Islandi oma krüptoraha

auroracointelegram kirjutab, et Island on oma kodanike elukvaliteedi parandamiseks teinud mitmeid arukaid otsuseid ja näib, et väikesel saareriigil ei ole lennukad ideed kaugeltki veel otsa saanud. Nimelt võeti Islandil kasutusele bitcoin‘i-laadne kohalik krüptovaluuta auroracoin, mille “stardipakette” jagatakse alates tänasest võrdselt kõigile elanikele.

Uus virtuaalraha sai nime Põhjala sümboli virmaliste (aurora borealis) järgi. Auroracoin on krüptovaluuta, millest 50% on juba eelkaevandatud. Need 50% müntidest jagatakse kohalikele inimestele võrdsuse põhimõttel. Elanikud peavad auroracoini veebilehel sisestama enda püsiva elukoha ning vastu saavad nad 31,8 auroracoin‘i, mida nad võivad oma äranägemise järgi kulutada. Auroracoin‘i looja Baldur Friggjar Óðinsson loodab, et see on püsiva revolutsiooni algus, kus võim raha üle võetakse eliidi käest ning antakse rahvale.

Pikema teksti leiad siit: Islandil teeb rahanduses revolutsiooni uus krüptoraha auroracoin

10 arvamust “Islandi oma krüptoraha” kohta

  1. Kui islandlastel on sarnaselt NSV-Liidu elanikega valuuta omamine ära keelatud, siis on tegu järjekordse, ilmeka, näitega sellest, et Riigid on oma olemuselt vaid raha väljapommimisel põhinevad rööv-organisatsioonid, mafiad.

    Otsesemalt välja öeldult: Riik, sõltumata lipust, on oma olemuselt suuremastaabiline organiseeritud kuritegevus.

    Nagu ajalugu näitab, röövimispõhine äri on alati kõige tulusam äri. See ei sõltu eriti isegi majandus-tsüklitest. Mingil hetkel küll kärvavad super-mafia perifeersed harud resursinälga ja suuremahulisemal perifeeria resursinälga suremisel juhtub sama, mis juhtus NSV-Liiduga, s.t. NSV-Liidu ladvik ei suutnud oma äri alam-asutusi enam finantseerida, mistõttu too äri läks, mitte täielikult, kuid suures osas, pankrotti, restruktureerus Venemaaks.

    Võibolla tuleks selles mastaabis Tallinnas olevat Islandi väljaku nimevalikut vaadelda läbi musta huumori, põhimõttel, et kas sellise super-mafia tunnustus, kes NSV-Liidu stiilis keelab oma maksu-orjadel valuutat omada, on ikka NSV-Liidu alt vabanemise tunnustusena just kuigivõrd tõsiselt võetav? Tõenäoliselt on Islandi tipp-juhtkond aastakümneid üks ja sama punt, nagu Eestiski, kes siis valimistel vaid omavahel toole vahetab.

    • Riigid on oma olemuselt vaid raha väljapommimisel põhinevad rööv-organisatsioonid, mafiad.

      Siin on nüüd loogikaviga, üldiselt on vähemalt ajalooliselt Riik (Kuningas) see, kes annab välja raha ning tagab selle väärtuse. Raha on alati Kuniga või Riigipanga oma olnud. Inimesed ainult kasutavad seda ja iga kasutatud asja eest tuleb midagi tagasi anda.

      Jah, Riik/Kuningas kehtestab seadused, aga röövimiseks pole seaduseid vaja, seaduseid on vaja röövimise tõkestamiseks. Kui äri on ‘röövimispõhine’ siis see pole mingi äri vaid kuritegevus.

      See et riigid korrupteeruvad on tõsi, aga sellest ei saa järeldada, et riik on olemuslikult kuritegelik nähtus. Maailmas on riike mis on kestnud üle aastatuhande, Xercosiuse järgi oleks see aga võimatu.

      Muidu võib ka lehmad tituleerida terroristideks, kes sunnivad inimesi lüpsimasinaid konstrueerima.

      • Tänan vastuse eest. Oponeerin.

        x) Sõjas osaleda mitte-soovivate tsiviilisikute tapmine on ka aastatuhandeid kestnud. Minu definitsioonide komplekti järgi aastatuhandeid kestmine ei tähenda, et tegevus oleks soositav, minu normide poolt aksepteeritav. (See on vastuseks dropball väitele, et kuna riigid kui vägivalla kaudu end elatavad organisatsioonid on aastatuhandeid vastu pidanud, siis järelikult nad on moraalselt sobivad. Võrdluseks: ajaperiood, mil Euroopas tegutsevad riigid on vähemalt de jure hoidunud “surmahnuhtlusest”, on ilmselgelt lühem kui see ajaperiood, mil võllad krigisesid ja mõõgad “püha õigluse” õppevahendid olid.)

        x) Mis puutub mõttekäiku, et kuna kuningas trükib raha, siis tuleb talle ka teenustasu maksta, siis kuidas selline mõttekäik Eesti talupoegade ja Saksa mõisnike korral pädes? Et tänapäeva AS Eesti Vabariik Maksu- ja tolliamet ei küsi makse, kui tehing toimub Brasiilia real-ides?

        x) Mis muudesse “teenustesse” puutub, siis moraalselt rääkides, miks peab AS Eesti Vabariigil monopol olema? Võibolla ma ei ole rahul KaMin’a tegevusega, nende hinnakirjaga. Võibolla ma arvan, et KaMin raiskab raha ja otstarbekam oleks raha kulutada teadus- ja arendustegevuse peale, et siinsetele oludele vastavamaid, adekvaatseid, relvi arendada? Võibolla mulle meeldib ajaloost märgata, et Vene luure on USA’s ja EU’s ja kus igans, ka Eesti Vabariigis, läbi ajaloo 1:0 Venemaa kasuks teinud ja selle asemel, et niiöelda kaitstavaid inimesi infosulus hoida, asju salastada, tuleks strateegiat vahetada ja minna üle male-strateegia põhimõttele, kus eeldatakse, et Venemaa nii kui nii näeb nuppude asetust ja enda nuppude liigutamiseks tarkade käikude leidmiseks on oluline, et need inimesed, keda enda nuppude liigutamise kaudu kaitsta üritatakse, saaks vabatahtlikkuse alusel anda oma intellektuaalse panuse? Jne.

        Üheaõnaga, see idee, et Riik pakub TEENUST ja seepärast tuleb talle maksta, minu silmis ei päde, sest Riik on end vägivalla abil monopolistiks pannud ja müüb oma teenust monopoli-hindadega. Kuig, tunnistan, et üks klassikalistest demagoogia osas on vägivaldselt end monopolistiks upitanud seltskonnale kohusetundlik maksmine päris tore konstruktsioon klassikalisest brežnevi pakist, kus asjalik osa, tõde, on ära segatud õngekonksu/mürgi/valega. Võta aga supilusikatäis tõtt, sega ära klaasitäie valega ja kui keegi ütleb, et antud segu korral on tegu räige valega, siis räägi intervjuudes vaid tõtt ja ei midagi muud kui tõtt.

        • Ei saa küll täpselt aru, oponeerimise sisust. inimesed on jah inimesi aastatuhandeid tapnud, on perioode, kus riigid on seda eriliselt õhutanud, on perioode kus seda pole tehtud. Nagu igal ühistegevuse vormil on pluss ja miinuspooled, nii on ka riikidel. Plusspoolelt võib tuua thnoloogia, mis oma olemuselt on puhtalt riiklik nähtus. Poleks riike, poleks ei progemist ega ilmselt elektritki. Niiet kui tehnoloogia meeldib, siis pole mõtet selle lättesse sülitada.

          Täpsustan, et on riike, mis on ajaliselt püsivamad kui mistahes muu ühistegevuse vorm, seega ei saa väita, et riik kui nähtus oleks ebamoraalne, sest ebamoraalsed nähtused lagunevad suhteliselt ruttu. Mis ei tähenda seda, et igal riigil, veel vähem valitsusel, on alati mingi moraalne õigustus.

          Igasugu monopolid ja eriõigused käivad alati mängu juurde. Käivad ka väiksemate mängude juurde, ka hõimus või eraettevõttes kujunevad teatud privileegid välja. Kui need on vastuvõetamatud, siis stabiilses (moraalses) ühiskonnas on oma mittevägivaldsed tasalülitusmehanismid.
          Nõus, et riik kui teenusepakkuja on ääretult jabur mõttekäik, demagoogia, sest tänapäeva Eestis tegelikult pole alternatiive ei riiklikule haridusele ega tervishoiule. Loomulikult on võimalik elada ilma passita, aga kui lapsed on siis enam mitte.

          • Tänan vastuse eest.

            dropball kirjutas:
            . Plusspoolelt võib tuua thnoloogia, mis oma olemuselt on puhtalt riiklik nähtus. Poleks riike, poleks ei progemist ega ilmselt elektritki.

            Selle väitega ma ei nõustu. Elektrialased fundamentaaluuringud ei olnud riiklik nähtus. Geneetika-alased fundamentaaluuringud ei olnud riiklik nähtus. Alk-keemia alased fundamentaaluuringud ei olnud riiklik nähtus. Farmaatsiatööstuse alg-uuringud, rahvameditsiin, ei olnud riiklik nähtus, sõltumata sellest, et sõdade käigus on teemat, näiteks penitsiliini-arenduse osas, edasi arendatud, olulisi töid tehtud. Nokia mobiiltelefonid ei olnud riiklike tellimuste, sõjatööstuse, tulemus, sõltumata sellest, et Silicon Valley sai oma alguse 2. Maailmasõja ajal kasutatavate radari-segajate tootmisest.

            Maailma 1. arvuti oli küll finantseeritud briti kuningriigi poolt, kuid oma rakenduse poolest oli tegu era-algatusliku ettevõtmisega, sest kaubalaevu kasutas erasektor. Kaubalaevu ja ehitisi konstrueerivad insenerid teenindasid enamasti era-sektorit. CPU ja muu elekroonika on küll riiklik ette-võtmine, lähtuvalt räni-oru ajaloost, ning palju tarkvara-arendust (eriti Eestis) on finantseeritud riiklike tellimuste kaudu (Turingi tööd brittide koodimurdmisasutustes, jne.), kuid operatsioonisüsteemid, Windows, Linux, Unix, on paljuski erasektori rahastusel toimivad. Sama lugu veebi-tehnoloogiatega. CERN on ilusti varjatud militaar-arendus-projekt ja ARPANET on klassika, aga www, Apache, JavaScript, PHP, isegi Java, on puhtalt era-sektori resursidest arendatud. Sama lugu ehitus-tehnoloogia ning masina-ehitusega. Tööstusrevolutsioonini viinud aurumasina leiutamise fundamentaaluuringud maksis kinni ikkagi era-sektor, tööstus, mitte riigi-sektor. Aastal 1858 toiminud, ookeani ületav, telegraafi-liin oli erasektori ette-võtmine. Kui formaalse verifitseerimise osa ning riiklike kosmoseagentuuride tellimusel arendatud CPU-d välja arvata, siis on tänapäevane CPU-de arendus samuti 100% erasektori ettevõtmine (ARM, Intel, AMD, jne.)

            Teisisõnu öeldes: tehnoloogia-arendus toimub kivi-ajast saadik täiesti ilma riikidetagi, kuid nii nagu era-firmad, pikas perspektiivis, arendavad enda tooteid kasutades mida iganes, mis neile kättesaadavaks osutub, nii on see ka mafia-suur-korporatsioonide, Riikide, korral ja risti-rästi, tehnoloogia-siire era-sektorist super-mafiate kätte ning ka vastupidi, 1. maailmasõja raadio-sidest mobiiltelefonini. Veel otsemini öeldult: tehnoloogia areng riikide kadumisel ei kao ega isegi aeglustu.

            dropball kirjutas:
            seega ei saa väita, et riik kui nähtus oleks ebamoraalne, sest ebamoraalsed nähtused lagunevad suhteliselt ruttu.

            Ma ei nõustu väitega, et sotsiaalse süsteemi püsivusest järeldub antud sotsiaalse süsteemi moraalsus. Illustratsiooniks võite uurida orja-kaubandus-organisatsioonide püsivust läbi sajandite. Teatud väidete põhjal Boston’i (jah, see USA linn New York’ist põhja poole) sai oma algusaastate majandusliku õitsengu LÕVIOSAS (ma ei liialda) just orja-kaubandusest, kus teatud suguvõsad tegelesid USA-turule, palju-kirutud lõuna-osariikidele, orjade tarnimisega põlvkondade kaupa. Lõuna-osariigid kasutasid (orje), kuid Boston’i ärikad tarnisid neid. Ei lagunenud see äriorganisatsioon niipea milleskski. Või tsaaride Venemaa läbi sajandite? Kuigi, jah, tsaaride venemaa on Riik, mis Teie sõnastuses näib de facto pühaks ja moraalseks defineeritud olevat.

            dropball kirjutas:
            ka hõimus või eraettevõttes kujunevad teatud privileegid välja. Kui need on vastuvõetamatud, siis stabiilses (moraalses) ühiskonnas on oma mittevägivaldsed tasalülitusmehanismid.

            Ma ei nõustu väitega, et stabiilsus on sama, mis “moraalsus”. Idee, et osapool, kes suudab teisest olla STABIILSELT tugevam, kavalam, oskuslikum, omabki, tulenevalt “stabiilsusest”, “moraalset õigust”, ei ole minu uskumustega kooskõlaline. Näiteks, ma ei arva, et lehmade tapmine nii väga “moraalne” on. Pigem tunnistan, et ma olen kiskja ja omangi teatavat ebamoraalsuse momenti, nautides lihapraadi mõnuga, kuid teiste inimeste ekspluateerimine on vastuolus isegi mu kiskjalike soovidega. Vastuolu seisneb selles, et meil kõigil, ka mul, on nõrkusi ning kui ma valdkonnas, kus mina olen tugev ja teised on nõrgad, ekspluateerin teisi inimesi, siis pole mul põhjust loota ka nende koostööle valdkondades, kus nemad on minust tugevamad. Mis puutub minust igas valdkonnas nõrgematesse, näiteks dementsetesse vanuritesse, kes tulevikus muutuvad minust veel nõrgemaks (praktilisetl igas valdkonnas), siis neid ei tohi kuritarvitada põhjusel, et mulle endale kui kunagi samasse olukorda sattuvale inimesele on kasulik, et kehtib reegel, et neid nõrgukesi ei kuritarvitata. Selle reegli kehtimiseks tuleb mul endal sellest reeglist kinni pidada. Kolmas mõttekäik on, et kui ma tahan end ümbritseda endast oluliselt targemate, tugevamate, inimestega, kellelt õppida, kelle meeskonna koosseisus on mul ka endal õnnestumiseks paremad šansid (a la parem olla luuser oskuslike ürg-jahimeeste salgas kui tugevaim ürg-jahimees ädiste ürg-jahimeeste salgas), siis on mul vaja, et totaalselt nõrgemate liikmete ekspluateerimist ei eksisteeriks, kehtiks reegel, et nõrgemaid ei kuritarvitata, väärkohelda.

            Sellega põhjendasin ära, miks ma saan olla sama-aegselt kiskja ning lähtuda reeglist, et minust olevikus ja tulevikus igas kontekstis nõrgemaid, minuga samasse kategooriasse kuuluvaid, olevusi ma ei tohi kunagi väärkohelda. (Endast tugevamate väärkohtlemine, ekspluateerimine, on märksa ohutum.)

            dropball kirjutas:
            tänapäeva Eestis tegelikult pole alternatiive ei riiklikule haridusele ega tervishoiule.

            Jälle ma oponeerin. Erakoolid, laste-aiast keskkoolini, täitsa toimivad. Ise olen õppinud 100% riigieelarvevälisel ülikooli-kohal.

            Oma hambaravi olen ka aastaid 100% ise maksnud. Psühhoteraapia, korraliku, saab ka vaid era-praksisest, oma raha eest. Kui tahate mõistliku aja jooksul ortopeedi või naha-arsti jutule pääseda, MAKSATE ERAPRAKSISE HINNAKIRJA JÄRGI. Ainuke koht, kus riigisektor hästi toimib, on erakorraline meditsiin ning HIV-ravi. Kui vaadata “plaanilisi operatsioone”, siis isegi vähi-haigetel on kasulikum hunnikut raha omada, et õige-aegselt operatsioonile pääseda.

            Töötukassa teeb ka head tööd, aga see asutus võiks samas stiilis mittetulundusühinguna jätkata ka ilma riigita. Sama põhimõtte järgi saab toimida Haigekassa.

            Tänan lugemast.

          • dropball kirjutas:
            …stabiilses (moraalses) ühiskonnas on …

            Ma hakkasin mõtlema, et mul on tegelikult omamoodi hea meel, et Te nii otse välja ütlesite, et Teie meelest sellel, kes teistest stabiilselt tugevam on, ongi “moraalne õigus”. See sobib hästi kommunistliku ideoloogiaga, vägivallapõhise raha (stabiilse) väljapommimisega, värske vere värvi puna-lipuga. Et kellel jõud, sel õigus….

            Ilmselgelt ma ise, nagu ma varem juba põhjendasin, neid väärtusi ei jaga, aga mõttekäik, et stabiilne jõuline üleolek tagab moraalsuse, paneb kommunistlikku/sotsialistlikku ideoloogiat alateadlikult toetavate inimeste jutu kuidagi väga ilusti paika, kuvab mõistetavalt.

      • Täpsustuseks.

        Põhimõtteliselt ainuke konflikt, mida mina kommunistide ja liberaalide vahel näen, seisneb selles, et liberaalid lasevad küll teistel inimestel elada nii nagu nad soovivad, kaasa arvatud kommunistidel, eeldusel, et antud käitumine on vastastikune, kuid kommunistide fundamentaalne seisukoht on, et kõik inimesed, liberaalid kaasa arvatud, peavad KOM-parteid kui preestreid kummardama ja orjama.

        Vastupidisel juhul võiksid kommunistid koputada Sven Mikseri kabineti uksele ja allkirjastada lepingu, et iga kommunist kannab x% (kommunismi nirvaana korral x=100% nagu see oli NSV-Liidu ajal) ning siis kogu laekuvast rahast rahuldatab Sven Mikser külluslikult parteiladviku vajadused ja murdosa jagab “võrdselt ja ausalt” toda sama raha maksnud kommunistide vahel ära. Kõik oleks õnnelikud. Kommunistid oleks õnnelikud, liberaalid oleksid õnnelikud ja elu oleks ilus.

        • Selle väitega ma ei nõustu. Elektrialased fundamentaaluuringud ei olnud riiklik nähtus.

          Palun tähele panna, ma kirjutasin tehnoloogia, mitte nähtus ise. Elekter kui tehnoloogia on see, et mul on toas pistik, kust ma saan käivitada erinevaid masinaid, mis midagi kasulikku teevad. Aga isegi fundamentaaluuringuteks on vaja teatud institutsioone, mis on ainuomased riikidele. Kes asutas Tartu Ülikooli?

          Ma ei nõustu väitega, et sotsiaalse süsteemi püsivusest järeldub antud sotsiaalse süsteemi moraalsus. Illustratsiooniks võite uurida orja-kaubandus-organisatsioonide püsivust läbi sajandite.

          Sotsiaalsest süsteemist ma pole midagi kunagi öelnud. Rääkisin riigist. Riiki ei maksa ka samastada valitsejaga või sotsiaalse süsteemiga.

          Ma ei nõustu väitega, et stabiilsus on sama, mis “moraalsus”.

          Pole kunagi seda väitnud. Ütlesin, et stabiilsus näitab moraalsust, aga mitte seda, et stabiilsus on sama kui moraalsus. Stabiilsuse all pean kirjas ka pikemat ajavahemikku kui kolm inimpõlve. Näiteks Soome on stabiilne riik.

          änapäeva Eestis tegelikult pole alternatiive ei riiklikule haridusele ega tervishoiule.

          Jälle ma oponeerin. Erakoolid, laste-aiast keskkoolini, täitsa toimivad. Ise olen õppinud 100% riigieelarvevälisel ülikooli-kohal.

          Küsimus pole organisatsioonides, vaid selles mida seal õpetatakse. Õppekavad koostab riik. Riik määrab mis doosis sa saad kirjatehnikat ja millises kehalist kasvatust jne. Riik määrab, milliseid väärtushinnanguid oma kodanikes kasvatatakse. See kes selle kinni maksab on teisejärguline.

          • Ma ei ole päris kindel, kas ma praeguse vastuse eest enam nii tänulik olen, sest kahtlustan trollimist.

            Niisama, huumorina, ehk vastan sellele lõigule:
            Küsimus pole organisatsioonides, vaid selles mida seal õpetatakse. Õppekavad koostab riik. Riik määrab mis doosis sa saad kirjatehnikat ja millises kehalist kasvatust jne. Riik määrab, milliseid väärtushinnanguid oma kodanikes kasvatatakse. See kes selle kinni maksab on teisejärguline.

            Mõistan seda nii, et Hr/Pr dropball väidab, et kui mina, xercosius, oleksin türann, RIIK, siis mina türannina määraksin ära, mis tüüpi ajuloputust lastele koolides tehakse ja järelikult koolid ei tule ilma minuta toime, eralasteaiad, erakoolid ja tasulist õpet pakkuvad ülikoolid ilma minuta toime ei tule, jne.

            Teisisõnu öeldes, vägistatav ei tule toime ilma vägistajata, vägistaja on vägistatava eluks hädavajalik, jne.

  2. Astume sammu tagasi. Minu algse kommentaari mõte oli näidata, et postulaat riik on sama mis röövel, on ühekülgne. Xercosiuse järeldus, et röövitav (kodanik) ja röövija (riik) on omavahel seotud on õige, aga see, et ohvril on röövlit vaja on juba vigane laiendus. Üritasin selgitada, et riiki pole mõtet demoniseerida (röövliks pidada), sest me (tänapäeva inimesed) kõik oleme suuresti riikide tegevuse viljad. Ei ole vist isegi väga vale väita, et lasteaedades ja koolides kulutatud aeg tuleb lõppeks suurem kui vastav ärkvelaeg oma lihaste vanemate seltsis. Eks vanemad anna ka lastele mõnikord vitsa või muud karistust, aga ega keegi neid sellepärast olemuslikult piinajateks pea. Aga kui vastav eesmärk võtta, siis loomulikult võib tõestusmaterjali alati leida küllaga.

Kommenteerimine on suletud