Indrek Teder küsib, et kelle taskuid täidab pagulastega teenitud raha

Indrek_TederPagulased ja rahvasteränne on jällegi aktuaalne teema ja nagu muudeski valdkondades toimub ka siin tugev lobistamine, mõjutamine ja propaganda. Meedias domineerib idealistlik abstraktne humanism ja vaatepunkt, mille kohaselt absoluutselt kõiki tuleb abistada.

Pagulased ja rahvasteränne on jällegi aktuaalne teema ja nagu muudeski valdkondades toimub ka siin tugev lobistamine, mõjutamine ja propaganda. Meedias domineerib idealistlik abstraktne humanism ja vaatepunkt, mille kohaselt absoluutselt kõiki tuleb abistada. Põgenikke tuleb – ja sealjuures tingimustest ei räägita – vastu võtta ja abistada. Aga samas, kas põgenikud on Euroopasse jõudnud omal käel ja tasuta?

Kas rahvast vedavad laevnikud ja nende abilised on ulatanud abistava käe puhtast altruismist? Me ei räägi siin ju heategevus- ega abiorganisatsioonidest, vaid rahvusvahelisest inimkaubandusest, mis nõuab jõhkralt kasumit.

Tõusetub küsimus – kas selle raha on liikumist on uuritud? Kuhu see läheb, kelle kaudu, kelle taskutesse või pangaarvetele jõuab? Arvestades tänapäevast jälitus-, kuulamis- ja kontrollisuutlikkust jääb üle ainult imestada, et kuidas küll nende rahade liikumisest nii vähe, vähemalt avalikkuses, teatakse. Tõenäoliselt saavad inimkaubandusega tegelevad organisatsioonid väga suurt tulu, väidetavalt vähemalt 1000 – 2000 eurot igalt Euroopasse toodavalt inimeselt. Kui tõkestatakse terrorismi rahastamist, miks mitte inimkaubanduse rahavoogusid?

Paratamatult kerkib küsimus, kuhu see raha läheb? Selle osas valitsev vaikus annab ainest igasugusteks spekulatsioonideks, näiteks kas asjasse on segatud kolossaalsed altkäemaksud? Kuidas jõuab see raha islamiterroristide ühendustele, nagu on väidetud? Üleüldse – kas on uuritud mingeidki suuri kriminaalasju näiteks Vahemerede maades? Vähemalt üleeuroopalist uudisekünnist ei ole see küll ületanud ja alati saab väita, et korruptsiooni lihtsalt ei ole. Samas, me ju teame, et nagu ikka – raha räägib, küsimus on kui valjult ja kelle kõrvadesse.

Müts maha Kreeka ja Itaalia ees, kes on osavalt lobistanud põgenikega seonduvat, tehes sellest üleeuroopalise mure. Aga samas, kuuldes just ELi lõunapoolsete riikide poliitikute suust, kuidas Liibanonis ootab Euroopasse tulekut üle miljoni inimese ja sellest kõneldakse, nagu Euroopas oleks nende vastuvõtmine juba tingimusteta otsustatud, tekib mul naiivne küsimus – miks? Kas nüüd asuvad riigid ise neile transpordi(vahendus)teenust osutama? Ja kuidas siis raha kulgeb?

Ja lõpetuseks eriti küüniline küsimus – kas ISIS ikka saab oma osa?

Allikas: EPL, Indrek Teder: kelle taskutesse või pangaarvetele jõuab Euroopasse jõudnud pagulastega teenitud raha?

4 arvamust “Indrek Teder küsib, et kelle taskuid täidab pagulastega teenitud raha” kohta

  1. Kui juba küsimiseks läheb, võiks küsida, et *MIKS* inimestel pole enam võimalik oma sünnimaades elada. Jah, valmis vastus on, et Euroopas on elu lihtsalt nii hea, et kõik tahavad siia tulla. Mis on vale vastus.

    Põgenike liikvele ajamiseks on vaja sõda või toidu/vee puudust. Sõda saab pidada ainult relvadega, mida ei tooda ükski põgenike purskav piirkondadest. Seega võiks härra Tederile vastata: need maad kes tarnivad relvi, lõikavad põhikasu põgenikest. Logistika on selle numbri kõrval köömes.

  2. Kahjuks ei leia hetkel seda kaarti üles aga see näitas, mis riik omab Aafrikas põllumaid ja kasvatab seal vilja.
    Asja tegi veel koomiliseks see, et suured näljahädalised olid pärit samast kandist.

    Hiina on Aafrikas kõvasti maid endale nihverdanud. UK, USA, Prantsusmaa, Saksamaa jne on ka korralikud alad taasvallutanud. Isegi Brasiilia on Aafrikas. Kõik käib muidugi “me tulime teile appi” egiidi all mis on aga tegelikult täielik kana sita silma ajamine.

    Selle asemel, et neid Neegri-Pambusi siia tassida, peaks hoopis nendega koos tagasi sõitma ja korralike kolooniaid arendama. See tähenaks aga koheseid probleeme kohalike sõjapealike, EU’s tegutsevate maffiatega jms rämpsuga. Isegi kohalikud inimõiguslased ja nende sitased MTÜ’d hakkas verist vahtu pristima ja hulguma, et neegritel aidatakse kodumaal hakkama saada ja nii võetakse neilt raha ära.

    Fakt on see, et Eesti põllumehed kasvatavad vilja ainult söödaks. Mingil põhjusel ei saada toiduks sobiva vilja kasvatamisega enam hakkama, kuigi tehnika ja teadmised on paranenud kordades.
    Seega, kui siinsed maad ei kõlba, tuleb mujale minna. Muidu me oleme me ise varsti näljas või IMF’ile võlgu, et toit lauale panna.

    • Minu üks lähedane inimene töötas Aafrikas, metsandus-alase konsultandina, aitamaks neil seal teha nii, et seal metsi nii majandataks, et sealt metsad ei kaoks. Lühikokkuvõte on, et sealne kohalik elanikkond kultuuriliselt absoluutselt midagigi EI PLANEERI. Elu on ilus, päike paistab, praktiliselt alati on kõik võtta, mistõttu isegi need kohalikud tõmmunahalised, kes ilusti omale ise oma enda aia-maal toitu kasvatavad ja harilikult end sellega ka ilusti ära toidavad, mentaliteedilt EI ARVESTA sellega, et mõni aasta võib põllu-saak, näiteks kuiva tõttu, eba-õnnestuda. Jah, lugesite õieti, isegi need, kes on vähemalt nii töökad, et end ise oma põllumajandusega ära elatavad, EI TEKITA OMALE MINGISUGUSEIDKI VARUSID, sest kultuuriliselt neil pole sellist ette-planeerimise harjumust, varusid võidakse ära varastada, siis tuleb neid naabrite eest ka kaitsta ja kui niigi toit aia-maal aasta-ringselt kasvab, siis “milleks”?

      Loomulikult ei teki siis ka olukorda, kus oma ülejääke võiks kellegi teisega vahetada, mingit kaup-kauba vastu kaubandust arendada ning kui pole kaubandust, siis ei teki ka olukorda, kus enda tooteid saab vahetada millegi sellise vastu, mida ise toota/kasvatada ei õnnestu, näiteks paremad tööriistad, ravimid, jne.

      Nii et, laske aga aafriklastel rahus nälgida. Mõttetu teema.

  3. Eks nii, nagu vaalad päästis neid välja suretava vaalaõlitööstuse eest naftatööstus, nii päästab automaatika rida õnnetuid inimesi inimkauplejate käest. Toit, Brüsseli poolt kinni makstud Euroopa toidutööstuse ülejäägid Aafrikas kaasa arvatud, maksab vähemalt midagi ja automaatika, seal, kus see on üldse välja arendatud, teeb sama raha eest ära rohkem tööd ja täpsemalt.

    Orjadele on füüsilise töö osas rakendust vaid vähese automatiseeritusega töödel ning neid kõlbab kasutada ka bio-eksperimentideks, ravimikatsetusteks, doonorelunditeks. Seksorjade kasumlikkus on minu meelest pikas perspektiivis küsitav, sest seksorjade rentimiseks makstava raha teenimine eeldab mõningast intelligentsust, mida aeg edasi, seda enam, ning isegi totaalselt südametu, kuid mingilgi määral intelligentne, inimene ei soovi ju end mingi nakkusohtliku seksorjaga nakatada.

    Saksamaa on huvitav nähtus selle poolest, et ajal, mil nad muslimeid lihttöödele hulgim importisid, ei kõlvanud neil Eesti doktorikraadiga füüsikule isegi saksa firma avalduse alusel tööluba anda. See jutt, et Saksamaal “multi-kuliti ist kaputt” on puhas infomüra. Ma ei mäleta selle partei nime, aga pronksiöö aastal sattusin ühes Tallinna restoranis kõrvuti istuma ühe sakslasega (tean täpselt nii restorani nime kui sakslast, sest tegu oli ühe mu kolleegiga, aga jätan need mõlemad siin nimetamata), kes möödaminnes väitis, et neil Saksamaal on Tallinna pronksiöö sarnane olukord ühe partei poolt teadlikult iga-aastaselt korraldatud, mistõttu see ei ületa neil seal enam uudiste-künnist. 2015. seisuga pole ma Saksamaal tükk aega käinud, aga kunagi kui sinna sattusin, imestasin, et miks ühes tavalises, Nõmme-sarnases, elamurajoonis on paaril tavalisel eramajal akende ette pandud Eestis kioskite akende eest tuntud, ette-tõmmatavad, turva-kardinad ning miks kohalikus pubis sealne ainuke hasartmänguautomaat enne pubi kinni panemist baarimehe poolt mööbli osaks olevasse, lukustatavasse, kasti hoolsalt “vändati”.

    Mis Indrek Teder’isse kui õiguskantslerisse puutub, siis tema alluvate, tõenäoliselt siis ka tema enda, meelest on täiesti aksepteeritav lahendus, et Eesti põhiseaduses on selge lause, “Tsensuuri ei ole.”, ning kuna põhiseaduses on ka lause, et organid võivad seaduserikkumisi takistada, siis saab tsenseerimis-kohustuse kirjutada mõnda põhiseadusest madalama prioriteediga seadusse ja rakendada põhiseaduse punkti, et seadus-rikkumisi võib takistada, võimaldades sellise mehhanismi abil muuta kõik põhiseaduse nimelise muinasjutu “üllad lõigud” vetsupaberi-mustriga samatähenduslikuks. Kui ei usu, siis palun lugege tema büroo ametlikku vastust minu vastavale järelpärimisele.

Kommenteerimine on suletud