20 aasta pärast võib-olla teame, mis on tumeaine

darkenergy_pie by ircamera.as.arizona.edu

alkias: ircamera.as.arizona.edu

Kõik, mida me enda ümber näeme, kuni taevatähtedeni välja, moodustab universumi massist kõigest neli protsenti. Tartu Ülikooli kõrge energia füüsika professor Martti Raidal loodab, et just tumeaine uuringud on järgmise 20 aasta suurim läbimurre, kirjutab ERR.

Mis võiks olla järgmine leiutis, mis muudab inimkonna elu sama palju, kui internet?

Praegu korjame infotehnoloogia arengu vilju. Euroopa Tuumauuringute keskuses CERN leiutati internetiprotokollid, tänapäeval nutitelefonide ja mobiilirakenduste puhul me korjame selle töö vilju.

Kas selliseid revolutsioonilisi asju on veel tulemas?

Õnneks ei saa seda ennustada, sest revolutsioonid ongi revolutsioonid, neid ei ole võimalik ennustada. Bioloogid ja meedikud ilmselt räägivad, et me hakkame ravima HIVi ja vähki ja tuleb personaalne meditsiin. IT-mehed räägivad, kuidas mobiilirakendused muudavad maailma.

Aga mulle tundub, et ükski neist asjadest ei ole revolutsiooniline, on väga hästi teada, mis juhtuma hakkab.

Ma vabandan, kui valmistan pettumuse, aga mu meelest ei olegi võimalik revolutsioonilist asja võimalik välja mõelda. Kui midagi saab ennustada, siis pole see enam revolutsiooniline.

Samas tehakse laborites vaikselt tööd. Alexander Fleming nägi penitsilliini oma töölaual 1928. aastal, ta tegi selle kallal 12 aastat tööd, lõi käega ning alles siis, juba teiste teadlaste abiga jõudis see Teise maailmasõja lõpuaastatel tootmisse.

Kui ma oma eriala vallast sarnaselt püüan mõelda, siis praegu on kõige fundamentaalsem küsimus universumi massist. Nüüd me teame kindlalt, et ligi 95 protsenti universumi massist on meile täiesti tundmatu. (Nähtav aine – alates rohuliblest kuni galaktikaparvedeni moodustab universumi massist vaid 4 protsenti. Ülejäänu on tumeaine ja tume energia, esimene neist püüab universumi koos hoida, tume energia lükkab universumit laiali – toim.)

Mingeid mõistlikke teooriaid on tumeaine kohta, aga tumeda energia kohta puuduvad isegi need. 20 aastat on täiesti mõistlik ajaperspektiiv selleks, et praegu täiesti tundmatu, ainult fundamentaaluuringute objekt võiks tuua läbimurdeid sealt, kust me ei oska isegi praegu arvata.

20 aasta pärast on loodetavasti teada, mis on tumeaine. Ma ei usu, et seda osatakse kasutada ja on selleks ajaks olemas mingid teooriad või lähenemine, kuidas seda saaks tavaelus kasutada.

Praegu, aastal 2014 on see pelgalt teoreetilise füüsika küsimus?
Kui ma võtan eelduseks, et kõik fundamentaalsed teadmised mingil hetkel muutuvad praktikaks, mida elu on näidanud, siis tumeaine on valdkond, mille rakendused on täiesti revolutsioonilised, mida me praegu isegi ei oska ette kujutada.

Kas on väga rumal küsida, kas tumeainet oleks võimalik kaevandada või kuidagi ära kasutada?
Kui “kaevandamine” panna jutumärkidesse, siis jah. Kuidas teda hoida ja mida temaga teha, see ei ole üldse selge.

Martti Raidal: 20 aasta pärast võib-olla teame, mis on tumeaine