Igaühe propagandaministeerium: robot-kesikud

Tallinna Tehnikaülikooli küberkaitse magistritaseme õppekava eest vastutav professor, Tanel Tammet, pakub TTÜ kodulehel publitseeritud artiklis välja idee luua lollide masside manipuleerimiseks mõeldud, propagandat pool-automaatselt levitavate, rämpsposti-robotite armee.

Kui kõrvutada seda mõttega, et ettevõtlusvorm nimega Riik baseerub vägivallal ja propagandal, siis oma enda propagandarobotite armee loomine kindlasti tasakaalustab tava-inimeste ja Riikide jõuvahekordi, andes tava-inimestele kui propagandaroboteid omandada suutvatele osapooltele Riikide kui suuri kirja-tsurade meeskondi palgata suutvate osapoolte suhtes võrdsema olukorra. Nii nagu sõja-tandril jäävad pärast tõsist lahingut keskkonnast järgi vaid musta tahmaga kaetud rusud, nii jäävad info-sõjast järgi kasutuskõlbmatud, rämpsu täis, foorumid. Vaenlase kuulipildujarahesse pole tark jalutada ning targemad inimesed väldivad kommentaariumite ja foorumite postituste lugemist. Tunnistan, et olles ise seda vältimis-tegevust juba mõnda aega harrastanud, tunnen end palju paremini kui muidu. Võite näiteks ette kujutada olukorda, kus Te peaks tund aega pidama debatti mingite partei-kontori plaati mängivate puna-komsomoli poliit-töötajatega ning mis tunne Teil pärast sellist “elamust” on.

Hetkel (2014_04) olen seisukohal, et teksti sisu analüüsi põhine rämpsposti filtreerimine põhimõtteliselt ei toimi, sõltumata filterprogrammis kasutatava tehisintellekti tasemest, sest mõnikord võivad inimesed, kelle postitust on sotsiaalsetel põhjustel otstarbekas lugeda, kirjutada teksti, mis on sama mõttetu rämps nagu on seda rämpspost. Järelikult e-kirjade ja foorumi-postituste ignoreeritavaks klassifitseerimine saab toimuda peamiselt vaid autori identiteedi põhiselt. Kui soovida toime tulla olukorraga, kus foorumi, e-posti-loendi, kommentaariumi, jne. suhtluskanali, haldaja rakendab tsensuuri, siis peab suhtluskanal olema dubleeritud kasutades erinevate osapoolte valduses olevaid kanaleid, servereid, rääkimata siis veel olukorrast, kus Riik mõne dissidendi serveri maha võtab. Lahendusena näen varianti, kus iga foorumi postitus on eraldi “e-kiri”. E-kiri on e-kirja autori poolt tervikuna signeeritud ning signeeritud osa koosneb mõnest struktureeritud tekstist (XML, JSON, YAML, minu isiklik eelistus: ProgFTE), kus on lisaks sõnumi osale ja tekstiks serialiseeritud failidele järgnevalt kirjeldatud väljad:

  • lõime ID (GUID), millesse antud sõnum kuulub;
  • sõnumi ID (samuti GUID);
  • vastatava sõnumi ID, s.t. selle sõnumi ID, millele antud sõnumiga vastatakse
  • sõnumi tüüp (avapostitus, kommentaariumipostitus);
  • väljade komplekti formaadi versioon sõnena, näiteks “v0”
  • soovituslik ajahetk, mil sõnumit serveeriv server antud sõnumi enda poolt serveeritavate sõnumite hulgast kustutab.

Otse lõime ava-postitusele vastates on vastatava sõnumi ID-ks lõime ID. Iga server otsustab ise, kaua ja kas üldse, ta antud sõnumit säilitab, serveerib.

Kuna avaliku võtme krüptograafia on fundamentaalselt puruks sõltumata krüptoalgoritmist ning  sümmeetrilise krüptograafia korral tuleb iga kasutajate paari korral kasutusele võtta eraldi võti, siis on sõnumiga kaasas mitte üks signatuur vaid terve komplekt signatuure. Üks signatuuridest on sõnumi autorilt antud konkreetsele, sõnumeid serveerivale, serverile, võimaldamaks leevendada DOS-rünnakute mõju viisil, et server salvestab vaid endale signeeritud sõnumid. Sõnumite alla-laadimiseks küsitakse serverilt signeeritud päringuga teatud ajavahemiku jooksul serveril salvestatud sõnumite ID-de, sõnumi autorite, sõnumi andmemahtude, nimekiri.

Ja nii edasi, pikk lugu, mille üle olen palju ja kaua mõelnud, kuid mille täis pikkuses kirja-panemine on ehk mõttetu, sest üld-idee olen juba lahti seletanud.

Oletan, et tulevikus kasutatakse tõsisemail juhtumeil vaid sümmeetrilise võtme krüptograafiat. Kui vahemeherünnakuid tolereerida, siis on sõnumi-vahendus-serverite omanikel võimalus võõrastele inimestele avaliku võtme krüptograafias tuntud avaliku võtme jagamise protseduurile sarnast protseduuri läbi viia viisil, et võti_A krüptitakse võtmega võti_B, mis omakorda krüptitakse võtmega võti_C, mis omakorda krüptitakse võtmega võti_D ning krüptitud_võti_A, krüptitud_võti_B, krüptitud_võti_C, võti_D saadetakse sõnumi-vahendus-serveri poolt kasutajani 4 erinevat kanalit kasutades: “bussiga”, “trammiga”, “tigupostiga”, “naabri koeraga”. “Bussi”, “trammi” asemel võib kasutada Tor‘i erinevaid sessioone.

Võibolla on tulevikus veebilehitsejaisse sisse ehitatud GNU Privacy Guard sarnane, konkreetse kasutaja-identiteediga seotud, sõnumi-signeerimis-süsteem. Kuniks sellist võimalust pole, võib antud funktsionaalsust proovida simuleerida viisil, et kliendi poolel kasutatakse lisaks veebi-lehitsejale veel lõppkasutaja LAN’is tööle pandud veebiserverit, kus jooksev veebirakendus serveerib AJAX’i-põhise GUI, laeb WAN’is olevatest serveritest sõnumeid alla, signeerib välja-minevaid sõnumeid, jne. Veebiserveril jooksev tarkvara võib signeerimist sooritada praktiliselt mis-iganes konsooli-tööriistaga, kasvõi GNU Privacy Guard’iga. LAN’is olev veebi-server võib jooksta Raspberry_Pi‘l, tegeldes sõnumite alla-laadimise ja signatuuride kontrollimisega niiöelda taustal, ajal, mil inim-kasutaja/rämpsposti-robot antud veebirakendust ei tarvita. Vältimaks WikiLeaks’i olukorrale sarnanevat olukorda, kus domeeni-kirje muutmise kaudu muudeti WikiLeaks server IP-aadressi otse mitte-kasutavate lõpp-kasutajate jaoks kätte-saamatuks, võivad sõnumi-vahetus-serverid asuda tava-võrgu asemel Tor’i võrgus.

Tänan lugemast :-)

Kommentaarid ja kriitika on loomulikult teretulnud. :-)

3 arvamust “Igaühe propagandaministeerium: robot-kesikud” kohta

  1. Hüpotees

    Üks viis, kuidas peavoolumeedia kommentaariumid saavad suure hulga arukaid kommentaare kerge vaevaga ja efektiivselt oma kommentaariumist elimineerida, on uurida kommentaari tähemärkide arvu, kommentaaris olevat lõikude arvu ja üksiku lõigu suurust. Näiteks, kui on mingi labane loetelu, siis formaalselt on üksik loetelu punkti lause, stiilis

    x) lehmad, kes söövad karjamaal;

    x) hundid, kes söövad lehmi;

    x) jahimehed, kes söövad hunte;

    oma-ette lõik ning need võib lugeda kõik üheks lõiguks, nagu nad oleks kirjutatud viisil

    x) lehmad, kes söövad karjamaal;
    x) hundid, kes söövad lehmi;
    x) jahimehed, kes söövad hunte;

    Kuna lühike kommentaar ei suuda mahutada põhjendust, miks kommentaari autor arvab X, siis on põhjendused elimineeritud. Kui asjalik arvamus X panna kirja lühidalt, stiilis

    Maa tiirleb ümber päikese.

    siis ei erine see teistes lühikestes kommentaarides toodud väidetest

    Planeet Maa on maailma naba.,
    Päike on sama suur kui kuu.
    Tähti on taevas maksimaalselt 10 000 tükki.

    Ja ongi garanteeritud, et suur hulk sisulist kriitikat on kommentaariumist elimineeritud, ilma, et oleks vaja üldse mingit suur tehisintellekti ja teksti analüüsi. Samas, poliitikute poolt teadlikult ja taotuslikult propageeritavad väited ning neid toetavad väited,

    “Eesti 5 rikkaima riigi hulka!”,
    “Kõigile rohkem raha!”,
    “Keskerakond hoolib!”
    “Uhke Eesti üle!”

    suudavad sellist filtrit läbida küll. Edasi võib arutleda teemal, et kas Twitteri sõnumi tähemärkide arvupiiranguga on üldse võimalik kuigivõrd intelligentseid arutelusid pidada ning kui vihmaussi väike ajurakkude kogus ei küündigi rohkem teksti töötlema kui vaid paar tähemärki (ma pole proovinud, aga võiks uurida, kas sõna otseses mõttes vihmausse õnnestub kasside/koerte kombel treenida midagi lihtsamat tegema), siis kas sellisest Twitteri-sarnasest suhtluskeskkonnast tasubki üldse mingeid arutelusid ja sisulisi mõtteid oodata. (Arvan ilmseltelt, et ei tasu.)

  2. Miks on vaja arukaid kommentaare ellimineerida? Neid üldiselt lihtsalt pole. Ükski arukas inimene ei kirjuta peldikuseinale või lugejaskonnale, kelle põhitegevus on omavahel nääklemine. Teiseks saavad arukad inimesed aru sellest kuivõrd oluline on aeg ja ei kuluta seda mõttetute artiklite ja nende kommentaaride lugemisele.

    Avaliku kommenteerimise mõte on pakkuda mingitki surrogaati inimestele pingete väljaelamiseks, ei midagi muud.

    Muuda oma ootusi ja probleem kaob. Kui soovida arutleda, siis tuleb inimestega kohtuda, aga mitte klaviatuuri klõbistada või tahvlit toksida.

    • Tänan vastuse eest. :-)

      Oponeerin siiski väitele, et arutelud saavad toimuda vaid kohtudes. Pigem arvan, et kirjalik suhtlus võimaldab mõtteid rahulikumalt läbi mõelda ja kommentaator “dropball” seda kommentaari kirjutades, kus ta rääkis klaviatuuri klõbistamisest ja tahvli toksimisest, ei tegelenud asendustegevuse näol oleva pingete välja-elamisega. :-D

      Me võime ju siin Delfit ja muid portaale peldikuseinteks nimetada, ma isegi väldin neid, kuid fakt on, et tegelikult polegi ju vastavat onlain-kohtumispaika, kus toimuks teistsugune arutelu, kui ehk minut.ee ja mõni klubi-postiloend välja arvata. Klubilised postiloendid, näiteks küla X loomakasvatajate klubi, on paraku üpris suletud ja tegelevad vaid väga lokaalsete teemadega. Järgi jääbki Delfi peldikusein, sest postimees.ee ja õhtuleht on delfi peldikuseinast veel hullemad.

      Isiklikult olen uudiste pähe hakanud inimeste blogisid lugema. Praraku pole neid blogisid, mis kassidest ja koertest ja sõbrannaga diskoteegis “hängimisest” ei kirjuta, eestis just kuigivõrd palju. Välismaised blogid eesti teemasid ei kajasta. Järelikult peldikuseinal on konkurentsivõimet. Mõnikord ma sinna propagandaks mõne lingi lisan, delfi peldikuseinale, aga üldjoontes lõpetasin isegi delfis kommenteerimise vähemalt aasta tagasi (tõenäoliselt aasta-id tagasi).

Kommenteerimine on suletud