Eesti kohus ei taha mõrtsukat tagaotsitavaks kuulutada

mauri kirjutaseesti kohus ja mõrtsukad, et telesaade “Pealtnägija” kajastas jahmatavat juhtumit, mis näitab, kui abitu on Eesti õigussüsteem ja kui kaugele võivad jääda teineteisest õigus ja õiglus.
Nimelt tappis võõrriigi kodanik Robert Timmins Virumaal inimese. Kuna mees tunnistas tegu ja tegi uurimisega esialgu koostööd, pandi talle algul peale ainult allkiri elukohast mitte lahkumise suhtes, mis kehtis üks aasta.
Uurimise järel karmistati kahtlustust tahtliku tapmiseni, kuid teda ei võetud vahi alla ega pikendatud isegi allkirja, ehkki ohvri pere hoiatas konkreetselt, et kurjategija põgeneb. Nii ka läks – kui algas kohus, polnud mõrtsukat kusagil.
Nüüd tuleb loo puänt – kohtusüsteemi esindajad VÄIDAVAD, et kuna tal polnud kehtivat elukohast lahkumise keeldu ja ta sõitis minema, ei saanud talle kätte toimetada ametlikku kohtukutset!

Samuti VÄIDAVAD organite esindajad, et kuna kohtukutset polnud ametlikult esitatud, ei saa ka öelda, et ta hoiab pahatahtlikult kohtust kõrvale. Nii olevatki asi tupikus ja kõik JOKK.

See Eesti riigi masendava võimetuse lugu algas Ida-Virumaal, mõni kilomeeter Kuremäe kloostrist. Seitse aastat tagasi ostis maaliliste põldude ja metsa serva lagunenud majakoha Suurbritanniast pärit Robert Timmins.

“Talukoht oli talle tõenäoliselt tarvilik jahipidamiseks. Väidetavalt oli ta kirglik jahimees ja eks ta kuulutuse peale selle talu niimoodi ostiski,” rääkis ohvri vend Ivo Sepp.

Ohvri elukaaslane Epp Laanemets rääkis, et Timmins tuli nende õule koos oma toonase tüdruksõbraga, et küsida, kas nad ei tunne mõnd head ehitusmeest. Laanemetsa elukaaslane vastas seepeale, et teab ikka ja pakkus tööd tegema iseennast.

Üle põllu asuva Varsa talu peremehest Rain Sepast sai umbes 20 aastat vanema Timminsi parim tuttav ja abimees kohalike hulgas. Sepp aitas ehitada garaaži, pani katust, lükkas talvel lund ja vaatas võõra elamise järgi, kui too ära oli.

“Tööl käis ta neli nädalat, siis oli neli nädalat kodus, vahest oli ka kuus nädalat tööl ja kuus nädalat kodus. Tööl oli ta mingi uurimislaeva peal, mis ostis naftat,” ütles Laanemets. Tema sõnul oli kahe mehe läbisaamine varem hea, ainult vahel esines nääklemisi tühiste asjade pärast.

Kolme relvaga inglane sai vihaseks

Kuni saatusliku 13. juulini 2011. aastal, kui britt naases järjekordselt komandeeringult purjuspäi. Nagu hiljem selgus oli kurjategija veres ligi kaks promilli alkoholi.

Kurjategijal oli kapis terve illegaalne relvaarsenal, kuhu kuulus süüdistuse kohaselt vähemalt kolm relva, optilised sihikud ja SUMMUTI. Purjus mees valis välja kaheraudse Browningu, viskas kastiauto kabiini ja kihutas ca 600 meetrit Raini õuele.

“Vennas istus tõenäoliselt arvuti taga. Ta nägi aknast, et auto peatus majast umbes 10 meetri kaugusel. Eks vennas tuli vastu ja tõenäoliselt laskude hetkel seisis ta oma trepi ees. Purjus võõramaalane tuli autost välja, võttis tagaistmelt püssi ja kas oli siis seda sõnavahetust või ei olnud, aga praktiliselt kohe tulistas kaks lasku,” kirjeldas ohvri vend.

Esimene kuul tabas põikpalki trepi all, teine lõikas Raini paremalt käelt sõrmed ja maandus kubemes, vigastades arterit.

“Jahipüss ja kuul, see teeb koleda töö, et ei peagi täpselt arterit tabama. Praktiliselt viis see lask jala otsast ära,” rääkis ohvri vend.

Alguses tegi kurjategija politseiga koostööd

Haavatasaanul oli niipalju jõudu, et ta helistas ise 112 ja lähedal elavale sugulasele. Elukaaslane Epp oli too moment tööl Kuremäe poes ja kuulis juhtunust kui kiirabi talle helistas ja teed küsis.

“Ma helistasin Rainile ja ta võttis veel telefoni vastu. Ma küsisin, et mis juhtus ja ta ütles, et inglane lasi mu jala sodiks, aga ma ei seostanud seda üldse tulistamisega, sest mõtlesin, et noh, võib-olla traktori juures jäi kuhugi niiduki vahele või mis iganes. Tema viimased sõnad olid, et ruttu-ruttu appi, ma ei jaksa enam, jooksen verest tühjaks. Mina tahtsin öelda, et pea vastu, et kiirabi juba tuleb, aga kõne katkes,” kirjeldas elukaaslane.

Nii suri 42-aastane kahe lapse isa keset juulipäeva suurde verekaotusse enne, kui abi saabus.

Kui ohvri pere jõudis sündmuspaigale, siis oli politsei kohal ning taluhoov oli lintidega ümber piiratud.

“Tuppa enam ei lastud, öeldi, et vaatepilt ei ole vaatamist väärt, parem, kui te sinna ei lähe,” rääkis elukaaslane, kelle sõnul istus inglane käed raudus ja politseinik seisis tema kõrval.

Timminsi väitel tahtis ta naabrimeest ainult hirmutada ega kavatsenud tema pihta lasta. Seetõttu käsitles prokuratuur juhtumit surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu, mis on kergeim võimalikest variantidest. Öö kongis veetnud kurjategija käis järgmisel päeval politseiga sündmuskohal tegusid ette näitamas ja lasti ohvri pere hämmastuseks pärast seda vabaks.

“Kaitsjana tahan ma öelda, et minu arvates on see õige süüdistus. Ja selles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi. Meie kohtupraktika üldiselt sellisel juhul, niisuguse süüdistusega ei võta inimesi vahi alla,” selgitas Robert Timminsi advokaat.

Advokaadi sõnul nähakse ettevaatamatusest surma põhjustamise eest ette kuni kolm aastat vabadusekaotust.

Timmins ei jäänud Kuremäele elama, vaid kolis sõbranna juurde Tallinna. Enne vabastamist andis ta allkirja, et ei lahku elukohast. Kusjuures, see tõkend oli tähtajaline ja kehtis ainult üks aasta.

“Seda sorti tõkendit kohaldatakse tähtajaga üks aasta ja kui tegemist on siis eriti keerulise või mahuka kriminaalasjaga või kriminaalmenetlusega, võib seda pikendada kuni kahe aastani. Antud juhul tõkendit ei pikendatud,” selgitas kannatanute advokaat.

Sugulaste hoiatustest hoolimata kurjategijat vahi alla ei võetud

Mis on seda kummalisem, et pärast eeluurimist jõudis ka prokurör Olga Dorogan äratundmisele, et tulistamine oli siiski tahtlik ja esitas juba raskema kahtlustuse tapmises. Kui algul ähvardas kurjategijat kuni kolm aastat vanglat, siis nüüd 6-15 aastat.

“Selles, mina leian, ongi see ebajärjekindlus ja ebaprofessionaalsus. Kui prokuratuur oleks olnud algusest peale väga kindlal seisukohal, et see on tahtlik tapmine, siis selge see, et teda oleks võetud vahi alla ja – meil juba hakkab kolm aastat täis saama – me oleks unustanud selle asja juba! Meil oleks see ammu läbi vaadatud,” märkis advokaat.

2012 suvel, nädal enne elukohast lahkumise keelu lõppu hoiatas ohvri pere prokuröri konkreetselt, et kuna paragrahv on nüüd karmim, tapja põgeneb.

27. juulil 2012 kannatanute hoiatusele keelduvat vastust koostades oli ringkonnaprokurör Doroganil ilmselt midagi viga. Esiteks dateeris ta pere esitatud avalduse seitse aastat valesti, aga teiseks väitis ta, et Timminsil on elukohast lahkumise keeld peal, kuigi tegelikult oli see juba kaks nädalat varem kustunud. Timminsil oli kindel elu- ja töökoht ning ta tegi uurimisega koostööd. Selle põhjal leidis prokurör, et oletus põgenemiseston alusetu. Sisuliselt väitis ta, et kahtlustatav mõrvar on aus mees ja tuleb ise vabatahtlikult kohtusse.

2013. aasta mais jõudis kätte esimene istung Jõhvi kohtumajas, kuid Robert Timmins ei ilmunud kohale. “Kellelgi tema kontakte ei olnud enam, keegi temaga ühenduses ei olnud, asukoht teadmata,” tõdes ohvri vend.

Ka Timminsi advokaat ütles, et ei tea, kus tema klient praegu asub.

Kuna Timminsil polnud mäletatavasti elukohast lahkumise keeldu ja talle ei õnnestunud ka kätte toimetada ametlikku kohtukutset, siis VÄIDAVAD organid, et ei saa öelda nagu hoiaks põgenenud süüdistatav kohtust kõrvale.

Tagantjärgi selgub, et Timmins müüs talu ja tehnika maha ning sõitis 2013. aasta alguses takistamatult minema. Ei lugenud ka see, et tegelikult sai inglane juba mitu kuud varem kätte kohtu alla andmise määruse, milles seisis protsessi alguse kuupäev ja koht. Omastele väideti, et kohtu alt põgenenud kurjategijat tagaotsitavaks kuulutada ei saa.

“Kuna kutset ei ole kätte antud nõuetekohaselt, siis ei saagi midagi teha, et ei tohi taga otsida, ei tohi vahistada, mitte midagi ei tohi teha!” hüüatas ohvri vend.

“Esimesel istungil lepiti kokku, et prokuratuur võtab asja käsile ja üritab talle kutse kätte toimetada ehk siis välja selgitada tema asukoha ja anda talle allkirja vastu kätte kohtukutse,” rääkis kannatanute advokaat.

Kõige tobedam on, et kannatanud peavad ise kulutama aega ja energiat ning asja tagant torkima. Kui Ivo Sepal poleks koolivennast advokaati, kes praktiliselt heast südamest aitab, siis ei sünniks sedagi. Mullu sügisel saadi nii kaugele, et kohus nõustus kuulutama Timminsi tagaotsitavaks Eesti sees. Omaksed nimetavad seda otsesõnu mõttetuks.

Pere tegi ise isegi inglisekeelse tagaotsimislehe veebi.

Briti ja Eesti võimud väidavad, et ootavad üksteiselt tegutsemist

Esimesest kohtuistungist möödus hiljuti aasta ja prokuratuuri väidetav lootus, et Timmins ise tagasi tuleb, on osutunud alusetuks. Nende palve peale käis Briti politsei aadressil Ipswichis, kus Timmins viimastel andmetel elas, aga see oli ka kõik. Nüüd tegi ka prokuratuur kohtusse taotluse anda Timminsi suhtes välja Euroopa vahistamismäärus ehk kuulutada ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Ometi keeldus kohtunik Inna Kirsipuu 7. mail samadel põhjustel, mis varem. “Riigi suutmatus teha teise Euroopa riigiga õigusalast koostööd, mis käesoleval ajal väljendub selles, et riik ei ole võimeline alates 2013. aasta maist kätte saama sisulist konkreetset vastust õigusabitaotluse täitmise või täitmise võimatuse kohta, ei ole alus isiku suhtes äärmusliku meetme nimelt vahistamise kohaldamiseks,” kõlab kõnekaim lõik otsusest.

“Minule teadaoleva info kohaselt ootab Inglismaa õiguskaitsesüsteem Euroopa vahistamismäärust, mida Eesti kohus ei anna, sellepärast, et Inglismaalt ei tule infot, et kas Timminsit on võimalik leida või ei ole,” rääkis kannatanute advokaat, kes möönis, et tegu on nokk kinni, saba lahti olukorraga, kus üks riik väidab, et ootab teise taga ja vastupidi.

Ohvri vend tõi näite, et kui töövõimetuspensionär varastas poest tulemasina, siis pandi ta seitsmeks kuuks vangi, aga mõrtsukas isegi ei pea tulema kohtusse.

“See kolm aastat, mis varsti saab täis ega meil ei ole ühtegi normaalset päeva ju olnud. Kogu aeg on meeles, et seda leinaaega pole olnud, sest kogu aeg on vaja sellele mõelda, et kuidas me edasi lähme ja mis me teeme. See ei mahu hinge lihtsalt,” rääkis ohvri ema.

Ei prokuratuur ega kohus ei soovinud lugu kaamera ees kommenteerida. Samas rõhutavad nad, et ehkki ükski ametnik ei seisnud hea selle eest, et süüdistatav kohtusse ilmuks, käis kõik juriidiliselt korrektselt. Kusagil pole öeldud, et tapmises kahtlustatava peab tingimata vahi alla võtma, kohustuslik pole isegi allkiri, et ta ei lahku. Praegu on lootus sellel, et kõrgema astme kohus kuulutab siiski Timminsi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Kui seda ei juhtu ja ta ise välja ei ilmu, on teoreetiliselt võimalik, et süütegu aegub 15 aastaga.
Algmaterjal ERR portaalist.

4 arvamust “Eesti kohus ei taha mõrtsukat tagaotsitavaks kuulutada” kohta

    • Galojani ainuke patt oli, et Ta ei näinud oma tegevuse juriidilise elegantsiga vaeva. Kui arvestada, et Riigikogu liikmete “esinduskulud” on nende palga suurused ja enamus kasutab need esinduskulud oma auto-liisinguks ja muuks sarnaseks alati ära, siis 4 Riigikogus veedetud aasta jooksul teeb see ju enam-vähem sama summa, kusjuures tänapäeval on need “pitsad” ja sekspartnerile liisitud autod ka salastatud, mitte-avalikuks tehtud.

      Aga näe, Galojan on “kaabakas” ning muud härrad ja daamid, kes rohkem pätsavad ja veel oma enda sugulastele kandivad, on “lugupeetud rahva esindajad”.

      • Täpsustus. Mitte sama summa, vaid suurema summa. Galojan lihtsalt tegi paberi-majanduses venelikku Potjomkinit, oli lohakas. Riigikogujatel on suurem vargus elegantsemalt lahendatud.

        • … ja Ärma talust ma praegu ei räägigi. Kui sealsed summad kokku lööte, sealhulgas Proua ilvese moe-klieidid, mis on osaliselt ostetud miinimumpalka saavate inieste toidu-eelarvelt kogutud käibemaksust. Oleks see pingviinide paraadi üritus piletirahast ja seal tegutsevate firmade reklaam-tegevusest rahastatud, nagu tava-inimestele aeg-ajalt balle korraldatakse, kus restoranid teenindavad tasuta puht selleks, et ennast reklaamida, siis oleks ehk osaliselt märksa teine lugu, aga see pingviinide paraad on ju töö-inimestelt röövitud rahast korraldatud pillerkaar.

Kommenteerimine on suletud