Kasvõi üks auk kaevata näiteks.
    On projekte kus jaam ehitatakse kalju peale, sinna puuritud šahti kohale. Samasuguse kuhu viiakse osad tuumajäätmed. Reaktori sulamisel voolaks metall otse varjendisse.
    Tead, seda rahvast kes saab palka nende asjade välja mõtlemise eest, erinevaid projekte ja lahendusi on kaugelt rohkem kui keegi arvata oskaks. Kõik on oma probleemidega. Nii inimesed kui projektid. Tegelikult on inimkond palju rohkemaks võimeline aga millegipärast piirdub ainult raha taga ajamisega, mida ta ise trükib.

    • Tänan vastuse eest. :-)

      Teie vastuse erinevatest punktidest saaks päris huvitava debati, kuid esialgu keskendun Teie järgnavale ütlusele:

      “Tegelikult on inimkond palju rohkemaks võimeline aga millegipärast piirdub ainult raha taga ajamisega, mida ta ise trükib.”

      Inimesena, kes kirjutas sellise teksti, toon näitena olukorra, kus 2 madu kaklevad. Kas Te seisate seal kõrval ja naudite vaatemängu, põhjendusega, et Teie olete ju rohkema koguse ajurakkudega kui kõik seal võitluses olevad maod kokku ning inimrass ning sellest edasi arenev rass on see, kes määrab planeet maa oleviku/tuleviku, või peate Te ikkagi targemaks sealt võitlusplatsilt ära jalutada, sõltumata sellest, et Teil on käepärast piisva padrunite kogusega püstol, millega kõik võitluses olevad maod maha lasta?

      Väidan, et antud näites toodud juhtumit on võimalik üldistada olukorrale, kus madude asemel on teised, rumala(ma)d, kuid ohtlikud, inimesed ning võitluseks lisaks 2. Maailmasõja lahinguvälja stiilis tseenidele poliitilised ja majanduslikud võitlused, kus füüsiliste kuulide, mürskude, nugade, pommide asemel kasutatakse lihtlabast pettust ja juriidikat, lollide manipuleerimist propagandaga. Mõni arvab, et ta on jube tark, kui teisele juriidiliselt korrektselt ära paneb või petab, “laibahunniku” endast maha jätab. Konkreetne näide juhtumist, kus formaalselt küll “võitja” eksisteerib, kuid tegelikult on tulemuseks vaid “laibahunnikud”, on minut.ee’s varemgi kajastatud Java juhtum. Kõigepealt Sun tegi pea-aegu kõik endast oleneva, et Java mobiiltelefonidel kasutusse ei jõuaks, lootes rahaliselt sedasi mingit võitu saavutada, ning viimase kirstunaela lõi Javale Oracle, kui Oracle viskas Java arendajate hulgast juriidilise trikiga välja Apache Foundation’i (lugeda: antud küsimuses enamust Oracle-väliseid tarkvara-arendajaid RAHASTATULT esindava osapoole). Oracle saavutuseks on, et viimane, kes üldse mingilgi viisil Java’t kasutas, Google oma Androidiga, tegeleb aktiivselt Androidil Java väljavahetamisega, kasutades uue Androidi programmeerimise tehnoloogiana tolle sama, Apache Foundation’iga, koos arendatavat projekti nimega Cordova. Kui mõelda, et Androidi edu nii Microsofti käki kui Apple iiiiFöön’i ees seisneb just odavuses arendajatele ning arendajate eelistuse võitmisest tulenevas rakenduste rohkuses, mis võidab lõppkasutajate südamed, rääkimata Java kunagisest peamisest eelisest avatud tarkvara teekide valiku suunal, siis arvestades, et ükski firma ei suuda kõigi maailma trendide ja standarditega sammu pidada (GPS/Galileo, JSON, YAML, geoandmete standardid ja formaadid, lõustaraamatute, twitterite, YouTube-de API-d, e-post, dark-mail, RSS, Atom, BlueTooth, WiFi, SMS, MMS, SQL, NoSQL, Graph-Database, Google API, Bing API, riiklik X-tee, tont-teab-mis-veel-tulevikus-tekib), siis on koostööpartnerite välja viskamine ju totaalne enesetapp. Isegi see palju-kirutud-Microsoft sai juba ammu aru, ette EU trahve, et tark on lasta ka teistel tarkvara-tootjatel Windowsi jaoks programme kirjutada, sest vastupidisel juhul ei ole Windows lõppkasutaja silmis konkurentidest parem (tolle aja kohta). Sealt ka see Microsofti Visual Studio Express seeria.

      Seega, vastus küsimusele, et miks inimkond piirdub üksteisele nuiaga virutamise ja raha taga-ajamisega, näib hetkel, antud arutelu järgi, olevat, et koostöö on küll vajalik, sest keegi meist ei saa olla meister igal alal, ning raha kui punktisumma on väga hea vahend selle koostöö reguleerimiseks, kuid põhjus, miks teistega interaktsiooni käigus eelistatakse teistele nuiaga pähe virutamist millegi ära tegemisele, loomisele, tuleneb nuiaga virutajate psühholoogilisest küündimatusest näha selle “millegi muu” väärtust. Nuiaga pähe-virutamise protsess näib piisavalt lõbus ja hasartne olevat, et sarnaselt nupuvajutuse peale mõnu saavale rotile ning narkarile “vajutatakse mõnutunnet vabastavale nupule” seni, kuni ise nõrkusest surnuna kokku varisetakse. Ringiga tagasi võitlevate madude juurde jõudes, ehk on targem oma eluga edasi minna ja mitte isegi raisata aega edasisele analüüsile, miks maod eelistavad niivõrd ebaoptimaalset lahendust, sest vastus on ju nüüd teada: maod intellektuaalselt ei küündi enamaks.

      Tänan lugemast.

      • … jah olen juba pikemat aega juurelnud selle üle miks rahast kõrgemal asuvad inimesed nii madalate ambitsioonidega on.

        •     Inimmaailm on kasvatajata (jäetud) lasteaed. („Kärbeste jumal”)
              Kadunud kasvatajatest, langenud õpetajatest, tapetud esiisadest … jäänud tühja kohta püüavad nüüd kunagise siniverelise „tõulise aristokraatia” asemel täita oligarhialik „rahaaristokraatia”. Kuid asjaolu, et viimased on eetiliselt oma eelkäijatest ja näib, et paganatestki madalamad, teeb olukorra veelgi hullemaks. Nende võim püsib mitte loomisel, vaid lõhkumisel; mis teadagi on vähem aega ja energiat nõudev. Ning lõpuks lõhkudes ka Aja kolmeks ja põhimõttel „eesmärk-pühitseb-abinõud” ohverdavad nad mineviku ja oleviku utoopilisele tulevikule, milles ilmneb nende olemuslik hullumeelsus, sest ei saa head puud halvast seemnest … sest puu on seemnes juba praegu
              Aga öeldud on, et kasvatajad tulevad tagasi …

          • Budistile ja Tulepurskajale ütlen küll tänan asjalike ja huvitavate vastuste eest, kuid Tulepurskajale lisan, et mina pigem vaatan ise peeglisse ja tegelen teiste, kaabakate, kirumise asemel mõtlemisega, et kuidas ma saan ise vähem luuser olla, et lasta neil kaabakatel oma plaane vähem tuksi keerata.

            Tulepurskaja rääkis seekord küll erasektori kommunistidest (a la kõkk enda kontrolli alla, saavutades erasektoris kommunismile sarnase olukorra, varisedes siis Nokia kombel lõpuks prauhti kokku), kuid hea näide on ikkagi ka see seltskond, kes elatubki ainult röövimisest: Riigi-nimelised suurkorporatsioonid, millest mõnel neist firma logoks 3 leopardit ning põhja poolsel suurkorporatsioonil nimega Soome on lausa logole mõõgaga vehkiv kasslane pandud. Venemaa, Natsi-Saksamaa, Egiptus, USA näivad ekstra-räigeid kiskjalinde, kotkaid, endaga seostavat. Huvitaval kombel Austraalia logol pole kiskjaid kujutatud ning ma ei mäleta ka, et Austraalia oleks väga sõdu pidanud või et seal meeletult suurel alal, eraldi kontinendil, üldse õnnestuks kohalikul räigeimal mafial maksuraha kuigivõrd effektiivselt välja pommida, eriti kui arvestada, et seal samas ligidal on Singapur. Kuigi, mööan, et seal samas ligidal on ka osaliselt islamistlik Java saar, kus teismelisi oma südamesõbra suudlemise eest sõna otseses mõttes politsei poolt vangi pannakse.

            Nii et, elu on ilus, kui seda maailma vaadata pilgu läbi, et probleem ei ole selles, et rotid närimas ja pahandust käivad tegemas, vaid probleem on selles, et mina kui kodu-peremees ei ole ise oma kodus rottidele piisavalt kohta kätte näidanud. :-D

          • Oma eelmise vastuse täienduseks lisan lingi, kus vabakutseline ajakirjanik, Laura Flanders, kel Amy Goodman’i DemocracyNow! saatetunni sarnane lehekülg, GRITtv, peab maha päris huvitava paneel-diskussiooni. Mul on kahju, et see YouTube video vaid nii lühike, umbes pool tundi, on, sest see oli tõsiselt huvitav arutelu.

Kommenteerimine on suletud