8 arvamust “Avalikustati TPP ehk Trans-Pacific Partnership tekst” kohta

  1. Minu 2015_11_21 päeva huumor seisneb vastuses, mille sain openSUSE arendajate postiloendisse ettepanekut saates, kus väitsin, et kuna Euroopas on MP3 patendid aegunud ja USA-s aeguvad 2018. aastaks, siis nad võiks selle jama ära lõpetada ja MP3-koodrid openSUSE distrosse lisada:

    If you seriously wish to discuss this further, the best people to speak to our the openSUSE legal team (opensuse-bar@opensuse.org), debating it here isn’t going to solve anything.

      • Tänan vastuse eest. :-)

        Kuigi, mis OGG’i puutub, siis jah, need MP3 tegelased on nii palju pahandust oma projektiga tekitanud, et sarnaselt Lenin’i ja Saddam Hussein’i kujude alla-kiskumisega oleks hea ka kogu see MP3 ajaloo prügikasti visata ja seda mitte selle pärast, et “Lenin’i kuju” oleks kunstiliselt vilets olnud, vaid põhjusel, milleks see “Lenini kuju”/MP3-failiformaat üldse loodi. Kuid samas, MP3-formaat on vastikult levinud ning kui tahta tolle petuskeemi ohvrite loomingut tarbida, tuleb seda tarbida selles formaadis, milles see kättesaadav on ehk MP3-formaadis.

        Sarnane mure tegelikult tarkvarapakettide kollektsioonidega, nendega, mida Linux’i distrod harilikult kasutavad, aga seda ka üldisemalt, näiteks programmeerimiskeele-spetsiifiliste paketi-kollektsioonidega, Ruby gem, Java Maven, jne. Meie võime ju oma tarkvara toimivana ja korrektsena luua, aga igasugu lohakalt kokku pandud soperdisi laetakse paketikollektsiooni ning kollektsiooni majutajatel ei ole võimalik olla kursis kõigi tarkvarade eripäradega, mistõttu paketi-haldurid on enam-vähem ainukesed, kes vigu parandada oskavad. Seega, paketikollektsioonist sõltuvusi valides tuleb hästi ettevaatlik olla, kuid teisest küljest, kuna kõike ei jõua ka ise pakendada ja hallata, tuleb paketikollektsioonist mõnikord siiski sõltuda.

        Olen viimase nädala(2015_11_16-kuni-2015_11_22) vaeva näinud paketikollektsioonide haldamise temaatika õppimisega. Parima ülevaate sellest annab ehk üks GNU Guix alane ettekanne, kuid GNU Guix Raspberry Pi-l ei kompileeru ja toda viga raporteerides sain sellise vastuse:

        On Sun, Nov 22, 2015 at 5:41 PM, Martin Vahi wrote:
        >
        [snip]
        > ice-9/boot-9.scm:106:20: In procedure # ice-9/boot-9.scm:97:6 (thrown-k . args)>:
        > ice-9/boot-9.scm:106:20: Throw to key `match-error’ with args `(“match”
        > “no matching pattern” “armv6l”)’.

        The Raspberry Pi’s processor uses an ARMv6 processor, but Guix only
        supports ARMv7. Sorry!

        – Dave

        GNU Guix ise on tegelikult Nix paketihalduri edasiarendus, mille peamine ideoloogiline erinevus Nix’ist 2015_11 seisuga on GNU enda Lisp-laadse keele, Guile, kasutamine Nix’i enda keele asemel. Nix’il on 2015_11 seisuga omad probleemid, sealhulgas vananenud ning osaliselt puudulik dokumentatsioon. Kogu see huvi paketihaldurite vastu sai mul alguse minu enda loodud tarkvara-komponentide omavaheliste sõltuvuste haldusest kombineeritult sooviga ka teiste inimeste tööd kasutada ilma, et ma teiste inimeste tarkvarakomponente haldama peaks.

        • Sa võiksid vaba võrgustikuga liituda! Parim neist on quitter.no ja uus on quitter.nu, mis võtab varsti ka registreerumist vastu.

          Üksteisega saab ühineda, minu säuts: quitter.se/vaba

          • quitter.no(arhiivkoopia) pealehel on suurelt pealkirjaks

            We are a federation of microbloggers who care about ethics and solidarity and want to quit the centralised capitalist services.

            Tänan kutsumast, kuid arvan, et see quitter.no ei ole minu jaoks. 2015_11 seisuga liigitan ennast poliitilistelt vaadetelt roheliseks anarhistiks, kes arvab, et kapitalism on detsentraliseeritud majanduse hädavajalik ja igati väärikas ning sobiv alustala.

            Ma arvan, et olen 1981. aastal sündinud eestlasena kapitalismi vastandi, kommunismi, “ilu ja võlu” piisavalt näinud, et seda aega mitte tagasi tahta. Norrakad saavad seal sellist juttu rääkida põhjusel, et kui vaatate Norra majandust, siis see on mitmekesisuse ja tehnoloogia-arenduse osas enam-vähem ümmargune null, käpuli, ja nad elatuvad seal praktiliselt kõik vaid nafta-toodete ekspordist, mille müügi-tulu siis riiklikult ümber jagatakse. Minu 2015_11 arusaama järgi on Norra sisuliselt Araabia nafta-riigi põhjamaine versioon, kus “tava-inimesed”, erinevalt araablastest, enda eest rohkem seisvad ning erinevalt lõuna-maalastest oskavad ka ehk mõtlemiseks rohkem aega võtta. Sellega on seletatav ka asjaolu, miks Araabia-maades raiutakse Islamistliku kiriku kõrgeima usulise juhi, riigi presidendi, organisatsiooni poolt inimestel kohtu-otsuste raames käsi maha ning miks Norras ei saa Breivik oma tegude eest isegi salaja ametnikelt peksa. Tasub meenutada, et norrakad pole ka osa saanud NSV-Liidu “viljakatest tingimustest”.

            Tegelikult logisin siia sisse hoopis selleks, et mainida, et mul on tegemisel ja 2015_11_25 seisuga ka publitseeritud Raspberry Pi 8GiB suuruse mälukaardi jäljend, mis on oma olemuselt Raspberry Pi Debian Linux’i distributsiooni, Raspbian’i, seadistatud koopia. Seadistused seisnevad peamiselt apt-get’iga tarkvara installeerimises, veebirakendustele rohkema mälu andmiseks GUI/X11 väljalülitamises, uuema Ruby manuaalses ära-kompileerimises, mälukaardi kulumise vähendamise huvides SWAP’i väljalülitamises ja /tmp paigaldamises RAМ-partitsioonile ning veel nipet-näpet, millest saab lugeda kasutajana “pi” standard-parooliga üle SSH sisse logides.

        • Ja sa arvad, et avatud ja vaba tarkvara on kommunism? Eht idioot ju, kas tundub?

          Kommunism on hoopis midagi muud. Näiteks kui antakse töölistele mac os x ja pandakse peale kgb nuhkvara. See on kommunism.

    • Kui veel solvata, siis quitter.no on ka annetuste leht ja loodame, et nad bitcoinis ja visa kaardiga veel raha kokku saavad. Tegelt elektrooniline annetus on suht kommertsne nähtus.
      NSA niikui-nii teab, kes kuhu ülekandeid tegi. ;) Küsi Snowdenilt.

Kommenteerimine on suletud